Alates 2022. aastast on Eesti noorsootöösse jõudnud palju noori, kelle senine elukorraldus on sõja tõttu põhjalikult muutunud. See tekitab küsimuse: millist tuge vajab noor, kes peab uues riigis leidma korraga uue kooli, sõbrad, keele ja kuuluvustunde? Ühe Eesti kohaliku omavalitsuse näitel tehtud kvalitatiivne uuring näitab, et noortekeskus võib olla palju enamat kui koht vaba aja veetmiseks – sellest võib kujuneda turvaline keskkond, kus taastub eneseusk, tekivad uued suhted ja kasvab julgus ise tegutseda.
Silt: noored
Noortel on vaja, et me neid märkaksime ja kaasaksime
Kas noored on hukas? Seda küsimust on ilmselt esitanud kõik põlvkonnad maailma ajaloos. Haridus- ja Noorteamet otsustas sellele vastust otsida 7. augustil Paides toimunud Arvamusfestivalil. Noorsootöö, Lasteabi, politsei ja kohaliku omavalitsuse esindajad jõudsid üsna üksmeelsele järeldusele: probleem ei peitu noortes endis, vaid selles, kuivõrd suudab ühiskond neid märgata, kuulata ja kaasata. Avalikus arutelus kipuvad noored…
Kuidas toetada noorte enesejuhitud õppimist?
Oma doktoritööd avab lähemalt Kerli Kõiv, kes on uurinud, kuidas hinnata ja toetada NEET-staatuses noorte enesejuhitud õppimise oskusi, et tuua noored tagasi õppimise- ja hariduse teekonnale.
Millised oskused toetavad noorel oma tee leidmist?
Kiired muutused ühiskonnas eeldavad inimestelt kiiret kohanemist, valmisolekut ümberõppeks, uute ametite ja olukordadega toimetulekut. Noorte eesmärk haridussüsteemis ei saa olla seega mitte ainult see, kuidas saada kätte lõputunnistus, vaid kuidas leida oma kutsumus ja olla vajalikke oskusi omav elukestev õppija.
NEET versus YET ja toeõigluse mudel: mida see uus arusaam muudab poliitikakujundamises?
See uus mõiste aitab nihutada tähelepanu staatiliselt kategoorialt noorte arengulisele teekonnale ning rõhutab haavatavuse ajutist ja olukorrast sõltuvat iseloomu. Tõenäoliselt on sarnane arusaam noortega töötavate spetsialistide seas olnud juba ammu olemas, kuid olemasolevad struktuurid suunavad meid siiski teistmoodi tegutsema. Seetõttu tekib küsimus: mida tuleks poliitikakujundamises muuta, et toeõigluse mudelit saaks päriselt rakendada?
Kuidas toetada noori ja suurendada usaldust tugisüsteemide vastu?
Küsimus, kuidas toetada noori, kes on erinevatel põhjustel sattunud ebasoodsasse olukorda ega õpi ega tööta, on viimastel aastakümnetel tõusnud nii Eestis kui ka Euroopas järjest enam arutelude keskmesse. Noorte muutunud vajadused on toonud kaasa ootuse teha noortepoliitikat senisest rohkem eri valdkondade ja tasandite koostöös. Seega üha enam oodatakse noortega seotud poliitikates ühist panust, et noorteni jõuda ja neid päriselt toetada.
Otsustuskeskkond ümber noorte on muutunud intensiivsemaks
Digikeskkond on muutnud nii otsustamise tempot kui ka mahtu. Otsuseid tehakse sageli sekunditega, tuginedes visuaalidele ja algoritmide soovitustele, sageli alateadlikult. Samal ajal kujundavad platvormid käitumist viisil, mis vähendab mõtlemise vajadust – näiteks ühe klõpsuga ostud või automaatselt käivituv sisu. Psühholoogid üle maailma on üsna tarvalt adresseerinud sotsiaalmeediakeskkondade mõju alaealise psüühikale.
Noortemalevas astuvad noored esimesi teadlikke samme tööellu
Üleminek koolipingist esimesele töökohale on noore elu üks märgilisemaid künniseid. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ei taga edu enam ainult formaalne haridus. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni analüüs rõhutab, et noorte varajane töökogemus ja õppimise kombineerimine on otseses seoses hilisema edukusega tööturul, vähendades töötuse riski ja tõstes sissetulekut.
Kuidas meie noortel läheb? Noortevaldkonna kvaliteedi ja arengu toetamisest
Noorte areng ei toimu ainult koolis. Lisaks formaalharidusele kujundavad noorte võimalusi nende kodukohas pakutav huviharidus ja -tegevus, noorsootöö ning kogukondlikud osalusvõimalused. Just seetõttu on oluline kohaliku omavalitsuse esindajatel mõelda ka sellele, milline on meie omavalitsuse noortevaldkonna teenuste kvaliteet. Noortevaldkond pakub noortele võimalusi avastada oma huvisid, arendada oskusi ja kujuneda aktiivseteks kogukonnaliikmeteks. Noorsootöö loob keskkonna, kus noored saavad katsetada oma võimeid, kohtuda sarnaste…
Kuidas jõuda noorteni usalduskriisis?
Usalduse tähtsus noorsootöös on välja toodud nii Eesti kui välismaa uuringutes. Usaldusliku suhte olemasolu toetab noore heaolu ja enesehoidu, tõstab õppeedukast, koostöövõimekust ja pühendumust ning kasvatab usku inimestesse ja institutsioonidesse. Ometigi on Eesti noorte usaldus nii teistesse inimestesse kui ka institutsioonidesse langustrendis. Saab küsida, kuidas noorsootöö kui kontekstist sõltuv ja suhetel põhinev praktika saaks noorte ning ühiskonna vahelist usaldust tugevdada.