Liigu sisu juurde
Menu
Haridus- ja Noorteameti blogi
  • Esileht
  • Haridus
    • Haridus
    • Stipendiumid
    • Õpetajaamet
  • Noored
    • Noorteseire
  • Rajaleidja
  • IT ja inseneeria
    • Diginurk
    • Digiõppematerjalid
Haridus- ja Noorteameti blogi

Silt: Rajaleidja

19. okt. 202320. okt. 2023

Aasta tugispetsialist Carolina Šuman: tiitel on mulle tohutu tunnustus, aga paneb ka suure vastutuse 

Oktoobris aasta õpetaja galal aasta tugispetsialistiks nimetatud Rajaleidja Tartumaa büroo eripedagoog Carolina Šumani jaoks on tähtis teha oma tööd hingega ning anda endast maksimum. Kõiki keerulisi juhtumeid aitavad lahendada üksteise usaldamine ja head suhted, aga selle kõige juures tuleb alati mõelda, mis on lapsele parim.  Palju õnne sulle tiitli puhul! Mida see sinu jaoks tähendab? …

Loe tervet postitust
26. okt. 202126. okt. 2021

Mis on Eriline Aeg ning kuidas seda oma lapsega veeta?

Kas sa saaksid anda lapsele oma päevast kümme minutit jäägitut tähelepanu? Või 30 minutit? Võib-olla toimiks kaks minutit hommikul ja viis minutit õhtul? Kui see ei ole nädala sees võimalik, siis äkki nädalavahetustel? Mõned minutid või pool tunnikest päevas oma lapsele pühenduda ei tundu ju kuigi palju. Kuid mõeldes järele, kui palju aega vanemad tegelikult…

Loe tervet postitust
25. okt. 202125. okt. 2021

Millist rolli mängib füüsiline lähedus lapse arengu ja heaolu juures?

Miks on füüsiline lähedus, lapse paitamine, kallistamine, kaisutamine ja musitamine tema arengu ja heaolu seisukohalt nii tähtis? Selgitab Tiina Kütt, Rajaleidja Lääne-Eesti büroo juht, psühholoog ja pereterapeut. Känguruhoolitsus võib päästa elu Kuna beebid ei oska veel rääkida, on puudutus vanema ja lapse esmane suhtlemisvahend. Puudutuse toime algab juba sünnihetkel. Lapsevanema ja vastsündinu vahelist nahk-naha kontakti nimetatakse…

Loe tervet postitust
20. okt. 202120. okt. 2021

Miks on väikelaps agressiivne?

Julgustan kõiki lapsevanemaid – mõneaastased lapsed ei ole üldjuhul agressiivsed kasvatamatusest. Me võime ja peamegi oma lastega kodus järjepidevalt sellest rääkima, et vägivald on vale, teistele inimestele haiget teha ei tohi. Väikeste laste puhul on aga tavapärane, et ta saab kodus vanema jutust justkui aru, vastab “mhmh” või “jaa”, kuid lasteaias uuesti häirivasse olukorda sattudes ei…

Loe tervet postitust
15. okt. 202115. okt. 2021

Kas igas koolis peab olema psühholoog?

Lapsevanem küsib: Minu 2. klassis käival tütrel on tekkinud koolis tõsised enesehinnanguprobleemid. Otseselt teda ei kiusata, aga keegi klassi tüdrukutest temaga sõbrustada ka ei taha ja sünnipäevadele teda ei kutsuta. Tütar on veendunud, et asi on selles, et tal pole kalleid brändikaupu nagu teistel. Nüüd laps nutab hommikuti, et ta ei taha kooli minna. Ma ei…

Loe tervet postitust
12. okt. 202122. mai 2026

Käitumisprobleemidega laps rühmas või klassis: nõuanded lapsevanematele

Mida teha, kui lapse rühmas või klassis õpib keerulise käitumisega laps, kes justkui segab teisi lapsi? Selline küsimus tekib paljudel lapsevanematel. Nõu annavad psühholoog Merili Reimer ja Rajaleidja Lääne-Eesti büroo psühholoog Iris Degtjov. Tänastest lasteaia- ja koolilastest vajab õppetöös püsivalt või ajutiselt lisatuge 20–30%. See tähendab, et igas kollektiivis õpib lapsi, kellel on mingil määral probleeme…

Loe tervet postitust
7. okt. 20217. okt. 2021

Mida teha, kui 1. klassis tekivad probleemid?

