Artikli autor: Tanja Dibou, Tallinna Ülikooli noorsootöö dotsent
Eesti on osalenud IEA rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus ICCS (International Civic and Citizenship Education Study) [1] alates 1999. aastast. Uuring annab ülevaate 8. klassi õpilaste kodanikuhariduse ja ühiskonnaalaste teadmiste ning hoiakute kohta, samuti nende ühiskondlikust osalusest rahvusvahelises kontekstis. 2022. aasta uuringus osales 3961 8. klasside õpilast 254-st Eesti koolist. Noorsootöö ja noorsootöötaja vaatevinklist saab ICCS uuringust õppida mitmeid olulisi aspekte, mis aitavad parandada igapäevast tööd noortega, toetada noorte kodanikuaktiivsust ning parandada mitmeid kitsaskohti seoses sellega. Alljärgnevalt on viis sõnumit noorsootöötajatele noorte võimestamise ja osaluse toetamisel, tuginedes eelmainitud uuringu andmetele.
Noorte ühiskonnaalased teadmised ja oskused ning noorsootöö võimalused noorte kodanikuosaluse aktiviseerimisel
ICCS uuring on näidanud, et Eesti õpilased on teadlikud ühiskonna ja kodanikuõiguste teemadel, kuid nende aktiivne osalemine kodanikuelus on võrreldes teiste riikidega pigem tagasihoidlik. Märkimist väärib, et nii Eestis kui teistes riikides on noorte huvi poliitiliste ja ühiskondlike teemade vastu pigem madal. 33% Eesti ja 31% ICCS uuringus osalenud riikide noortest tunneb huvi poliitika ja ühiskonnaasjade vastu. Uuring näitab, et Eesti noorte oodatav valimisaktiivsus on veelgi langustrendis. 65% õpilastest kavatseb tulevikus hääletada riigikogu valimistel ja kohalikel valimistel (ICCS 2016. aasta uuringus vastavalt 77% ja 80%).
Noorsootöös on mitmekesised võimalused noorte kodanikuosaluse aktiviseerimiseks. Olgu selleks noorte omaalgatusprojektid, usaldusväärne noorteinfo, mõtestatud vestlused, meediakirjaoskuse tõstmine, loovus ja kogukonnatöö jm. Oluline on julgustada noori oma arvamust väljendama ning neid kuulata. 2022. noorsootöötajate uuringus kinnitasid noorsootöötajad, et nad on suur osa vähestest professionaalsetest spetsialistidest, kes on ja peavadki olema noorte esimesed täiskasvanust liitlased, et teha noorte hääl ühiskonnas selgemalt kuuldavaks.
Osalusest rääkides, tuleb ka tähelepanu pöörata e-osaluse tõhustamisele. ICCS 2022 andmetel Eesti noorte interneti ja sotsiaalmeedia vahendatud osalusaktiivsus on võrreldes 2016. aastaga langenud ja jääb ICCS keskmisest madalamaks. Madalamal tasemel ühiskonnaalaste teadmistega õpilased ja vene õppekeelega koolide noored kasutavad sotsiaalmeediat poliitiliseks aktiivsuseks rohkem.
Noorte osaluse eelduseks on head digi- ja infooskused, mis on noorte puhul ebaühtlaselt arenenud. Nad oskavad suhelda, mängida ja muul viisil virtuaalses maailmas vaba aega veeta, kuid aktiivses online kaasarääkimises ja e-valimistel jäävad näiteks hätta. Seega tuleks noorsootöös rohkem rõhku panna noorte digioskuste arendamisele ja tõsta teadlikkust e-osalusvõimalustest. Märkimist väärib ka noorsootöötajate digipädevuse arendamine ja noortevaldkonna digivõimekuse tõstmine. Siinkohal soovitame 2022. aastal valminud “Noortevaldkonna digihüpe” pojekti raames digipädevuse suurendamiseks sobilike enesehindamise tööriistu, mis annavad võimaluse arenguid digitaalses noorsootöös põhjalikumalt mõtestada ning toetavad ka noorsootöötajate endi järjepidevat digipädevuse analüüsimist ja enesetäiendamist.
