Noortevaldkonnas kogutakse riiklikusse hariduse infosüsteemi ehk EHIS-esse vaid huvihariduse andmed. Aeg-ajalt küsitakse, mida riik nende andmetega teeb ja miks neid üldse vaja on. Selles blogipostituses avatakse, kuidas haridus- ja teadusministeeriumis kasutatakse ja on kasutatud EHIS-esse kogutavaid andmeid poliitikate kujundamisel. Samuti näidatakse, miks riiklikesse registritesse esitatavad andmed on olulised ja miks tasub nende kvaliteeti tõsiselt võtta. Sest lõppude lõpuks ei taha keegi, et poliitikaid kujundataks kohvipaksu või kõhutunde pealt.
EHIS kui hariduse andmete kullakaevandus
Eesti pole rikas maavarade poolest. Küll aga võime olla uhked oma Eesti haridussüsteemi üle, mida võib õigusega pidada üheks meie suurimaks rikkuseks. Hästi toimiv haridussüsteem, mille osa on ka huviharidus ja noorsootöö, aitab kaasa sellele, et Eesti õpilased on Euroopa parimad nii matemaatikas, loodusteadustes kui ka lugemises1 (PISA 2022). Ka noortevaldkonna teenuste korralduse ja kättesaadavuse poolest vaadatakse Eestile paljudes riikides tunnustavalt.
Noortevaldkonna teenustest kogutakse EHIS-esse praegu üksnes huvihariduse andmeid. Need andmed on väga väärtuslikud- seetõttu võibki EHIS-t nimetada omamoodi kullakaevanduseks. Igal aastal oktoobri alguses tuleb huvikoolide pidajatel EHIS-es kinnitada õpilaste andmed2. Need andmed on isikustatud, mis tähendab, et iga huvikoolis õppija saab seostada konkreetse huvialaga. Lisaks tuleb huvikooli pidajal hoida korras õpetavate isikute andmed.
Huvikooli pidaja vaatest võib see kohustus tunduda liigse bürokraatiana. Tegelikult on just tänu nendele andmetele tehtud mitmeid olulisi uuringuid ja analüüse, mis aitavad noortevaldkonda paremini mõista ja arendada.
Uuringud, mis poleks olnud tehtavad ilma registriandmeteta
Üks näide on 2023. aastal valminud Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimuste uuring3. Selle uuringuga kaardistati noortevaldkonna töötajaskonna suurus, profiilid, töötingimused, töömotivatsioon, tööalane eneseareng ning tööandjate hoiakud töötingimuste kujundamiseks.
EHIS-e andmed olid vajalikud selleks, et teha kindlaks huvihariduse õpetajate arv ja profiil. Kui EHIS-e andmed ühendati, spordiregistri ning laulu- ja tantsupeo registri ja töötamise registri andmetega, selgus, et noortevaldkonna töötajaskonda kuulub 12 309 inimest. Töötajaskond jagunes järgmiselt.
| Tabel 1. Noortevaldkonna töötajaskonna jaotus4 | |
| Amet | Osakaal ametkonna jaotusest |
| Huvikoolide õpetajad | N = 5343; 43% |
| Treenerid | N = 3423; 28% |
| Huvitegevuse juhendajad | N = 1831; 15% |
| Noorsootöötajad | N = 1712; 14% |
Tänu sellele uuringule sai selgemaks, kui suur on noortevaldkonna töötajaskond. See info on olnud oluline sisend ka uue noortevaldkonna seaduse väljatöötamiskavatsuse koostamisel, eriti kvalifikatsiooninõuete analüüsimisel.
Teine näide on 2025. aastal haridus- ja teadusministeeriumi analüütikute poolt koostatud huvihariduse põhjalik analüüs5. Selles on süvitsi mindud huvikoolide omandivormi, asukohtade, õpetatavate huvialade, õppekavade, õpetajate ja õpilaste andmete esitlemisega. Analüüsist tuli välja mitu huvitavat tähelepanekut. Näiteks Eestis on üheksa omavalitsust, kus pole registreeritud ühtegi huvikooli. Samuti selgus, et alates 2009. aastast, mil huvihariduse andmeid hakati EHIS-esse koguma, on lisandunud üle 500 erahuvikooli. Praegu õpibki valdav enamus õpilastest mõnd huviala just erahuvikoolis. Üks meeldejääv fakt on seegi, et kõige vanem õppur huvikoolis on 105-aastane6. Need näited ilmestavad hästi, kui palju saab registriandmete põhjal teada huvihariduse arengute kohta. Isikustatud ja korrastatud andmed võimaldavad vaadata valdkonda süvitsi, mitte üksnes üldmulje põhjal.
Eraldi mainimist väärib 2026. aastal avaldatud Eesti inimarengu aruanne (EIA7), mis erinevaid registriandmeid kombineerides näitas huvikoolides õppimise, vanemate netosissetulekute ning üldhariduses püsimise vahelist seost- mida madalamad sissetulekud, seda väiksem osalus huvihariduses ning suurem koolist väljalangemine8. See aga suurendab riskikäitumise tõenäosust kõige haavatavamate sihtgruppide seas. Tähelepanu väärib muuhulgas suur varieeruvus huvihariduses osalemise määras maakondade võrdluses. Kui Harjumaal osaleb huvihariduses iga teine noor, siis Valgamaal iga neljas9. Siin on võimalus, et huvihariduse madalat osalusmäära kompenseerib muu huvitegevus, kuid registripõhiseid andmeid omamata, puudub võimalus seda väidet kontrollida.
