Noortekeskse lähenemise kontseptsioon defineerib noortekesksust kui noore isiksuse arengu ja heaolu seadmist teenuste ja tegevuste sisu, korralduse ja arendamise keskmesse. Selline lähenemine toob kaasa teenuste ning tegevuste suurema mõjususe, noorte (järje)kindlama ja sisukama osaluse teenustes, kogukondliku mõju sh noortele, kes teenustes vahetult ei osale, aga ka noorte enesekindluse ja oma elu väärtustamise suurenemise. Sellise arusaamani…
Silt: noorteseire
Kuidas on pandeemia mõjutanud noori?
Kui Vabariigi valitsus 2020. aasta märtsis kuulutas välja eriolukorra ning sulges kultuuri- ja haridusasutused, ei aimanud keegi, et selline sulgemispoliitika kestab vahelduva eduga üle aasta. Valitsuse otsus lähtus toona eelkõige meditsiinilistest ja majanduslikest kaalutlustest – oluline oli piirata viiruse levikut ning vältida meditsiinisüsteemi kokkuvarisemist liigse haigete koormuse all. Tänaseks on aga näha, et viiruse kombitsad…
Harjumuse sünd: kui lähed valima korra, siis lähed ka tulevikus
Millised on Eesti noorte osalusviiside trendid? Millised veebiplatvormid seda võimaldavad? Kuidas osalus suhestub (huvi)hariduse ja noorsootööga? Süvitsi mineva vaate neist küsimustest pakkus seminar „Noored ja (digi)osalus“, mis toimus Noorte Osaluse Suurendamise projekti raames. Septembrikuus tõi see kokku sotsiaalteadlased, demokraatia arendajad, hariduse ja noortevaldkonna spetsialistid. Osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg tegi sissevaate uurimusse noorte osaluse olemuse muutumisest….
Kuidas noored linnast tagasi koju saada?
Eesti Noorsootöötajate Kogu liige ja Järva valla noorsootöö spetsialist Aune Suve-Kütt on suurema osa oma elust elanud hajaasustusega külas, vaid kõrgharidust käis omandamas linnas. Ta on töötanud ja töötab siiani noortega tingimustes, kus lähim linn asub rohkem kui 30 km kaugusel ning kogu tegevus tuleb planeerida vastavalt bussiliiklusele. Sellest, millised on maal elavate noorte võimalused…
„Neil on õigus, aga nad ei tohiks olla nii sõjakad.“ Mida arvavad end poliitiliselt mitteaktiivseks pidavad Eesti noored sotsiaalmeedia ja poliitilise osaluse seoste kohta?
Viimastel aastatel on Eestis hoolimata üleilmsest COVID-19 pandeemiast toimunud mitmeid poliitilisi, ühiskondlikke või sotsiaalse õigluse teemalisi meeleavaldusi ja proteste – maskivastaste kogunemised aga ka just noorte osalejate poolest silma torganud LGBTQ õigustele ja kooseluseadusega kaasnevale pühendatud Heameeleavaldused, #BLM meeleavaldus, kliimateemalised streigid. Enamik tänavale jõudvatest meeleavaldustest saavad aga alguse internetis, enamasti sotsiaalmeedias, esmalt teemade püstitamise, siis…
Osalus sotsiaalmeedias: TikToki trendi kaudu võib protestida kümneid tuhandeid noori
21. jaanuaril postitas Venemaa koolitüdruk, 16aastane Alina Morozova TikTokki video, milles rebis kooliseinalt president Vladimir Putini pildi. Video muutus viraalseks ja algatas TikToki trendi, kus Labürindi loo muusikajupi saatel võtsid Vene koolide õpilased seintelt Putini pildi ja asendasid selle opositsiooniliider Aleksei Navalnõi omaga või rebisid lihtsalt demonstratiivselt tükkideks. Sama muusikapala saatel – algussõnadega „Kritiseerida võimu,…
Habrast noort aitab tugev koostöövõrgustik
Tuntud vanasõna kohaselt on lapse kasvamiseks tarvis tervet küla. Tegelikult muidugi on sedasama küla tarvis palju kauem kui vaid lapse kasvamise ajal. Õigupoolest on kogu aeg küla tarvis. Ilma toe ja abita on kaunis keeruline mistahes eluetapil hakkama saada ning harva piisab vaid ühest toetussambast: kogu maja püsti püsimiseks läheb tarvis tervet karkassi. Kui noor…
Isikliku vastutuse tunnetamisest keskkonna hoidmisel
Noorteseire aastaraamatu peatükis “Eesti noorte keskkonnateadlikkus antropotseeni ajastul: head teadmised, kuid väike mure?” on vaatluse all Eesti noorte keskkonnateadlikkus, hinnang enda keskkonnateadlikkusele ning võrdlus teiste riikide noortega. Analüüsist saame teada, et Eesti noorte keskkonnaalased teadmised on küll kõrged, aga usk üksikisikute keskkonnasäästlike käitumisvalikute tõhususse on madal. Milline on Eesti noorte keskkonnateadlikkus võrreldes teiste riikide noortega?…
Kust saab noore mure alguse?
Noorteseire 2019/2020 aastaraamatu artiklis “Noorte vaimne tervis” kirjutavad loo autorid Merike Sisask ja Karin Streimann, et ligikaudu 10–20% noortest kogeb vaimse tervise muresid. Pikemas perspektiivis mõjutab see lisaks neile endile ka lähedasi, sõpru, kogukonda ning lõpuks kogu ühiskonda laiemalt. Viimase aasta pandeemiaga seonduv olukord maailmas ja ka Eestis on noorte vaimsele heaolule omakorda mõju avaldanud….
Noorte parim teekaaslane, kes suudab nende eest seista
Sel aastal lähevad noored alates 16 eluaastast Eestis taas kohalike omavalitsuste valimistel hääletama. Valimiseana ei ole 16 maailmas kuigi levinud, kuid Eestis suudeti arutelude tulemusena 2015. aastal selle otsuseni jõuda ning anda noortele võimalus kaasa rääkida nende elu puudutavates teemades. Ometigi tahaks õhku visata küsimused, kuivõrd täiskasvanud tahavad noori kaasata ning kes seisavad noortega koos?…