Haridus- ja noorteameti ehk Harno direktor Jaak Raie räägib oma esimese ametiaja lõpus Õpetajate lehele, et soovib tehtud töö vilju esireast nautida ja seetõttu kandideerib suure tõenäosusega ametikohale uuesti. E-eksamitele ülemineku juures paneb teda nördima, et asjaosaliste fookus on pahatihti vales kohas, ja ainus, millele keskenduma peaks, on õpilaste huvid. Ei ole saladus, et eriti…
Gunda Tire: Eesti PISA testide tulemused räägivad samal ajal nii eduloost kui häirekellast
Harno rahvusvaheliste uuringute juhi Gunda Tire arvamuslugu ilmus algselt 1. oktoobril 2026 Postimehes. Paar päeva enne PISA 2025 tulemuste avalikustamist helistas mulle Soome ajakirjanik. Ta oli jälginud Eesti hariduse kohta ilmunud uudiseid ja esitas küsimuse, mis võtab hästi kokku kogu PISA-ootuse: „Kas Eesti edulugu jätkub?“ Tulemused olid sel hetkel veel salastatud ja vastata ma ei…
Edukas digimuutus ei sünni seadmetest, vaid inimestest
Digitehnoloogiad on saanud hariduse loomulikuks osaks, kuid tõeline muutus ei sünni tehnoloogiast endast. Selle taga on õpetajad, koolijuhid ja õppijad, kes oskavad uusi võimalusi eesmärgipäraselt kasutada.
Vestlesime Haridus- ja Noorteameti üldhariduse digitiimi juhi ja ProgeTiigri programmi arendusjuhi Kirke Kasariga sellest, millised on hästi toimivate digimuutuste eeldused ja millist rolli mängib ProgeTiiger Eesti hariduse tuleviku kujundamisel.
Ära oota, et teismeline ise sinu juurde tuleb
Me õpetame lastele maast madalast, et kui on mure, tuleb sellest rääkida. Aga sageli just see noor, kellel on kõige raskem, tuleb kõige väiksema tõenäosusega hingevalu kurtma.
Eesti laste vaimse tervise uuringust tuleb välja lapsevanema jaoks ebamugav seos: mida madalam on noore rahulolu oma eluga, seda vähem valmis on ta vaimse tervise murega täiskasvanud pereliikme poole pöörduma.
Tauri Tallermaa: Miks ekraanid last köidavad ja kuidas toetada lapse keskendumist?
Pere ja Kodu avaldas mälutreener ja koolitaja Tauri Tallermaa intervjuu, mis selgitab lihtsalt ja praktiliselt, miks lapse tähelepanu nii kergesti ekraanile kaob ja mida saab lapsevanem teha, et õppimine oleks lihtsam. Täismahus artiklit saad lugeda Pere ja Kodu veebis. Siin on mõned olulisemad mõtted. Aju otsib uut, ekraan pakub seda lõputultTallermaa sõnul on inimese aju…
Viis küsimust Raul Kadastele: kelle me päriselt Harnosse kutsusime?
Kevadel kandideeris Rajaleidja keskuse juhiks 125 inimest. Valituks osutus Raul Kadaste, kes on olnud juhtivatel ametikohtadel üle 20 aasta. Seda nii Kaitseministeeriumi kui ka Justiitsministeeriumi valitsemisalas ning enne Harnosse tulekut Põlva Gümnaasiumi direktorina. Paberil on kõik selge, kuid kes on see inimene päriselt, kes veab eest tiimi, mis moodustab ligikaudu kolmandiku Harnost ja toetab iga neljandat Eesti…
Noortevaldkonna KOV korralduse mudel ning käsiraamat läbisid uuenduskuuri
Alates 2026. aasta septembrist on uuenenud noortevaldkonna korraldamise kvaliteedihindamise indikaatorid ning hindamisprotsessi toetavad juhend- ja tugimaterjalid.
Noortevaldkonna kvaliteedihindamise käsiraamatu muudatused lähtuvad täpsustunud noortevaldkonna kvaliteedijuhtimise süsteemist.
Kui tavalisest koolipäevast saab kriisipäev
Koolipäev võib alata täiesti tavaliselt. Ja siis tuleb telefonikõne või teade või juhtub midagi, mis muudab hetkega kõik.
Raske õnnetus, ootamatu surm, enesevigastamine, vägivaldne sündmus või muu traumeeriv olukord võib puudutada üht last või töötajat, aga ka tervet klassi, kooliperet või kogukonda. Ühtäkki tuleb tavapärase õppetöö kõrval otsustada, mida teha kohe, mida ja kuidas lastele öelda, kuidas toetada õpetajaid ning kellele võib olla vaja pikemaajalist abi.
Kuidas muuta noortekeskne kvaliteet igapäevaseks praktikaks?
Noortekeskne kvaliteet ei kujune üksnes heade põhimõtete sõnastamisest. Vaja on praktilisi ja teaduspõhiseid töövahendeid, mis aitavad noorte õigusi, osalust ja vajadusi igapäevatöös arvestada. Neid küsimusi käsitletakse 1. oktoobril 2026 Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimuval konverentsil „Noor keskmes: teadmistest tegudeni“, kus tutvutakse ka arendatava digitaalse tööriistakasti meetoditega.
Noortekeskus kui sotsiaalne ankur Ukraina noorele
Alates 2022. aastast on Eesti noorsootöösse jõudnud palju noori, kelle senine elukorraldus on sõja tõttu põhjalikult muutunud. See tekitab küsimuse: millist tuge vajab noor, kes peab uues riigis leidma korraga uue kooli, sõbrad, keele ja kuuluvustunde? Ühe Eesti kohaliku omavalitsuse näitel tehtud kvalitatiivne uuring näitab, et noortekeskus võib olla palju enamat kui koht vaba aja veetmiseks – sellest võib kujuneda turvaline keskkond, kus taastub eneseusk, tekivad uued suhted ja kasvab julgus ise tegutseda.