13.–15. mail 2026 toimus Lätis armsas Kuldīga linnas Baltimaade ja Soome eTwinningu mentorite ja ekspertide seminar „The Role of eTwinning Ambassador: baltic and Finnish experience“. Eestist osalesid Ingrid Maadvere, Meili Läänemets ja Tuuli Ojasalu, kes jagavad ka siin artiklis oma kogemusi. Seminari eesmärk oli tugevdada Balti ja Soome eTwinningu saadikute koostööd, jagada kogemusi ning arendada oskusi õpetajate toetamisel ja kogukonna inspireerimisel.
Meid jagati rahvusvahelistesse tiimidesse ning töötasime mitmete ülesannete kallal. Näiteks arutasime rühmades platvormi kasutamise tehnilisi raskusi võrreldes kogukonna loomisega ning kõige olulisemaid IT-teemalisi küsimusi ja probleeme, mida mentorid peavad õpetajatele selgitama. Samuti rääkisime motivatsioonist – kuidas kaasata erinevas vanuses õpetajaid ning õpilasi ja neid projektides osalema innustada. Seda tegime nn kohvikumeetodil: lisasime rühmaga plakatile oma mõtted ning liikusime seejärel järgmise plakati juurde, kuhu saime olemasolevatele ideedele enda omi juurde kirjutada.
Kuidas lahendada eTwinningu projekti kitsaskohti?
Iga rühm mõtles välja küsimusi, mis võivad kerkida eTwinningu projektide tegemisel nii õpetajatel kui ka õpilastel. Kui küsimused olid kirja saanud, valis iga meeskond ühe probleemi, mille lahendamiseks prooviti luua praktiline tööriist või materjal, mida saaks edaspidi kasutada.
Meili rühm arutas probleemi, et õpetajad ei soovi olla projekti asutajad või kaasasutajad, ning koostasid nimekirjad sellest, mida asutaja või kaasasutajana teha võiks ja mida vältida (dos and don´ts). Tuuli rühm keskendus sellele, kuidas õpilasi lihtsamini kaasata ja motiveerida projektides osalema, ning koostas selle kohta plakati. Ingridi rühm pakkus ideid, kuidas olemasolevaid projekte „taaskasutada“ ning kuidas väikestest projektidest suuremaid projekte arendada.
Kuldīga kultuuriline pool: kosest savi voolimiseni

Ürituselt ei puudunud ka kultuuriline osa. Saime jalutada Kuldīga linnas samal ajal ülesandeks pildistada oma tiimi ja huvitavaid objekte linna peal, näha Euroopa kõige laiemat koske Ventas rumba ning jälgida kosest üles hüppavaid kalu. Külastasime kohalikku ettevõtet Duna, kus tutvusime õlle valmistamise protsessiga ning saime teada, kuidas temperatuur ja rõhk mõjutavad käärimist ning õlle maitseomadusi. Samuti õppisime, kuidas erinevalt röstitud linnased annavad õllele heledama või tumedama värvuse ja maitse.
Samuti saime inspiratsiooni neljapäeva pärastlõunal savi voolimisest, kui meid juhendas kohalik kunstnik Ole Lindqvist. Ta on pärit Taanist, kuid asutanud koos oma kunstnikust abikaasaga toreda stuudio Kuldīgasse. Igaüks sai voolida savist ühe looma ning kogeda, kuidas loominguline tegevus aitab luua sünergilist ja toimivat meeskonnatunnet.
Kuidas olla inspireeriv eTwinningu saadik? DISC-mudel praktikas
Viimasel päeval toimus töötuba „How to be an inspiring eTwinning ambassador?“, mida juhtis kommunikatsioonitreener ja improekspert Aija Iesalniece. See oli tõeliselt põnev töötuba ning pani meid mugavustsoonist välja astuma (Step out of your comfortzone without being uncomfortable). Saime (taas)teada DISCi isiksusemudelist, mis põhineb psühholoog William Marstoni töödel ning mida on edasi arendatud ka Jungi ideede põhjal. DISC on lühend sõnade Dominance (domineeriv), Influence (mõjutav ja inspireeriv), Steadiness (rahulik ja tasakaalukas) ning Compliance (reeglitele ja täpsusele suunatud) esitähtedest. Seda tööriista kasutatakse suhtlemis- ja käitumisstiilide mõistmiseks.
Näiteks dominantne isiksusetüüp võib tunduda kärsitu, tegutseda kiiresti, öelda otse välja, mida ta mõtleb, ning soovida kontrollida tulemusi. Inspireeriv inimene räägib palju, motiveerib teisi, naudib tähelepanu ja on loominguline. Samas ei ole enamik inimesi ainult ühe tüübi esindajad, vaid neis võivad seguneda erinevad omadused. Näiteks võib inimene end ebaturvaliselt tundes käituda dominantsemalt, kuid turvalises keskkonnas olla hoopis inspireeriv ja avatud. Isiksusetüüpide tundmine aitab paremini mõista inimeste suhtlemis- ja käitumisstiile ning seeläbi teha koostööd teadlikumalt ja tulemuslikumalt. Need on olulised teadmised nii õpetajatöös kui ka eTwinningu mentoriks olemisel.
Rütm, assotsiatsioonid ja mugavustsoonist väljumine
Töötoas tegime ka mitmeid praktilisi harjutusi. Ühes rütmiharjutuses oldi paarides ning tuli lugeda vaheldumisi ühest kolmeni. Iga järgmise korraga asendus üks number tegevusega – näiteks ühe asemel sõrmenips, kahe asemel käteplaks ja kolme asemel jalaga mats vastu maad. Kui kellelgi läks sassi, tähistati eksimist rõõmuga („celebrate doing it wrong“), mis muutis tegevuse veel lõbusamaks.
Tegime ka assotsiatsioonide harjutust, kus seisti ringis: üks ütles sõna ja järgmine inimene pidi kiiresti ütlema esimese sõna, mis talle eelneva sõnaga seostus. Mõtlemisaega peaaegu ei antudki. Hiljem lisati tegevusele ka rütm ning kui keegi ei suutnud piisavalt kiiresti vastata, langes ta mängust välja. Harjutuse mõte oli päriselt kohal olla ja julgelt esimene pähe tulev seos välja öelda. Assotsiatsioonide harjutuse eesmärk on arendada spontaansust, loovust ja kohalolekut suhtlemises.
Mida viisime Kuldīgast kaasa?
Lahkusime seminarilt uute teadmiste, inspireerivate ideede ja rahvusvaheliste kontaktidega ning saime palju motivatsiooni ja julgust eTwinningu tegevustega jätkata.
Siin veel Ingridi grupitöö link : How to make small project big? – Google Docs
Ja padlet fotode tegemisest linnas: eTwinning ambassadors meeting in Kuldīga
Fotod: erakogu
eTwinning on lasteaia-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele mõeldud virtuaalne platvorm ning koostöövõrgustik. See võimaldab õppida nii Eesti kui ka välismaa kolleegidelt, jagada häid kogemusi ning osaleda koos lastega rahvusvahelistes õpiprojektides. Koostööd saab teha üle 40 riigi kooli või lasteaiaga üle Euroopa. Twinningu programmi elluviimist kaasrahastab Euroopa Liit. Rohkem infot eTwinningu kohta saab lugeda Harno koduleheküljelt. Selleks, et olla kursis kõige värskemate uudistega rahvusvahelise koostöö maailmast liitu eTwinningu Facebooki grupiga ning hakka eTwinningEestis Instagrami konto jälgijaks. Kuni neli korda aastas ilmub ka eTwinningu uudiskiri, mille jälgijaks saab hakata SIIN.