Noortevaldkonnas pööratakse üha enam tähelepanu pakutava teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele. Seega tuleb aina rohkem rääkida ka kvalifitseeritud valdkonna töötajatest. Tallinna Ülikooli magistritöö annab hea ülevaate valdkonna ametnike ja noortekeskuste juhtide pädevustest.
Silt: noorteseire
Noorteinfoteenuse mudel loob eeldused kvaliteetseks noorteinfotööks
Noored teevad mitmeid otsuseid, mis olulisel määral mõjutavad nende tulevikku, alates haridusest lõpetades tervisega. Selliste iseseisvate otsuste kujunemine on keerukas protsess. Saades igapäevaselt väga paljudest erinevatest kanalitest informatsiooni (näiteks sotsiaalmeedia, ainetunnid, õpetajad, vanemad jne) ja seda pidevalt analüüsides ning asetades oma ümbritsevasse maailma, oma uskumuste ja väärtuste konteksti, võtab noor vastu iseseivaid otsuseid. Seega informatsioon,…
Usalduse tähtsus noorsootöös noorte vaates
Noortekeskse noorsootöö üheks kohustuseks on uurida noorsootööd läbi noorte nägemuse. Seetõttu keskendus Tallinna Ülikoolis valminud magistritöö küsimusele, milliseid noorsootöötaja pädevusi peavad noored oluliseks, et oleks võimalik luua ja hoida usalduslikku suhet noore ning noorsootöötaja vahel. Usaldusel on potentsiaali olla tööriistaks, mis aitab luua tähenduslikke dialooge, luues pikemaajalisemat mõju nii noortele, noorsootöötajatele kui ka ühiskonnale laiemalt….
Professionaalseks noorsootöötajaks? Millal? Kuidas?
Eilika Mätas, Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistriõpingute lõpetanud (cum laude), Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige Tallinna ülikoolis õppetöö raames valminud uurimistöö toob esile viie vilistlase õppimislood ning nende arusaamad professionaalsest noorsootöötajast. Hoolimata valimi väiksusest annab uurimistöö võimaluse kujutleda läbi uuritavate lugude enda professionaaliks kujunemise teekonda. Uuringu keskmes on Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistriõppekava lõpetajad ning…
Võimalused noorsootöös noorte võimestamiseks ja toetamiseks
Artikli autor: Tanja Dibou, Tallinna Ülikooli noorsootöö dotsent Eesti on osalenud IEA rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus ICCS (International Civic and Citizenship Education Study) [1] alates 1999. aastast. Uuring annab ülevaate 8. klassi õpilaste kodanikuhariduse ja ühiskonnaalaste teadmiste ning hoiakute kohta, samuti nende ühiskondlikust osalusest rahvusvahelises kontekstis. 2022. aasta uuringus osales 3961 8. klasside õpilast 254-st Eesti…
Kas oluline info jõuab üldse noorteni?
Autor: Kadri Koort, Haridus- ja Noorteameti noorteinfo valdkonnajuht Meil siin Eestis aga ka mujal Euroopas käsitletakse kohalikus piirkonnas pakutavat noorteinfot loomuliku ja lahutamatu osana noorsootöös. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et kui noorte sihtrühmale korraldatakse sündmusi või projekte, pakutakse osalusvõimalusi või vaba aja tegevusi, siis nende võimalust kohta koostatakse ja vahendatakse noorele informatsiooni. Samas pakutakse…
Teadlikud otsused noorteseire juhtimislauaga – saa teada, kuidas Eesti noortel andmepõhiselt läheb
Autor: Eilika Mätas Noortevaldkonna spetsialistidelt oodatakse, et nad teevad oma tööd tõenduspõhiselt – sellele viitavad nii noorsootöötaja kutsestandard kui ka noortevaldkonna arengukava. Tõenduspõhise noorsootöö hõlbustamiseks on loodud mitmeid toetavaid tööriistu, mille abil on võimalik oma piirkonna noorte kohta andmeid leida. Üheks selliseks tööriistaks on noorteseire juhtimislaud. Järgnevalt teemegi sissevaate juhtimislaua kasutamise võimalustesse ja kogemustesse. Noorteseire…
Andmekirjaoskus ja -teadlikkus kui tõenduspõhise noorsootöö eestvedamise alus
Autor: Kuldar Adel Andmekirjaoskuse- ja teadlikkuse koolituse taust Omavalitsustes koordineerib noorsootööd (sh noorte huviharidust) tavaliselt spetsialist, kelle ametinimetus sisaldab mõistet “noorsootöö” või kelle ametijuhendis on teiste tegevuste kõrval välja toodud noorsootöö korraldamine. Samuti on omavalitsusi, kus noorsootöö korraldamine on näiteks noortekeskuse või kultuurikeskuse ülesanne. Seega vastutavad noorsootöö korraldamise eest väga erineva tausta ja rollidega inimesed. …
18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?
Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra. Rahvusvaheline termin „NEET“, viitab ühiskonnaelus mitteaktiivsetele noortele, kes ei ole hõivatud ei hariduses, tööturul…
Noorsootöö nutikad mudelid – kas riiulile seisma loodud või päriselt mõjusad lahendused?
Artikli autorid: Airi Park, Haridus- ja Noorteameti noorsootöö mudelite projektijuht; Laura Tiitus, Haridus- ja Noorteameti noorteseire teadmusringluse peaekspert Noorsootöö nutikad mudelid on noorsootöö korraldamist ja teenuseid toetavad uuendused, mis on välja töötatud mingi konkreetse noorsootöös ette tuleva probleemi lahendamiseks. Esimesi lahendusi hakkasid omavalitsuste koostöögrupid välja töötama ja piloteerima juba 2017. aastal. Võib eeldada, et loodud mudelid…