See uus mõiste aitab nihutada tähelepanu staatiliselt kategoorialt noorte arengulisele teekonnale ning rõhutab haavatavuse ajutist ja olukorrast sõltuvat iseloomu. Tõenäoliselt on sarnane arusaam noortega töötavate spetsialistide seas olnud juba ammu olemas, kuid olemasolevad struktuurid suunavad meid siiski teistmoodi tegutsema. Seetõttu tekib küsimus: mida tuleks poliitikakujundamises muuta, et toeõigluse mudelit saaks päriselt rakendada?
Silt: NEET-noored
Kuidas toetada noori ja suurendada usaldust tugisüsteemide vastu?
Küsimus, kuidas toetada noori, kes on erinevatel põhjustel sattunud ebasoodsasse olukorda ega õpi ega tööta, on viimastel aastakümnetel tõusnud nii Eestis kui ka Euroopas järjest enam arutelude keskmesse. Noorte muutunud vajadused on toonud kaasa ootuse teha noortepoliitikat senisest rohkem eri valdkondade ja tasandite koostöös. Seega üha enam oodatakse noortega seotud poliitikates ühist panust, et noorteni jõuda ja neid päriselt toetada.
Mobiilne noorsootöö õppimiskohustuse valguses
2024. aastal jõustunud õppimiskohustuse ea pikendamise reform näeb ette, et kõik noored peavad olema kuni 18. eluaastani seotud haridussüsteemiga. See tähendab, et noori tuleb veelgi rohkem toetada, kuid ka seda, et oluline on suurendada koostööd haridus-, noorte ja sotsiaalvaldkonna vahel. Noortevaldkond panustab õppimiskohustuse reformi elluviimisesse mitmeti, kuid keskendume siinkohal mobiilsele noorsootööle (mono), mis oma meetoditega on paindlik, noorest lähtuv, vabatahtlik ja toimub seal, kus on parasjagu noored.
Oskuslik ennetustöö aitab radikaalsuse suunata kodanikualgatuseks
Viimasel ajal on laiemat kajastamist leidnud noorte radikaliseerumine. Äärmuslikkusele kaldumist mõjutavad muuhulgas tugevasti infoväli, milles noor viibib ning millises eluetapis ta parajasti on. Üks kergesti mõjutatav sihtrühm on mitteõppiv ja –töötav noor ehk NEET-olukorras (not in education, employment, or training) noor, kes alles otsib enda kohta ühiskonnas ning kelle ümber ei pruugi olla turvalist keskkonda,…
Marten Penu: Hetkest, mil kleebime noorele külge templi „laisk“ või „saamatu“ hakkab ta seda võtma oma identiteedi osana
Autor: Haridus- ja Noorteameti mobiilse noorsootöö peaekspert Marten Penu Statistikaameti hiljuti avaldatud uuringu tulemused on tõstatanud tähelepanu mitteõppivate ja -töötavate noorte osas. Üles on kerkinud paras hulk küsimusi ja muremõtteid, kuid samal ajal ka lootust. Huvi teema vastu peegeldub läbi meediakanalite ja kommentaariumite, mis on positiivne, sest järelikult on antud teema ja meie noorte heaolu ühiskonna…
18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?
Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra. Rahvusvaheline termin „NEET“, viitab ühiskonnaelus mitteaktiivsetele noortele, kes ei ole hõivatud ei hariduses, tööturul…