Oma doktoritööd avab lähemalt Kerli Kõiv, kes on uurinud, kuidas hinnata ja toetada NEET-staatuses noorte enesejuhitud õppimise oskusi, et tuua noored tagasi õppimise- ja hariduse teekonnale.
Rubriik: Noored
Millised oskused toetavad noorel oma tee leidmist?
Kiired muutused ühiskonnas eeldavad inimestelt kiiret kohanemist, valmisolekut ümberõppeks, uute ametite ja olukordadega toimetulekut. Noorte eesmärk haridussüsteemis ei saa olla seega mitte ainult see, kuidas saada kätte lõputunnistus, vaid kuidas leida oma kutsumus ja olla vajalikke oskusi omav elukestev õppija.
Noorte vaimse tervise probleemide lahendamise võti on ennetamine
Noorte vaimse tervise toetamine ei ole üksnes tervishoiu või spetsialistide vastutus. Noore heaolu kujuneb teda ümbritsevas keskkonnas – kodus, koolis, huvitegevustes, sõprussuhetes ja kogukonnas laiemalt. Seetõttu peaksime rääkima tervikuna hariduse ökosüsteemist ehk võrgustikust, kus erinevad inimesed ja institutsioonid mõjutavad noore arengut ning kannavad koos vastutust tema heaolu eest. Selline lähenemine tähendab olulist mõtteviisi muutust, mis pöörab rohkem tähelepanu ennetustegevustele. Selle juures on oluline roll koolidel, sest kool ei ole…
Andmepõhine poliitikakujundamine noortevaldkonnas
Noortevaldkonnas kogutakse riiklikusse hariduse infosüsteemi ehk EHIS-esse vaid huvihariduse andmed. Aeg-ajalt küsitakse, mida riik nende andmetega teeb ja miks neid üldse vaja on. Selles blogipostituses avatakse, kuidas haridus- ja teadusministeeriumis kasutatakse ja on kasutatud EHIS-esse kogutavaid andmeid poliitikate kujundamisel.
NEET versus YET ja toeõigluse mudel: mida see uus arusaam muudab poliitikakujundamises?
See uus mõiste aitab nihutada tähelepanu staatiliselt kategoorialt noorte arengulisele teekonnale ning rõhutab haavatavuse ajutist ja olukorrast sõltuvat iseloomu. Tõenäoliselt on sarnane arusaam noortega töötavate spetsialistide seas olnud juba ammu olemas, kuid olemasolevad struktuurid suunavad meid siiski teistmoodi tegutsema. Seetõttu tekib küsimus: mida tuleks poliitikakujundamises muuta, et toeõigluse mudelit saaks päriselt rakendada?
Kuidas toetada noori ja suurendada usaldust tugisüsteemide vastu?
Küsimus, kuidas toetada noori, kes on erinevatel põhjustel sattunud ebasoodsasse olukorda ega õpi ega tööta, on viimastel aastakümnetel tõusnud nii Eestis kui ka Euroopas järjest enam arutelude keskmesse. Noorte muutunud vajadused on toonud kaasa ootuse teha noortepoliitikat senisest rohkem eri valdkondade ja tasandite koostöös. Seega üha enam oodatakse noortega seotud poliitikates ühist panust, et noorteni jõuda ja neid päriselt toetada.
Noortekeskne kvaliteet ei ole lisandväärtus, vaid eeltingimus töös noortega
Noorsootöö ja tegelikult mistahes noortele suunatud tegevuste mõju ei sõltu ainult sellest, kas teenused on olemas. Otsustav on see, kui hästi need jõuavad nooreni, lähtuvad tema olukorrast ning aitavad tal päriselt edasi liikuda hariduses, töös ja elus laiemalt. Just seetõttu ei ole noortekeskne lähenemine noorsootöös ja töös noortega igas muus valdkonnas pehme lisand ega väärtusloosung, vaid kvaliteetse ja mõjusa teenuse eeltingimus.
Otsustuskeskkond ümber noorte on muutunud intensiivsemaks
Digikeskkond on muutnud nii otsustamise tempot kui ka mahtu. Otsuseid tehakse sageli sekunditega, tuginedes visuaalidele ja algoritmide soovitustele, sageli alateadlikult. Samal ajal kujundavad platvormid käitumist viisil, mis vähendab mõtlemise vajadust – näiteks ühe klõpsuga ostud või automaatselt käivituv sisu. Psühholoogid üle maailma on üsna tarvalt adresseerinud sotsiaalmeediakeskkondade mõju alaealise psüühikale.
Noortemalevas astuvad noored esimesi teadlikke samme tööellu
Üleminek koolipingist esimesele töökohale on noore elu üks märgilisemaid künniseid. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ei taga edu enam ainult formaalne haridus. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni analüüs rõhutab, et noorte varajane töökogemus ja õppimise kombineerimine on otseses seoses hilisema edukusega tööturul, vähendades töötuse riski ja tõstes sissetulekut.
Kuidas meie noortel läheb? Noortevaldkonna kvaliteedi ja arengu toetamisest
Noorte areng ei toimu ainult koolis. Lisaks formaalharidusele kujundavad noorte võimalusi nende kodukohas pakutav huviharidus ja -tegevus, noorsootöö ning kogukondlikud osalusvõimalused. Just seetõttu on oluline kohaliku omavalitsuse esindajatel mõelda ka sellele, milline on meie omavalitsuse noortevaldkonna teenuste kvaliteet. Noortevaldkond pakub noortele võimalusi avastada oma huvisid, arendada oskusi ja kujuneda aktiivseteks kogukonnaliikmeteks. Noorsootöö loob keskkonna, kus noored saavad katsetada oma võimeid, kohtuda sarnaste…