Üleminek koolipingist esimesele töökohale on noore elu üks märgilisemaid künniseid. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ei taga edu enam ainult formaalne haridus. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni analüüs rõhutab, et noorte varajane töökogemus ja õppimise kombineerimine on otseses seoses hilisema edukusega tööturul, vähendades töötuse riski ja tõstes sissetulekut.
Silt: noorteseire
Kuidas meie noortel läheb? Noortevaldkonna kvaliteedi ja arengu toetamisest
Noorte areng ei toimu ainult koolis. Lisaks formaalharidusele kujundavad noorte võimalusi nende kodukohas pakutav huviharidus ja -tegevus, noorsootöö ning kogukondlikud osalusvõimalused. Just seetõttu on oluline kohaliku omavalitsuse esindajatel mõelda ka sellele, milline on meie omavalitsuse noortevaldkonna teenuste kvaliteet. Noortevaldkond pakub noortele võimalusi avastada oma huvisid, arendada oskusi ja kujuneda aktiivseteks kogukonnaliikmeteks. Noorsootöö loob keskkonna, kus noored saavad katsetada oma võimeid, kohtuda sarnaste…
Kuidas jõuda noorteni usalduskriisis?
Usalduse tähtsus noorsootöös on välja toodud nii Eesti kui välismaa uuringutes. Usaldusliku suhte olemasolu toetab noore heaolu ja enesehoidu, tõstab õppeedukast, koostöövõimekust ja pühendumust ning kasvatab usku inimestesse ja institutsioonidesse. Ometigi on Eesti noorte usaldus nii teistesse inimestesse kui ka institutsioonidesse langustrendis. Saab küsida, kuidas noorsootöö kui kontekstist sõltuv ja suhetel põhinev praktika saaks noorte ning ühiskonna vahelist usaldust tugevdada.
Laagrid arendavad noortes eluks vajalikke oskusi
Laagrite mõju hindamist piloteeriti esmakordselt 2022. aastal. Mõjuhindamisel annavad noored vabas vormis vastused selle kohta, mis muutused nendega laagris osalemise tulemusel on toimunud. Sellele järgneb laagrikasvatajate tagasiside, üldpädevuste kaardistamine ning välisekspertide hinnang. Selgunud vastuste põhjal saab laagri meeskond arutada parenduskohti ja vajadusel nende sisseviimist.
Teeviit teemakuud 2026: noorte vaimse tervise ja heaolu toetamine peab olema noorteinfo tegevuste keskmes iga päev
Haridus- ja Noorteameti poolt läbiviidud noorteinfoportaali Teeviit 2026. aasta teemakuude küsitluse tulemused näitavad, et vaimne tervis ja heaolu ei ole noorte ega noortega töötavate spetsialistide jaoks üksik probleemvaldkond, vaid igapäevaelu läbiv tegur. Sellest tulenevalt pöörab noorteinfoportaal Teeviit vaimse tervise teemadele 2026. aasta teemakuude plaani elluviimisel tähelepanu kogu aasta vältel.
Noortekeskuste olukord Eestis on kirju
Noortekeskused on oluline osa Eesti noorsootööst, pakkudes noortele turvalist keskkonda vaba aja veetmiseks, uute oskuste õppimiseks ja sotsiaalsete sidemete loomiseks. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) koostöös Balti Uuringute Instituudiga on teinud ülevaate Eesti noortekeskuste üsnagi kirjust hetkeolukorrast 2023-2024 aastal. Millised on Eesti noortekeskused ja nende töötajad?
Noorteuuringute andmebaas varasemast veelgi rikkalikum!
Nagu igal sügisel on ka sel aastal Eesti noorteuuringute andmebaas täienenud värskete publikatsioonidega. Seekord lisandus andmebaasi 78 uut publikatsiooni, mis tähendab, et ühtekokku on andmebaasi vahendusel võimalik tutvuda koguni ligi 970 uurimistööga, mis keskenduvad Eesti noortele ja noortevaldkonnale.
35 aastat noortepoliitikat Eestis
30. oktoobril täitus 35 aastat noortepoliitika kujundamist Haridus- ja Teadusministeerumis – teekond, mis on kandnud Eesti noorsootöö ja huvihariduse arengut nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Selle aja jooksul on välja töötatud noorsootöö seadus, loodud mitmeid arengukavasid ning kujunenud tugev koostöö, mis seob Eesti noortevaldkonna rahvusvahelise erialakogukonna arengute ja võrgustikega.
Noorte osalusele annab hoogu noorsootööasutuste ja kooli koostöö
Valimised on demokraatia pidupäev. Eesti on üks vähestest progressiivsetest riikidest maailmas, kus juba 16-aastastel on võimalik osaleda oma kodukoha volikogu valimisel. Vähe sellest, Eesti noored paistavad rahvusvahelistes uuringutes (näiteks kodanikuhariduse uuring ICCS) silma ka heade ühiskonnaalaste teadmiste poolest. Ometi on skeptikud olnud kahtlevad, kas 16-aastastel on olemas piisav ettevalmistus niivõrd kaaluka valiku langetamiseks nagu seda on osalemine demokraatlikel valimistel.
Madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.