Kevadel kandideeris Rajaleidja keskuse juhiks 125 inimest. Valituks osutus Raul Kadaste, kes on olnud juhtivatel ametikohtadel üle 20 aasta. Seda nii Kaitseministeeriumi kui ka Justiitsministeeriumi valitsemisalas ning enne Harnosse tulekut Põlva Gümnaasiumi direktorina. Paberil on kõik selge, kuid kes on see inimene päriselt, kes veab eest tiimi, mis moodustab ligikaudu kolmandiku Harnost ja toetab iga neljandat Eesti…
Noortevaldkonna KOV korralduse mudel ning käsiraamat läbisid uuenduskuuri
Alates 2026. aasta septembrist on uuenenud noortevaldkonna korraldamise kvaliteedihindamise indikaatorid ning hindamisprotsessi toetavad juhend- ja tugimaterjalid.
Noortevaldkonna kvaliteedihindamise käsiraamatu muudatused lähtuvad täpsustunud noortevaldkonna kvaliteedijuhtimise süsteemist.
Kui tavalisest koolipäevast saab kriisipäev
Koolipäev võib alata täiesti tavaliselt. Ja siis tuleb telefonikõne või teade või juhtub midagi, mis muudab hetkega kõik.
Raske õnnetus, ootamatu surm, enesevigastamine, vägivaldne sündmus või muu traumeeriv olukord võib puudutada üht last või töötajat, aga ka tervet klassi, kooliperet või kogukonda. Ühtäkki tuleb tavapärase õppetöö kõrval otsustada, mida teha kohe, mida ja kuidas lastele öelda, kuidas toetada õpetajaid ning kellele võib olla vaja pikemaajalist abi.
Kuidas muuta noortekeskne kvaliteet igapäevaseks praktikaks?
Noortekeskne kvaliteet ei kujune üksnes heade põhimõtete sõnastamisest. Vaja on praktilisi ja teaduspõhiseid töövahendeid, mis aitavad noorte õigusi, osalust ja vajadusi igapäevatöös arvestada. Neid küsimusi käsitletakse 1. oktoobril 2026 Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimuval konverentsil „Noor keskmes: teadmistest tegudeni“, kus tutvutakse ka arendatava digitaalse tööriistakasti meetoditega.
Noortekeskus kui sotsiaalne ankur Ukraina noorele
Alates 2022. aastast on Eesti noorsootöösse jõudnud palju noori, kelle senine elukorraldus on sõja tõttu põhjalikult muutunud. See tekitab küsimuse: millist tuge vajab noor, kes peab uues riigis leidma korraga uue kooli, sõbrad, keele ja kuuluvustunde? Ühe Eesti kohaliku omavalitsuse näitel tehtud kvalitatiivne uuring näitab, et noortekeskus võib olla palju enamat kui koht vaba aja veetmiseks – sellest võib kujuneda turvaline keskkond, kus taastub eneseusk, tekivad uued suhted ja kasvab julgus ise tegutseda.
Piiri Noortelaager: koht, kus noor õpib iseseisvust, koostööd ja eneseusku
Traditsiooniliselt külastab Haridus- ja Noorteamet igasuviselt toetatavaid laagreid. Üks sel aastal külastatud laagritest oli Piiri Noortelaager, mis on üks ligi kolmekümnest püsilaagrist Eestis. Laagri juhatajad Christen Savisaar ja Tarmo Oras rääkisid, mis on laagrite juures kõige tähtsam, kuidas nad üldse jõudsid laagrite korraldamiseni ning mis on suurimad muutused, mis noortes esile kerkivad, kui nad laagrites osalevad ja paljust muust.
Seitsmepäevast suurlaagrit tuleb planeerida kaks aastat
2026. aastal jõudis Eesti Gaidide Liidu ja Eesti Skautide Ühingu poolt korraldatav gaidide ja skautide suurlaager Baltic Jamboree taas Eestisse. Eesti, Läti ja Leedu gaidide ning skautide ühises suurlaagris osales 740 inimest 14 riigist. Seitse päeva kestnud laagri ettevalmistamine võttis ligi kaks ja pool aastat ning korraldamisse panustas umbes 70 inimest.
eTwinning- oskused, mis ei jää klassiruumi
Mida peaks tänapäeva laps koolist kaasa saama, et julgelt ja targalt kiiresti muutuvas maailmas hakkama saada? Just sellele küsimusele otsiti vastuseid 18.–19. augustil Pärnus toimunud 19. eTwinningu suvekoolis „Oskused, mis ei jää klassiruumi“. Kahe päeva jooksul said haridusvaldkonna sädeinimesed vahetada kogemusi, leida uusi koostööpartnereid ning mõelda koos, kuidas muuta õpiprojektid selliseks, et need annaksid lastele oskusi, mida läheb vaja ka väljaspool klassiruumi.
Noortel on vaja, et me neid märkaksime ja kaasaksime
Kas noored on hukas? Seda küsimust on ilmselt esitanud kõik põlvkonnad maailma ajaloos. Haridus- ja Noorteamet otsustas sellele vastust otsida 7. augustil Paides toimunud Arvamusfestivalil. Noorsootöö, Lasteabi, politsei ja kohaliku omavalitsuse esindajad jõudsid üsna üksmeelsele järeldusele: probleem ei peitu noortes endis, vaid selles, kuivõrd suudab ühiskond neid märgata, kuulata ja kaasata. Avalikus arutelus kipuvad noored…
Klass või kool on uus, aga lapse vajadused samad
Suve lõpus ostetakse uued koolitarbed, vaadatakse üle tunniplaan ja lepitakse lapsega kokku uued reeglid. Harvem mõeldakse läbi, mis last eelmisel aastal õppimisel, keskendumisel või muutustega toime tulemisel aitas. See teadmine võib uue kooliaasta alguses olla õpetajale sama oluline kui teadmine, kas koolikott sai pakitud.