Me õpetame lastele maast madalast, et kui on mure, tuleb sellest rääkida. Aga sageli just see noor, kellel on kõige raskem, tuleb kõige väiksema tõenäosusega hingevalu kurtma.
Eesti laste vaimse tervise uuringust tuleb välja lapsevanema jaoks ebamugav seos: mida madalam on noore rahulolu oma eluga, seda vähem valmis on ta vaimse tervise murega täiskasvanud pereliikme poole pöörduma.
Pere ja Kodu avaldas mälutreener ja koolitaja Tauri Tallermaa intervjuu, mis selgitab lihtsalt ja praktiliselt, miks lapse tähelepanu nii kergesti ekraanile kaob ja mida saab lapsevanem teha, et õppimine oleks lihtsam. Täismahus artiklit saad lugeda Pere ja Kodu veebis. Siin on mõned olulisemad mõtted. Aju otsib uut, ekraan pakub seda lõputultTallermaa sõnul on inimese aju…
Kevadel kandideeris Rajaleidja keskuse juhiks 125 inimest. Valituks osutus Raul Kadaste, kes on olnud juhtivatel ametikohtadel üle 20 aasta. Seda nii Kaitseministeeriumi kui ka Justiitsministeeriumi valitsemisalas ning enne Harnosse tulekut Põlva Gümnaasiumi direktorina. Paberil on kõik selge, kuid kes on see inimene päriselt, kes veab eest tiimi, mis moodustab ligikaudu kolmandiku Harnost ja toetab iga neljandat Eesti…
Alates 2026. aasta septembrist on uuenenud noortevaldkonna korraldamise kvaliteedihindamise indikaatorid ning hindamisprotsessi toetavad juhend- ja tugimaterjalid.
Noortevaldkonna kvaliteedihindamise käsiraamatu muudatused lähtuvad täpsustunud noortevaldkonna kvaliteedijuhtimise süsteemist.
Koolipäev võib alata täiesti tavaliselt. Ja siis tuleb telefonikõne või teade või juhtub midagi, mis muudab hetkega kõik.
Raske õnnetus, ootamatu surm, enesevigastamine, vägivaldne sündmus või muu traumeeriv olukord võib puudutada üht last või töötajat, aga ka tervet klassi, kooliperet või kogukonda. Ühtäkki tuleb tavapärase õppetöö kõrval otsustada, mida teha kohe, mida ja kuidas lastele öelda, kuidas toetada õpetajaid ning kellele võib olla vaja pikemaajalist abi.
Noortekeskne kvaliteet ei kujune üksnes heade põhimõtete sõnastamisest. Vaja on praktilisi ja teaduspõhiseid töövahendeid, mis aitavad noorte õigusi, osalust ja vajadusi igapäevatöös arvestada. Neid küsimusi käsitletakse 1. oktoobril 2026 Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimuval konverentsil „Noor keskmes: teadmistest tegudeni“, kus tutvutakse ka arendatava digitaalse tööriistakasti meetoditega.
Alates 2022. aastast on Eesti noorsootöösse jõudnud palju noori, kelle senine elukorraldus on sõja tõttu põhjalikult muutunud. See tekitab küsimuse: millist tuge vajab noor, kes peab uues riigis leidma korraga uue kooli, sõbrad, keele ja kuuluvustunde? Ühe Eesti kohaliku omavalitsuse näitel tehtud kvalitatiivne uuring näitab, et noortekeskus võib olla palju enamat kui koht vaba aja veetmiseks – sellest võib kujuneda turvaline keskkond, kus taastub eneseusk, tekivad uued suhted ja kasvab julgus ise tegutseda.
Traditsiooniliselt külastab Haridus- ja Noorteamet igasuviselt toetatavaid laagreid. Üks sel aastal külastatud laagritest oli Piiri Noortelaager, mis on üks ligi kolmekümnest püsilaagrist Eestis. Laagri juhatajad Christen Savisaar ja Tarmo Oras rääkisid, mis on laagrite juures kõige tähtsam, kuidas nad üldse jõudsid laagrite korraldamiseni ning mis on suurimad muutused, mis noortes esile kerkivad, kui nad laagrites osalevad ja paljust muust.
2026. aastal jõudis Eesti Gaidide Liidu ja Eesti Skautide Ühingu poolt korraldatav gaidide ja skautide suurlaager Baltic Jamboree taas Eestisse. Eesti, Läti ja Leedu gaidide ning skautide ühises suurlaagris osales 740 inimest 14 riigist. Seitse päeva kestnud laagri ettevalmistamine võttis ligi kaks ja pool aastat ning korraldamisse panustas umbes 70 inimest.
Mida peaks tänapäeva laps koolist kaasa saama, et julgelt ja targalt kiiresti muutuvas maailmas hakkama saada? Just sellele küsimusele otsiti vastuseid 18.–19. augustil Pärnus toimunud 19. eTwinningu suvekoolis „Oskused, mis ei jää klassiruumi“. Kahe päeva jooksul said haridusvaldkonna sädeinimesed vahetada kogemusi, leida uusi koostööpartnereid ning mõelda koos, kuidas muuta õpiprojektid selliseks, et need annaksid lastele oskusi, mida läheb vaja ka väljaspool klassiruumi.