Traditsiooniliselt külastab Haridus- ja Noorteamet igasuviselt toetatavaid laagreid. Üks sel aastal külastatud laagritest oli Piiri Noortelaager, mis on üks ligi kolmekümnest püsilaagrist Eestis. Laagri juhatajad Christen Savisaar ja Tarmo Oras rääkisid, mis on laagrite juures kõige tähtsam, kuidas nad üldse jõudsid laagrite korraldamiseni ning mis on suurimad muutused, mis noortes esile kerkivad, kui nad laagrites osalevad ja paljust muust.
Kuu: september 2026
Seitsmepäevast suurlaagrit tuleb planeerida kaks aastat
2026. aastal jõudis Eesti Gaidide Liidu ja Eesti Skautide Ühingu poolt korraldatav gaidide ja skautide suurlaager Baltic Jamboree taas Eestisse. Eesti, Läti ja Leedu gaidide ning skautide ühises suurlaagris osales 740 inimest 14 riigist. Seitse päeva kestnud laagri ettevalmistamine võttis ligi kaks ja pool aastat ning korraldamisse panustas umbes 70 inimest.
eTwinning- oskused, mis ei jää klassiruumi
Mida peaks tänapäeva laps koolist kaasa saama, et julgelt ja targalt kiiresti muutuvas maailmas hakkama saada? Just sellele küsimusele otsiti vastuseid 18.–19. augustil Pärnus toimunud 19. eTwinningu suvekoolis „Oskused, mis ei jää klassiruumi“. Kahe päeva jooksul said haridusvaldkonna sädeinimesed vahetada kogemusi, leida uusi koostööpartnereid ning mõelda koos, kuidas muuta õpiprojektid selliseks, et need annaksid lastele oskusi, mida läheb vaja ka väljaspool klassiruumi.
Noortel on vaja, et me neid märkaksime ja kaasaksime
Kas noored on hukas? Seda küsimust on ilmselt esitanud kõik põlvkonnad maailma ajaloos. Haridus- ja Noorteamet otsustas sellele vastust otsida 7. augustil Paides toimunud Arvamusfestivalil. Noorsootöö, Lasteabi, politsei ja kohaliku omavalitsuse esindajad jõudsid üsna üksmeelsele järeldusele: probleem ei peitu noortes endis, vaid selles, kuivõrd suudab ühiskond neid märgata, kuulata ja kaasata. Avalikus arutelus kipuvad noored…
Klass või kool on uus, aga lapse vajadused samad
Suve lõpus ostetakse uued koolitarbed, vaadatakse üle tunniplaan ja lepitakse lapsega kokku uued reeglid. Harvem mõeldakse läbi, mis last eelmisel aastal õppimisel, keskendumisel või muutustega toime tulemisel aitas. See teadmine võib uue kooliaasta alguses olla õpetajale sama oluline kui teadmine, kas koolikott sai pakitud.
PISA 2025 põlvkond: kas Eesti hariduse muutused peegelduvad tulemustes?
Eesti on taas haridusmaailma tähelepanu keskmes. Peagi avaldatavad PISA 2025 tulemused näitavad, kuidas läheb Eesti 15-aastastel rahvusvahelises võrdluses ning kas meie haridussüsteem on suutnud kiirete ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutuste ajal oma tugevust hoida. 2025. aasta kevadel tegi PISA testi 6304 noort enam kui 200 Eesti koolist. Neist 75% õppis 9. klassis, ülejäänud peamiselt 8. klassis….