Noorte usaldus ja noorsootöötaja roll noorte usalduse tõstmisel
Üheks murettekitavaks ICCS uuringu tulemuseks on, et noorte usaldus inimestesse on üldiselt langustrendis. ICCS 2022. aasta uuring tehti ajal, mil ristusid mitu kriisi, sh kliimakriis, COVID-19 pandeemia, sellega kaasnenud vaimse tervise kriis ja Ukraina sõda, samuti seisame silmitsi demokraatia kriisiga. Kõik need asjaolud võivad mõjutada noorte usalduse langust. Võrreldes 2016. aasta uuringuga on ICCS andmetel õpilaste arvates inimestevaheline usaldus sügavas langustrendis, noored usaldavad inimesi üldiselt 33% (võrreldes 2016. aastaga usaldab inimesi üldiselt 13% vähem ja võrreldes 2009. aastaga 25% vähem õpilasi). Eesti õpilased usaldavad enim teadlasi (80%), Eesti kaitseväge (76%) ja politseid (73%), kõige vähem sotsiaalmeediat (28%) ja erakondi (33%).
Noorsootöötaja roll noorte usalduse tekkimisel on ülimalt oluline ja mitmetahuline. Kõigepealt loovad noorsootöötajad turvalise keskkonna, kus noored tunnevad end hinnatu ja toetatuna. Hea noorsootöötaja keskendub noorte tugevustele ja saavutustele, mitte tema vigadele ja probleemsetele kohtadele. Ta hoolib noorte arengust, pakkudes julgustust ja positiivset tagasisidet noorte tegevustele, mis omakorda aitab kaasa noorte enesekindluse ja usalduse kasvule. Noorsootöötajatele oleks kasulik lugeda usaldusliku suhte loomise nippe värskelt ilmunud õppematerjalist „Usalduse ehitamine (töös) noortega ja koostöös kolleegidega“, kus luuakse raamistik usalduse mõtestamiseks ja mõistmiseks ning pakutakse mõtteainet, miks ja kuidas usaldust töös noortega üles ehitada ning oluliseks pidada.
Noorte hoiakud ja noorsootöö võimalused väärtuskasvatuses
ICCS uuring näitab ka noorte hoiakuid ja väärtusi. Rääkides hoiakutest võrdõiguslikkuse suhtes, tuli uuringust välja, et Eesti poiste suhtumise näitajad soolisse võrdõiguslikkusesse on allapoole ICCS keskmist. Erilist muret tekitab poiste suhtumise muutumine konservatiivsemaks seoses naiste rolli ja osalemisega poliitikas. Näiteks arvab 24% Eesti poistest, et naised ei peaks poliitikas osalema. Lisaks tuli uuringust välja, et madalama ühiskonna teadmiste tasemega õpilased toetavad võrdõiguslikkust vähem.
Noorsootöös peaks olema võrdne ligipääs kõikidele noortele ja kindlasti kaasatud mõlemast soost noored. Noorsootöö tegevustes tuleb vältida soostereotüüpide taastootmist (nt poisid osalevad tehnikaringis ja tüdrukud kokandusringis). Noorsootöös võiks olla ka nii nais- kui meessoost noorsootöötajad, mis annavad eeskuju noortele soolise võrdõiguslikkuse karjäärivalikul.
Noorsootöös on võimalik varakult ennetada noorte radikaliseerumist, panustades aktiivselt riskinoortega tegevustesse, näiteks tänavatöö, NEET-noorte toetamine erinevates projektides ja programmides (nt Jalatalla programm). Noorsootöötaja rolli ka koolitõrkega õpilaste puhul ei tohi alahinnata, sest kui noor on jäänud üksi või on riskiolukorras, siis noorsootöö valdkond võimaldaks riskikäitumise vähendamiseks noorele huvitegevust või muud arendavat vaba aja veetmise võimalust. Lisaks võiks noorsootöötajad veelgi rohkem pöörata tähelepanu väärtuskasvatusele mitteformaalõpe kaudu. Alustama peaks noorsootöö tegevustest, milles on võimalik panna suuremat rõhku noorte hoiakutele nagu inimeste erinevuste sallivusele, soolise võrdõiguslikkusele ja tõsta teadlikkust inimõigustest.
