Noorsootöö ja tegelikult mistahes noortele suunatud tegevuste mõju ei sõltu ainult sellest, kas teenused on olemas. Otsustav on see, kui hästi need jõuavad nooreni, lähtuvad tema olukorrast ning aitavad tal päriselt edasi liikuda hariduses, töös ja elus laiemalt. Just seetõttu ei ole noortekeskne lähenemine noorsootöös ja töös noortega igas muus valdkonnas pehme lisand ega väärtusloosung, vaid kvaliteetse ja mõjusa teenuse eeltingimus.
Silt: noorte osalus
Valimaskäimine vähendab noorte töötust
Väide, et noortel, kes käivad valimas, võib tulevikus olla lihtsam tööd leida, tundub esmapilgul meelevaldne. Ometi peitub selles tõetera: varane kodanikuaktiivsus ja tegutsemistahe kasvatavad noores julgust kujundada oma elu.
Noorte osalusele annab hoogu noorsootööasutuste ja kooli koostöö
Valimised on demokraatia pidupäev. Eesti on üks vähestest progressiivsetest riikidest maailmas, kus juba 16-aastastel on võimalik osaleda oma kodukoha volikogu valimisel. Vähe sellest, Eesti noored paistavad rahvusvahelistes uuringutes (näiteks kodanikuhariduse uuring ICCS) silma ka heade ühiskonnaalaste teadmiste poolest. Ometi on skeptikud olnud kahtlevad, kas 16-aastastel on olemas piisav ettevalmistus niivõrd kaaluka valiku langetamiseks nagu seda on osalemine demokraatlikel valimistel.
Noorte hääl peab jõudma otsusteni
Kui noorte arvamus jõuab otsusteni, muutuvad poliitikad täpsemaks ja usaldus riigi vastu tugevamaks. Eestis on noortevolikogusid ja erinevaid osalusvorme juba olemas, kuid nende mõju on ebaühtlane. Mõnes vallas on noortevolikogu väga aktiivne, mõnes tagasihoidlik. Meie väljakutse on hoolitseda, et noortelt saabuks ettepanekuid ja et need jõuaksid ka otsusteni, kirjutab Liia Kass, Harno noorteosalusprogrammi projektijuht.
Kodanikuharidus algab lasteaiast: kogemused eTwinningu aastakonverentsilt Nice’is
Maikuus osales Tallinna Lepatriinu Lasteaia õpetaja Eneli Prantsusmaal, Nice’is toimunud eTwinningu aastakonverentsil “Strengthening citizenship education in eTwinning Schools”. Konverents tõi kokku õpetajaid üle kogu Euroopa, et ühiselt mõtestada, milline on kodanikuhariduse roll tänapäeval ja kuidas seda tugevdada eTwinningu abil.
Rahvusvaheline koostöö ei ole luksus, vaid hädavajalik osa tänasest haridussüsteemist
Märtsikuus Helsingis toimunud eTwinningu seminar “Engage, inspire, empower: Citizenship education through eTwinning” tõi kokku põhikoolide õpetajad üle Euroopa, et mõtestada ühiselt kodanikuhariduse rolli ja võimalusi rahvusvahelises koostöös. Seminarist võttis osa ka Raasiku Kooli õpetaja Age. Kolmepäevane õpisündmus keskendus sellele, kuidas muuta kodanikuõpetus elavaks, praktiliseks ja noortele tähenduslikuks, kasutades eTwinningu platvormi vahendeid ja koostööprojekte.
Kuidas jõuab Euroopa Liidu noordelegaadi sisend Euroopa Komisjoni?
Euroopa Liidu otsustusprotsessides osalemine on mitmekihtne ja keeruline, kuid võimalus mõjutada noortepoliitikat paneb olulise vastutuse noordelegaatide õlule. Noordelegaadi sisend ei ole pelgalt sõnavõtt kohtumistel – see on hääl, mis aitab suunata Euroopa tulevikku ja kujundada poliitikaid, mis vastavad noorte vajadustele ja ootustele. Kuid kas ja kuidas jõuab see sisend Euroopa Komisjoni tasandile? Vaatame seda protsessi lähemalt.
Noorte heaks süvalaiendatult ja tõenduspõhiselt
Noortesse investeerimine eeldab erinevate osapoolte koostööd, lõimumist ja integreeritud noortepoliitikat. Noortepoliitikas on ka kasutusele tulnud uus moodne termin süvalaiendamine (inglise keeles mainstreaming) ehk valdkonnaülene lähenemisviis. Noorte süvalaiendamine (inglise keeles youth mainstreaming) viitab noorte huvidega ja vajadustega arvestamisele ja noorte teemadele keskendumist erinevates poliitikavaldkondades.
Miks peaks tegema noorsootööd veebis? Noorsootööst digikeskkondades
Üha enam – eriti COVID-19 ajal ja järgnevalt on hakatud kasutama digitehnoloogiat noorsootöös. Covid-19 pandeemia oli murranguline ajajärk digitaalse noorsootöö arengus, mil mõnedel noorsootöötajatel võis olla esmane kokkupuude digitaalsete võimalustega noorsootöös, teistel aga kui loogiline reaktsioon pandeemiapiirangutele, kus tegevused noortega lihtsalt kandusid virtuaalsesse keskkonda. Hiljuti tehtud uuringud123 näitavadki, et noorsootöötajate valmisolek digitaalseid lahendusi ja teenuseid noortele pakkuda, suurenes märkimisväärselt just koroona ajal.
Võimalused noorsootöös noorte võimestamiseks ja toetamiseks
Artikli autor: Tanja Dibou, Tallinna Ülikooli noorsootöö dotsent Eesti on osalenud IEA rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus ICCS (International Civic and Citizenship Education Study) [1] alates 1999. aastast. Uuring annab ülevaate 8. klassi õpilaste kodanikuhariduse ja ühiskonnaalaste teadmiste ning hoiakute kohta, samuti nende ühiskondlikust osalusest rahvusvahelises kontekstis. 2022. aasta uuringus osales 3961 8. klasside õpilast 254-st Eesti…