Noorsootöö ja tegelikult mistahes noortele suunatud tegevuste mõju ei sõltu ainult sellest, kas teenused on olemas. Otsustav on see, kui hästi need jõuavad nooreni, lähtuvad tema olukorrast ning aitavad tal päriselt edasi liikuda hariduses, töös ja elus laiemalt. Just seetõttu ei ole noortekeskne lähenemine noorsootöös ja töös noortega igas muus valdkonnas pehme lisand ega väärtusloosung, vaid kvaliteetse ja mõjusa teenuse eeltingimus.
Kuu: mai 2026
Õpilast toetava süsteemini – haridusjuhid kooli karjääriteenuseid kraadimas
Märtsis jõudis lõpule haridusjuhtidele suunatud arendusseminaride sari „Kraadime karjääriteenuseid – kuidas luua õpilast toetav süsteem? “. Alates 2025. a novembrist toimus Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel 15 seminari Eesti eri paigus, mis tõi kokku üle 400 koolijuhi, õpetaja ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Kokku oli osalejaid 194 koolist ning 38 omavalitsusest. Üheskoos võeti aeg maha ja uuriti, milline see süsteem võiks olla ja kuidas seda luua.
Kuidas üks robootikapäev võib muuta noore tulevikku – Rain Sireli lugu
Kuidas sünnivad traditsioonid, mis kasvatavad põlvkondade kaupa tehnoloogiahuvilisi noori? Mis paneb õpetajaid ja õpilasi aastast aastasse panustama üritustesse, mis loovad rõõmu, enesekindlust ja esimesi eduelamusi tehnoloogiamaailmas?
Jaak Raie: hea kutseharidus ei kitsenda noore valikuid, vaid avardab neid
Haridusteemades on üks kummaline vastuolu. Ühelt poolt räägime sellest, kuidas Eesti vajab väga erinevate oskuste ja tugevustega inimesi. Teiselt poolt püsib avalikus arusaamas veider hierarhia, justkui oleks üks haridustee loomuldasa tugevam ja teised eeskätt varuvariandid. Noore haridusvalik sünnib tema huvi, võimete, pere ootuste ja ühiskondlike hoiakute koosmõjus. Kutsehariduse maine uuring näitas selget mustrit: pärast põhikooli soovitaks enamik lapsevanemaid oma…