Noorte ökoloogilist maailmavaadet, keskkonnahoidu ja jätkusuutlikkust toetavad tegevused noorsootöös
Võrreldes 2016. aasta uuringu tulemustega on Euroopa riikide võrdluses keskkonnateadlikkus seoses kliimamuutustega Eesti noorte seas paranenud. Eesti noored on mures keskkonnaprobleemide pärast, toetavad tugevamalt Euroopa keskkonnakaitsealast koostööd ning väidavad, et panustavad rohkem keskkonnahoidu ja jätkusuutlikkust toetavatesse tegevustesse nii praegu kui ka tulevikus. Tüdrukud, eesti õppekeelega õpilased ja kõrgema ühiskonnaalaste teadmiste tasemega õpilased panustavad keskkonnakaitselistesse tegevustesse tulevikus eeldatavasti enam.
Samuti uuriti ka õpetajatelt, et kui oluline on nende arvates suunata noori osalema tegevustes keskkonna kaitsmiseks ning kui tähtis on muuta elustiil keskkonnahoidlikuks. Eesti õpetajate seas oli üks madalamaid hinnanguid (83%), võrreldes õpetajate rahvusvaheline keskmisega (93%), et sellega tuleb tegeleda. Seega on tarvis siin mõelda ka noorsootöötajatele. Tuleb tõsta nende teadlikkust seoses keskkonnahoiu ja kliima soojenemisega ning julgustada neid koos noortega rohkem kavandama ja ellu viima neil teemal tegevusi.
Ökoloogilise maailmavaate teemal saab noorsootöös pidada noortega vestlusi, viia läbi töötubasid (nt taaskasutust turundavaid töötubasid, kus õpitakse, kuidas asjadele anda uus elu), huviringe (nt aiandusring), talguid, ühiseid koristamisi, matku, kus õpitakse elama loodusega tasakaalus jne. Keskkonnateemalisi tegevusi saab kergelt lõimida noortekeskuse igapäevatöösse, kus noored harjutavad keskkonnasõbralikku käitumist (nt koristades ja hoides noortekeskuse keskkonna puhtana).
Koostöö tähtsusest noorte võimestamisel ja kodanikupädevuse arendamisel
Noorte võimestamisel ja kodanikupädevuse arendamisel on üha vajalikumaks muutunud koostöö erinevatega pooltega ning formaalse ja mitteformaalse hariduse lõiming. Kodanikupädevuse arendamine on Eesti koolides juba lõimitud erinevatesse õppeainetesse ja tervesse õppeprotsessi. Kuid lisaks koolile on oluline noorte võimestamiseks ja kodanikupädevuse arendamiseks kasutada noorsootöö võimalusi ja kaasata ka vabaühendusi. Formaalse ja mitteformaalse hariduse omavahelise lõimingu näiteid on mitmeid, nt kogukonnapraktika, osalus noorteprojektides, erinevates kogukonna algatustes jne. Tänu reaalsele kaasatusele kogukonna ellu saab noor teadlikumaks iseendast ning õpib tundma ja tegutsema aktiivse kodanikuna. Tihe koostöö aitab tuua noorte arengusse mitmekesiseid uusi perspektiive.
ICCS uuring annab noortega tegelevatele spetsialistidele väärtuslikke teadmisi ja andmeid, mis aitavad neil paremini mõista noorte vajadusi ja arendada tõhusaid kodanikuhariduse programme ja tegevusi. Tutvu uuringu aruandega siin ja uuringu tulemusi tutvustava seminariga siin.
[1] HTI teadusseminaril “Eesti noor kodanikuna ICCS 2022 uuringu tulemuste valguses: kuidas noori võimestada?” mõtestasid uuringu tulemusi uurimisaruande autorid: TLÜ haridusuuringute dotsent Meril Ümarik, TLÜ kasvatusteaduste doktorant Maarja Tinn, TLÜ noorsootöö dotsent Tanja Dibou ja TLÜ nooremteadur Karolin Mäe.
Seminar on järelevaadatav siin: https://www.youtube.com/watch?v=nqsguxANyeI