Pikalt on räägitud tervikliku haridustee olulisusest sidudes mitteformaalõppe formaalõppega, kuid endiselt tehakse selles vallas tibusamme. Seetõttu kaardistasidki Tallinna Ülikooli magistrandid kuue Riigigümnaasiumi direktori ja praktiku mõtteid mitteformaalõppe ja formaalõppe lõimimisest ja nende parimatest praktikatest. Kas nad näevad lõimingus väärtust? Magistritöö eesmärk oli uurida formaal- ja mitteformaalõppe lõimingut riigigümnaasiumides ning kaardistada tegevused ja mõtteviisid, mis aitavad formaal- ja mitteformaalõppe lõimingule kaasa.
Miks lapsele ettelugemine on midagi olulisemat kui lihtsalt tore traditsioon?
Ettelugemine oma lapsele on üks väärtuslikumaid tegevusi, mida vanemana teha saate. See pole mitte ainult armas traditsioon ja tore õhtune tegevus, vaid ka suurepärane investeering lapse arengusse ja tulevikku.
Investeerides lastesse täna, ennetame tulevasi väljakutseid
17. – 19. oktoobril toimus Tallinnas rahvusvaheline eTwinningu konverents “Klassist kogukonnani: õpetajate varustamine kodanikuõpetuseks”, kus osales ka Terje Vandmann lasteaiast Väike Pauline.
Mika Keränen: Eesti kõrgkoolid ei konkureeri omavahel, vaid Euroopa ülikoolidega
Mika Keränen on Eesti ja Soome vaheliste haridus- ja kultuurisildade loomise üks aktiivsemaid eestkõnelejaid. Tartu Ülikooli vilistlane, lastekirjanik ja Eesti kõrghariduse entusiast jagas meiega oma mõtteid Soomes toimunud haridusmessil Studia 2024, kus Haridus- ja Noorteamet koos Eesti kõrgkoolidega tutvustas Soome noortele, miks tulla Eestisse õppima.
Seksuaalne sisu ja ohud jõuavad noorteni internetis varakult
Internetis leviv laste seksuaalne väärkohtlemine on murettekitavas kasvutrendis nii Eestis kui ka kõikjal mujal aktiivse internetikasutusega riikides. Kantar Emor uuris Politsei- ja Piirivalveameti tellimusel seda teemat lähemalt Eesti 6–13-aastaste laste ja nende vanemate seas. Oluline roll sedalaadi väärkohtlemise ennetamisel on aga ka noortega töötavatel spetsialistidel.
Noorsootöötaja kui noorte esmane nõustaja
Kui noored seisavad silmitsi ärevuse, koolistressi või isiklike raskustega, siis kes neid esimesena aitab? Kuigi psühholoogid ja õpetajad mängivad olulist rolli, on noorsootöötajad tihti esimesed, kelle poole noored pöörduvad. Eestis, kus vaimse tervise spetsialistidele juurdepääs on piiratud, täidavad noorsootöötajad üha tähtsamat rolli.
Rasmus Kits: vaja on suurendada teadlikkust tehisintellektist
Rasmus Kits töötab alates 2024. aasta maikuust TalTechis AI fookustippkeskuses projektijuhina, kus tema ülesannete hulka kuulub muuhulgas ka AI kasutuselevõtu toetamine nii ülikoolis kui ka üldhariduses. Lisaks sellele on ta jätkuvalt aktiivne IT-õpetamise teemadel ning panustab valdkondlikku huviharidusse, et kasvatada noorte huvi ja oskusi infotehnoloogias.
Mida teha, kui laps tunneb ärevust ja närvilisust kooli ees?
Ärevus on muutunud paljudele õpilastele sagedaseks kaaslaseks, väljendudes tihti ebameeldiva tundena, mis võib segada igapäevaelu. Lastel ilmneb ärevus sageli närvilisuse, füüsiliste kaebuste või seletamatu ohu tundena. Täiskasvanutena suudame tavaliselt ärevust paremini mõista ja juhtida, kuid lastele võib see olla keerulisem kogemus, eriti kui nad ei oska oma tundeid selgelt väljendada. Siin on mõned soovitused, kuidas lapsevanem saaks ärevusega last toetada.
Maardu Gümnaasium aitab eTwinningu toel muuta koolikeskkonda pingevabamaks, õppimist ja suhtlemist toetavaks keskkonnaks!
Juuni alguses toimus Prahas rahvusvaheline eTwinningu õpisündmus, mis tõi kokku õpetajaid kogu Euroopast, sealhulgas Külli Holstingu Maardu Gümnaasiumist. Seminaril „eTwinning and Wellbeing at School“ jagati teadmisi ja kogemusi edukatest projektidest ning uute algatuste ideid. Holsting, kes alustab koos Albaania ja Horvaatia kolleegidega uut projekti “European Herbal Garden,” märkis, et kolme päeva jooksul loodi muljetavaldav koostöö ja said teoks põnevad plaanid, mis aitavad ka kodukoha õpilasi rahvusvahelisse keskkonda tuua.
Kes on Eesti noored ettevõtjad?
Noori ettevõtjaid on kõige rohkem põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria erialal kooli lõpetanute seas. Noored ettevõtjad on pigem mehed kui naised ning noored isad on tõenäolisemalt ettevõtjad kui need, kel lapsi ei ole. Nii selgus statistikaameti analüüsist, mis uuris noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid.