Alates 2026. aasta septembrist on uuenenud noortevaldkonna korraldamise kvaliteedihindamise indikaatorid ning hindamisprotsessi toetavad juhend- ja tugimaterjalid.
Noortevaldkonna kvaliteedihindamise käsiraamatu muudatused lähtuvad täpsustunud noortevaldkonna kvaliteedijuhtimise süsteemist.
Rubriik: Noored
Kuidas muuta noortekeskne kvaliteet igapäevaseks praktikaks?
Noortekeskne kvaliteet ei kujune üksnes heade põhimõtete sõnastamisest. Vaja on praktilisi ja teaduspõhiseid töövahendeid, mis aitavad noorte õigusi, osalust ja vajadusi igapäevatöös arvestada. Neid küsimusi käsitletakse 1. oktoobril 2026 Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimuval konverentsil „Noor keskmes: teadmistest tegudeni“, kus tutvutakse ka arendatava digitaalse tööriistakasti meetoditega.
Noortekeskus kui sotsiaalne ankur Ukraina noorele
Alates 2022. aastast on Eesti noorsootöösse jõudnud palju noori, kelle senine elukorraldus on sõja tõttu põhjalikult muutunud. See tekitab küsimuse: millist tuge vajab noor, kes peab uues riigis leidma korraga uue kooli, sõbrad, keele ja kuuluvustunde? Ühe Eesti kohaliku omavalitsuse näitel tehtud kvalitatiivne uuring näitab, et noortekeskus võib olla palju enamat kui koht vaba aja veetmiseks – sellest võib kujuneda turvaline keskkond, kus taastub eneseusk, tekivad uued suhted ja kasvab julgus ise tegutseda.
Noortel on vaja, et me neid märkaksime ja kaasaksime
Kas noored on hukas? Seda küsimust on ilmselt esitanud kõik põlvkonnad maailma ajaloos. Haridus- ja Noorteamet otsustas sellele vastust otsida 7. augustil Paides toimunud Arvamusfestivalil. Noorsootöö, Lasteabi, politsei ja kohaliku omavalitsuse esindajad jõudsid üsna üksmeelsele järeldusele: probleem ei peitu noortes endis, vaid selles, kuivõrd suudab ühiskond neid märgata, kuulata ja kaasata. Avalikus arutelus kipuvad noored…
Küberturbest luulekoguni: Tartu Loomehüppe noorte 15 projekti
Kuidas jõuab üks mõte noore peas päris teose, leiutise või algatuseni? Tartu Loomehüpe annab ülikoolilinna noortele võimaluse oma idee läbi katsetada ja ellu viia, pakkudes selleks nii rahalist tuge, juhendamist kui ka julgustavat kogukonda. Tänavu valmib Loomehüppe toel 15 väga erinevat projekti: noored arendavad küberturbe tööriista ja isekastvat lillepotti, loovad tantsufilmi, muusikat, moekollektsiooni, koomiksiraamatut ja…
Kuidas toetada noorte enesejuhitud õppimist?
Oma doktoritööd avab lähemalt Kerli Kõiv, kes on uurinud, kuidas hinnata ja toetada NEET-staatuses noorte enesejuhitud õppimise oskusi, et tuua noored tagasi õppimise- ja hariduse teekonnale.
Millised oskused toetavad noorel oma tee leidmist?
Kiired muutused ühiskonnas eeldavad inimestelt kiiret kohanemist, valmisolekut ümberõppeks, uute ametite ja olukordadega toimetulekut. Noorte eesmärk haridussüsteemis ei saa olla seega mitte ainult see, kuidas saada kätte lõputunnistus, vaid kuidas leida oma kutsumus ja olla vajalikke oskusi omav elukestev õppija.
Noorte vaimse tervise probleemide lahendamise võti on ennetamine
Noorte vaimse tervise toetamine ei ole üksnes tervishoiu või spetsialistide vastutus. Noore heaolu kujuneb teda ümbritsevas keskkonnas – kodus, koolis, huvitegevustes, sõprussuhetes ja kogukonnas laiemalt. Seetõttu peaksime rääkima tervikuna hariduse ökosüsteemist ehk võrgustikust, kus erinevad inimesed ja institutsioonid mõjutavad noore arengut ning kannavad koos vastutust tema heaolu eest. Selline lähenemine tähendab olulist mõtteviisi muutust, mis pöörab rohkem tähelepanu ennetustegevustele. Selle juures on oluline roll koolidel, sest kool ei ole…
Andmepõhine poliitikakujundamine noortevaldkonnas
Noortevaldkonnas kogutakse riiklikusse hariduse infosüsteemi ehk EHIS-esse vaid huvihariduse andmed. Aeg-ajalt küsitakse, mida riik nende andmetega teeb ja miks neid üldse vaja on. Selles blogipostituses avatakse, kuidas haridus- ja teadusministeeriumis kasutatakse ja on kasutatud EHIS-esse kogutavaid andmeid poliitikate kujundamisel.
NEET versus YET ja toeõigluse mudel: mida see uus arusaam muudab poliitikakujundamises?
See uus mõiste aitab nihutada tähelepanu staatiliselt kategoorialt noorte arengulisele teekonnale ning rõhutab haavatavuse ajutist ja olukorrast sõltuvat iseloomu. Tõenäoliselt on sarnane arusaam noortega töötavate spetsialistide seas olnud juba ammu olemas, kuid olemasolevad struktuurid suunavad meid siiski teistmoodi tegutsema. Seetõttu tekib küsimus: mida tuleks poliitikakujundamises muuta, et toeõigluse mudelit saaks päriselt rakendada?