Mu poeg läks eelmisel sügisel Tallinna kodulähedase kooli 1. klassi. Juba mõne nädala pärast hakkas koolist tulema signaale, et asjad on halvasti. Õpetaja sõnul ei püsi poeg paigal, kipub jutustama ja tundi segama. Kui teda korrale kutsuda, on rahu majas viis minutit. Lisaks ei oska ta hästi lugeda, vaid veerib pigem. Mina leian, et 1….

Loe tervet postitust
4. okt. 20214. okt. 2021

Mida teha, kui laps ropendab?

Mida teha, kui kodus kenasti käituv algklassilaps kipub sõpradega olles ja internetis ropendama? Selle levinud probleemi kohta annab nõu Harno Rajaleidja Viljandi keskuse psühholoog Ave Rohtla-Alp. Iga seesuguse käitumisprobleemi puhul on esimene asi vaadata üle kodune eeskuju. Lapse suust ropu sõna kuulmine ehmatab iga vanemat. Samas võib roppusi sisaldada ka mõne täiskasvanud  pereliikme kõne, mis…

Loe tervet postitust
20. sept. 2021

Lapsevanemana koolikiusamise keerises: kuidas aidata hädas last?

Koolikiusamine on üks peamine vähese koolirõõmu põhjus. Mida teha, et meie lapsed oleksid kooliga rohkem rahul, arutlevad sotsiaalpedagoog Ave Visor ja psühholoog Janika Kersten.  2017. aastal Haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel läbiviidud rahuloluküsitlused näitavad, et kõige vähem on õpilased kooliga rahul põhikooli teises pooles. Antud periood kattub arenguetapiga, mil noorukid tunnevad vajadust testida piire, avastada end ja ümbritsevat…

Loe tervet postitust
15. aug. 202115. aug. 2021

Mida teha, et laps reeglitest ja kokkulepetest kinni peaks?

Paljud vanemad on kimpus sellega, kuidas saada lapsed oma kohustusi täitma ja reeglitest kinni pidama. Rajaleidja annab nõu, kuidas ja milliseid reegleid lastele kehtestada. Lastele tuleb selgeid reegleid kehtestada juba maast madalast, sest reeglite (näiteks seaduste, sotsiaalsete normide ja peresiseste kokkulepete) järgimise oskus on elus vajalik kõigile inimestele. Tõesti esineb ka seda, et lapsel on…

Loe tervet postitust
  • Previous
  • 1
  • 2
  • 3
  • Next

Sildid

digioskused digipädevus digitaalne õppevara digiõppematerjalid digiõppevara dora pluss programm e-koolikott EKKAV ettevõtlus- ja karjääriõpe eTwinning etwinningeesti haridus huviharidus kool Kristjan Jaagu stipendium käitumisprobleemid laagrid lapsed mitteformaalne õpe NEET-staatuses noored noored noore õpetlase stipendium noorsootöö noorsootöötaja noorte heaks noorte hääl noortekeskne lähenemine noortelaagrid noorte osalus noorteseire noortevaldkond ProgeTiiger rahvusvaheline rahvusvaheline koostöö Rajaleidja riskioludes noored stipendium stipendiumid Study in Estonia taskuhääling teeviit vaimne tervis õpetajad õppematerjalid õppimine välismaal

Arhiiv

  • oktoober 2026
  • september 2026
  • august 2026
  • juuli 2026
  • juuni 2026
  • mai 2026
  • aprill 2026
  • märts 2026
  • veebruar 2026
  • jaanuar 2026
  • detsember 2025
  • november 2025
  • oktoober 2025
  • september 2025
  • august 2025
  • juuli 2025
  • juuni 2025
  • mai 2025
  • aprill 2025
  • märts 2025
  • veebruar 2025
  • jaanuar 2025
  • detsember 2024
  • november 2024
  • oktoober 2024
  • september 2024
  • august 2024
  • juuli 2024
  • juuni 2024
  • mai 2024
  • aprill 2024
  • märts 2024
  • veebruar 2024
  • jaanuar 2024
  • detsember 2023
  • november 2023
  • oktoober 2023
  • september 2023
  • august 2023
  • juuli 2023
  • juuni 2023
  • mai 2023
  • aprill 2023
  • märts 2023
  • veebruar 2023
  • jaanuar 2023
  • detsember 2022
  • november 2022
  • oktoober 2022
  • september 2022
  • august 2022
  • juuli 2022
  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet
harno@harno.ee

Harno sotsiaalmeedias

  • Facebook
  • Twitter
  • Instagram
  • Youtube

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet

harno@harno.ee

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõigile võrdselt kättesaadavaid võimalusi õppimiseks ja enesearenguks. Soovime, et iga inimene saaks luua endale personaalse õpitee kogu elukaareks.

©2026 Haridus- ja Noorteameti blogi | Powered by WordPress and Superb Themes!