Noorsootöö ja tegelikult mistahes noortele suunatud tegevuste mõju ei sõltu ainult sellest, kas teenused on olemas. Otsustav on see, kui hästi need jõuavad nooreni, lähtuvad tema olukorrast ning aitavad tal päriselt edasi liikuda hariduses, töös ja elus laiemalt. Just seetõttu ei ole noortekeskne lähenemine noorsootöös ja töös noortega igas muus valdkonnas pehme lisand ega väärtusloosung, vaid kvaliteetse ja mõjusa teenuse eeltingimus.
Õpilast toetava süsteemini – haridusjuhid kooli karjääriteenuseid kraadimas
Märtsis jõudis lõpule haridusjuhtidele suunatud arendusseminaride sari „Kraadime karjääriteenuseid – kuidas luua õpilast toetav süsteem? “. Alates 2025. a novembrist toimus Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel 15 seminari Eesti eri paigus, mis tõi kokku üle 400 koolijuhi, õpetaja ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Kokku oli osalejaid 194 koolist ning 38 omavalitsusest. Üheskoos võeti aeg maha ja uuriti, milline see süsteem võiks olla ja kuidas seda luua.
Kuidas üks robootikapäev võib muuta noore tulevikku – Rain Sireli lugu
Kuidas sünnivad traditsioonid, mis kasvatavad põlvkondade kaupa tehnoloogiahuvilisi noori? Mis paneb õpetajaid ja õpilasi aastast aastasse panustama üritustesse, mis loovad rõõmu, enesekindlust ja esimesi eduelamusi tehnoloogiamaailmas?
Jaak Raie: hea kutseharidus ei kitsenda noore valikuid, vaid avardab neid
Haridusteemades on üks kummaline vastuolu. Ühelt poolt räägime sellest, kuidas Eesti vajab väga erinevate oskuste ja tugevustega inimesi. Teiselt poolt püsib avalikus arusaamas veider hierarhia, justkui oleks üks haridustee loomuldasa tugevam ja teised eeskätt varuvariandid. Noore haridusvalik sünnib tema huvi, võimete, pere ootuste ja ühiskondlike hoiakute koosmõjus. Kutsehariduse maine uuring näitas selget mustrit: pärast põhikooli soovitaks enamik lapsevanemaid oma…
Otsustuskeskkond ümber noorte on muutunud intensiivsemaks
Digikeskkond on muutnud nii otsustamise tempot kui ka mahtu. Otsuseid tehakse sageli sekunditega, tuginedes visuaalidele ja algoritmide soovitustele, sageli alateadlikult. Samal ajal kujundavad platvormid käitumist viisil, mis vähendab mõtlemise vajadust – näiteks ühe klõpsuga ostud või automaatselt käivituv sisu. Psühholoogid üle maailma on üsna tarvalt adresseerinud sotsiaalmeediakeskkondade mõju alaealise psüühikale.
Kristi Kuusemets: tehniline eriala on raske, aga kui tead, kuhu see viib, oled altim pingutama
Kui Lennart Meri viieaastasele lapsele ennustab, et temast saab riigiametnik, siis nii ka läheb. Kristi Kuusemets, Harno inseneeria- ja digihariduse keskuse arendusjuht, on selle tõestuseks. Harnosse tõi Kristit kaks südameteemat korraga: haridus ja inseneeria populariseerimine. Harnos töötades tegeleb ta ka Avatud Tehaste Päevaga, üritusega, mis avab uksi maailma, millest nii mõnelgi meil vähimat aimu pole. Küsimusi küsis Nikkie Päärsoo, Harno sisekommunikatsioonipartner.
Liina Kanter: Tüdrukuid tuleb IT ja inseneriteaduste erialadele suunata
Inseneride ja IT-spetsialistide puudus ei paista enam ammu silma ainult töökuulutustes. See avaldub venivates taristuprojektides, edasi lükatud arendustes ja selles, kui kalliks läheb iga uus lahendus, milleks vajalikku pädevust napib. Samuti avaldub see riigi konkurentsivõime kahanemises ja selles, et kasvab sõltuvus välismaistest teenusepakkujatest, kirjutab Haridus- ja noorteameti (Harno) haridusuuenduste juht Liina Kanter.
Eksperdid üldhariduse kvaliteedihindamisest- bürokraatia või koolide võimestamine?
Mis on üldhariduse kvaliteedihindamine? Mida see koolilt nõuab? Ja mis sellest koolile jääb? Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) eksperdid esindavad hindamisprotsessis välist pilku. Nende ülesanne on koole toetada ja võimestada. Alates 2024. aasta veebruarist on ekspertide kogu läbi viinud 31 kooli hindamise.
ERYICA 40: noorteinfo tulevikku kujundades – kättesaadavusest noorte usalduseni
Rahvusvaheline noorteinfo võrgustik European Youth Information and Counselling Agency ehk ERYICA alustas oma tegevust 40 aastat tagasi, 17. aprillil, eesmärgiga tagada Euroopa noortele ligipääs kvaliteetsele, usaldusväärsele ja noortesõbralikule infole.
Kuidas Harno ja partnerid sütitasid tüdrukute huvi tehnoloogia vastu
Inseneeria ja info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia (IKT) valdkonnas on Eestis jätkuvalt suur spetsialistide puudus ning samal ajal moodustavad naised Eestis vaid ligikaudu 28% IKT spetsialistidest. Selleks, et naisi rohkem tehnoloogia sektorisse kaasata, on Eestis käivitatud erinevaid programme ja algatusi, mille kaudu toetatakse naiste ja tüdrukute arengut selles valdkonnas. Naiste väiksemat osakaalu tehnoloogiasektoris mõjutavad mitmed tegurid, kuid uuringute järgi on keskseks põhjuseks soostereotüübid ja eelarvamused.