Oma doktoritööd avab lähemalt Kerli Kõiv, kes on uurinud, kuidas hinnata ja toetada NEET-staatuses noorte enesejuhitud õppimise oskusi, et tuua noored tagasi õppimise- ja hariduse teekonnale.
Silt: riskioludes noored
Millised oskused toetavad noorel oma tee leidmist?
Kiired muutused ühiskonnas eeldavad inimestelt kiiret kohanemist, valmisolekut ümberõppeks, uute ametite ja olukordadega toimetulekut. Noorte eesmärk haridussüsteemis ei saa olla seega mitte ainult see, kuidas saada kätte lõputunnistus, vaid kuidas leida oma kutsumus ja olla vajalikke oskusi omav elukestev õppija.
Madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.
Mobiilne noorsootöö õppimiskohustuse valguses
2024. aastal jõustunud õppimiskohustuse ea pikendamise reform näeb ette, et kõik noored peavad olema kuni 18. eluaastani seotud haridussüsteemiga. See tähendab, et noori tuleb veelgi rohkem toetada, kuid ka seda, et oluline on suurendada koostööd haridus-, noorte ja sotsiaalvaldkonna vahel. Noortevaldkond panustab õppimiskohustuse reformi elluviimisesse mitmeti, kuid keskendume siinkohal mobiilsele noorsootööle (mono), mis oma meetoditega on paindlik, noorest lähtuv, vabatahtlik ja toimub seal, kus on parasjagu noored.
Võimalused noorsootöös noorte võimestamiseks ja toetamiseks
Artikli autor: Tanja Dibou, Tallinna Ülikooli noorsootöö dotsent Eesti on osalenud IEA rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus ICCS (International Civic and Citizenship Education Study) [1] alates 1999. aastast. Uuring annab ülevaate 8. klassi õpilaste kodanikuhariduse ja ühiskonnaalaste teadmiste ning hoiakute kohta, samuti nende ühiskondlikust osalusest rahvusvahelises kontekstis. 2022. aasta uuringus osales 3961 8. klasside õpilast 254-st Eesti…
Võrgustikutöö keerukad lukud ja nende võtmed
Artikli autor: Annely Reile, 2023 On selge, et tänapäeva peadpööritava kiirusega muutuval ajastul, mis on mõjutatudglobaliseerimisest ja teistest megatrendidest, suudavad sammu pidada need, kellel onpalju infot, põhjalikud teadmised, ressursid ja valmisolek. Ühelt inimeselt või asutuseltseda kõike nõuda ei tasu ja ei ole vajagi, sest selle kõik saab ära katta hästi toimiv jakvaliteetne võrgustikutöö. Mida aeg…
Kui tagajärg viib ennetuseni – kes toetab hukkaläinud noort?
Artikli autor: Kadi Laaneots Pealkiri võib nii mõneski tekitada kohe kaitsereaktsiooni, samas ütlust “noored on hukas” on kuulnud meist pea igaüks. Eakaaslaste ja ühiskonna surve, kaasatuse puudumine, noorte elu puudutavad otsused, milles nad pole ise saanud kaasa rääkida, valikute paljusus, milles on raske orienteeruda ja palju muud on vaid väike näide kõigest sellest, millega noortel…
Kui rahaga läheb raskeks, noorte pealt koonerdada ei tohi!
Artikli autor: Kristina Masen Viimaste aastate kriisid on inimesed proovile pannud. Koroonaviiruse pandeemia ja sõda Ukrainas on otseselt mõjutanud nii inimeste vaimset tervist kui maailma majandust. Paralleelselt kasvab (eelkõige just noorte) mure keskkonna ja kliima pärast. Kõik need tegurid kokku on oluliselt mõjutanud noorte turvatunnet ja kindlust tuleviku osas. Langeva majanduse tuules on hakatud rääkima…
Läbi raskuste tähtede poole – 2022. aasta noortevaldkonna kokkuvõte
Autor: Kristina Masen Kaleidoskoop. Kui lõppenud aasta kirjeldamiseks saaks kasutada vaid ühte sõna, sobiks see kenasti olnut kokku võtma. Igal ajahetkel muutuv ja uus, koosnedes loendamatutest killukestest. Kui vaatad hetkeks kõrvale, pole pilt enam sugugi sama. Toimunud on nõnda palju, et kõike tähtsat ilmselt võimalik üles lugeda polegi, kuid võtame kokku mõned olulisemad hetked 2022….
Programmid “Noorte Tugila” ja “Hoog sisse” jõudsid 2019-2022. aastal enam kui 9000 keerulistes oludes nooreni
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Haridus- ja Noorteameti (Harno) rahastatud “Hoog sisse” ja “Noorte Tugila” programmid jõudsid perioodil 2019-2022 9171 noore juhtumini (vanuses 15-26), kes ei õpi ega tööta. Programmi raames koordineerisid Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK) ja Tallinna Haridusamet tugiteenuseid raskemates oludes noortele 38 omavalitsuses. Kuigi ESF toetatud programm lõppes, tegevused omavalitsustes jätkuvad ning ekspertidel…