Artikkel ilmus esmakordselt Õpetajate Lehes 22. märtsil 2024. Milline on olnud Rajaleidja panus haridussüsteemi, millist tuge pakub Rajaleidja haridusasutusele, lapsevanemale ja kohalikule omavalitsusele ning millised on Rajaleidja tulevikusihid, sellest rääkisime koos Rajaleidja endiste ja praeguste töötajate ning heade partneritega. „Nõustamisteenused olid tegelikult olemas ka enne 2014. aastat, aga kaootiliselt. Oli olemas küll Euroopa Sotsiaalfondi rahastus,…
Silt: Rajaleidja
Aasta tugispetsialist Carolina Šuman: tiitel on mulle tohutu tunnustus, aga paneb ka suure vastutuse
Oktoobris aasta õpetaja galal aasta tugispetsialistiks nimetatud Rajaleidja Tartumaa büroo eripedagoog Carolina Šumani jaoks on tähtis teha oma tööd hingega ning anda endast maksimum. Kõiki keerulisi juhtumeid aitavad lahendada üksteise usaldamine ja head suhted, aga selle kõige juures tuleb alati mõelda, mis on lapsele parim. Palju õnne sulle tiitli puhul! Mida see sinu jaoks tähendab? …
Mis on Eriline Aeg ning kuidas seda oma lapsega veeta?
Kas sa saaksid anda lapsele oma päevast kümme minutit jäägitut tähelepanu? Või 30 minutit? Võib-olla toimiks kaks minutit hommikul ja viis minutit õhtul? Kui see ei ole nädala sees võimalik, siis äkki nädalavahetustel? Mõned minutid või pool tunnikest päevas oma lapsele pühenduda ei tundu ju kuigi palju. Kuid mõeldes järele, kui palju aega vanemad tegelikult…
Millist rolli mängib füüsiline lähedus lapse arengu ja heaolu juures?
Miks on füüsiline lähedus, lapse paitamine, kallistamine, kaisutamine ja musitamine tema arengu ja heaolu seisukohalt nii tähtis? Selgitab Tiina Kütt, Rajaleidja Lääne-Eesti büroo juht, psühholoog ja pereterapeut. Känguruhoolitsus võib päästa elu Kuna beebid ei oska veel rääkida, on puudutus vanema ja lapse esmane suhtlemisvahend. Puudutuse toime algab juba sünnihetkel. Lapsevanema ja vastsündinu vahelist nahk-naha kontakti nimetatakse…
Miks on väikelaps agressiivne?
Julgustan kõiki lapsevanemaid – mõneaastased lapsed ei ole üldjuhul agressiivsed kasvatamatusest. Me võime ja peamegi oma lastega kodus järjepidevalt sellest rääkima, et vägivald on vale, teistele inimestele haiget teha ei tohi. Väikeste laste puhul on aga tavapärane, et ta saab kodus vanema jutust justkui aru, vastab “mhmh” või “jaa”, kuid lasteaias uuesti häirivasse olukorda sattudes ei…
Kas igas koolis peab olema psühholoog?
Lapsevanem küsib: Minu 2. klassis käival tütrel on tekkinud koolis tõsised enesehinnanguprobleemid. Otseselt teda ei kiusata, aga keegi klassi tüdrukutest temaga sõbrustada ka ei taha ja sünnipäevadele teda ei kutsuta. Tütar on veendunud, et asi on selles, et tal pole kalleid brändikaupu nagu teistel. Nüüd laps nutab hommikuti, et ta ei taha kooli minna. Ma ei…
Mida teha, kui lapse rühmas või klassis õpib käitumisprobleemiga laps?
Mida teha, kui lapse rühmas või klassis õpib keerulise käitumisega laps, kes justkui segab teisi lapsi? Selline küsimus tekib paljudel lapsevanematel. Nõu annavad psühholoog Merili Reimer ja Rajaleidja Lääne-Eesti büroo psühholoog Iris Degtjov. Tänastest lasteaia- ja koolilastest vajab õppetöös püsivalt või ajutiselt lisatuge 20–30%. See tähendab, et igas kollektiivis õpib lapsi, kellel on mingil määral probleeme…
Mida teha, kui 1. klassis tekivad probleemid?
Mu poeg läks eelmisel sügisel Tallinna kodulähedase kooli 1. klassi. Juba mõne nädala pärast hakkas koolist tulema signaale, et asjad on halvasti. Õpetaja sõnul ei püsi poeg paigal, kipub jutustama ja tundi segama. Kui teda korrale kutsuda, on rahu majas viis minutit. Lisaks ei oska ta hästi lugeda, vaid veerib pigem. Mina leian, et 1….
Mida teha, kui laps ropendab?
Mida teha, kui kodus kenasti käituv algklassilaps kipub sõpradega olles ja internetis ropendama? Selle levinud probleemi kohta annab nõu Harno Rajaleidja Viljandi keskuse psühholoog Ave Rohtla-Alp. Iga seesuguse käitumisprobleemi puhul on esimene asi vaadata üle kodune eeskuju. Lapse suust ropu sõna kuulmine ehmatab iga vanemat. Samas võib roppusi sisaldada ka mõne täiskasvanud pereliikme kõne, mis…
Lapsevanemana koolikiusamise keerises: kuidas aidata hädas last?
Koolikiusamine on üks peamine vähese koolirõõmu põhjus. Mida teha, et meie lapsed oleksid kooliga rohkem rahul, arutlevad sotsiaalpedagoog Ave Visor ja psühholoog Janika Kersten. 2017. aastal Haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel läbiviidud rahuloluküsitlused näitavad, et kõige vähem on õpilased kooliga rahul põhikooli teises pooles. Antud periood kattub arenguetapiga, mil noorukid tunnevad vajadust testida piire, avastada end ja ümbritsevat…