Huvihariduse õpetaja poleks ka edaspidi saanud õpetaja kutset taotleda
EHIS-e andmetel on olnud oluline roll ka huvihariduse õpetaja kutse täiendamisel. 2025. aasta kevadest hakkas kehtima uuendatud õpetaja kutsestandard. Selle alusel saab õpetaja kutset taotleda ka huvihariduse õpetaja alates 5. kutsetasemest. See muutus sai võimalikuks huvihariduse katusorganisatsioonide ja HTM-i koostöös, mis algas juba 2023. aastal. Otsuste tegemisel olid olulised just EHIS-e andmed. Näiteks näitasid andmed, et huvikoolide ja üldhariduskoolide õpetajate kattuvus on 18%. Samuti selgus, et kolmandikul huvihariduse õpetajatest on põhi-, kesk- või keskerihariduse või nendega võrdsustatud haridustasemega, mistõttu oli vajalik õpetajate professionaliseerumise toetamiseks luua olemasolevatele tasemetele lisaks 5. kutsetase.
Andmed igapäevase tööriistana
Riiklikesse registritesse kogutud andmete põhjal valmivad ka valdkondlikud ülevaated ja veebitööriistad. Igapäevases töös kasutatakse sageli näiteks Haridussilma10 ja Statistikaameti noorteseire juhtimislauda11. Haridussilm annab kiire ülevaate haridusvaldkonnast tervikuna. Huvihariduse puhul on saab sealt infot huvikoolide arvu, omandivormi, valdkondliku jaotuse, õppijate ning õppimiste kohta aastate lõikes. Noorteseire juhtimislaualt leiab aga palju noori puudutavat infot: alates õpingutest ja tööhõivest kuni rändestatistika ning kohalike omavalitsuste valimistel osalemiseni. Õpingutest tööhõiveni, rändestatistikast aktiivsuseni kohalike omavalitsuste hääletamisel. Need tööriistad aitavad vastata päringutele, koostada ülevaateid ja teha valdkonna kohta teadlikumaid otsuseid. Neid ei oleks võimalik luua ilma riiklikesse registritesse kogutavate andmeteta.
Kokkuvõte
Registripõhised andmed on palju laiaulatuslikumad kui ühegi üksiku uuringuga kogutud andmed. Need annavad terviklikuma pildi valdkonnast ja aitavad teha otsuseid, mis põhinevad teadmistel, mitte oletustel.
Andmed on väärtuslik vara. Need on tõenduspõhise poliitikakujundamise alus. Seetõttu tasub andmete esitamise kohustusse suhtuda hoolikalt. Iga korrektselt esitatud andmerida aitab teha paremaid otsuseid noorte, huvihariduse ja kogu noortevaldkonna heaks.
Autor Tormi Kotkas on Haridus- ja Teadusministeeriumi huvihariduse ja noorsootöö juht. Tema töö sisuks on noortevaldkonna arendamine, huvihariduse ja noorsootöö poliitika kujundamine ning otsuste toetamine andmete ja valdkondliku teadmisega.
- Tire, G., et al. (2023). PISA 2022 Eesti tulemused: Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Pisa_tulemused_2022_.pdf ↩︎
- RT I, 19.03.2026, 6. Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus. ↩︎
- Kivistik, K. et al. (2023). Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused. https://www.hm.ee/eesti-noortevaldkonna-tootajaskonna-tootingimuste-uuring?view_instance=0¤t_page=1 ↩︎
- Kivistik, K. et al. (2023). Eesti noortevaldkonna öötajaskonna töötingimused. https://www.hm.ee/eesti-noortevaldkonna-tootajaskonna-tootingimuste-uuring?view_instance=0¤t_page=1 ↩︎
- Pirk, R. ja Ristoja, G. (2025). Huvikoolid 2024/2025. õppeaastal. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2025-12/Huvihoolid%202024-2025.%20%C3%B5pppeaastal.pdfPirk, R. ja Ristoja, G. (2025). Huvikoolid 2024/2025. õppeaastal. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2025-12/Huvihoolid%202024-2025.%20%C3%B5pppeaastal.pdf ↩︎
- Tõenäoliselt siiski viga andmetes. ↩︎
- Kindsiko, E. (Toim). (2026). Eesti inimarengu aruanne 2026: Haridus ühiskonna peeglis. ↩︎
- Kindsiko, E., et al. (2026). Huviharidus on investeering Eesti turvalisusesse. Eesti inimarengu aruanne 2026: Haridus ühiskonna peeglis. ↩︎
- Kindsiko, E., et al. (2026). Huviharidus on investeering Eesti turvalisusesse. Eesti inimarengu aruanne 2026: Haridus ühiskonna peeglis. ↩︎
- www.haridussilm.ee ↩︎
- https://juhtimislauad.stat.ee/et/noorteseire-6/kogu-eesti-1 ↩︎