Artikkel ilmus esmakordselt Õpetajate Lehes 22. märtsil 2024.
Milline on olnud Rajaleidja panus haridussüsteemi, millist tuge pakub Rajaleidja haridusasutusele, lapsevanemale ja kohalikule omavalitsusele ning millised on Rajaleidja tulevikusihid, sellest rääkisime koos Rajaleidja endiste ja praeguste töötajate ning heade partneritega.
„Nõustamisteenused olid tegelikult olemas ka enne 2014. aastat, aga kaootiliselt. Oli olemas küll Euroopa Sotsiaalfondi rahastus, aga lepingud teenuse pakkumiseks sõlmiti igas maakonnas erinevalt,“ meenutas rohkem kui kümne aasta tagust perioodi praegune Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja juhataja Tiina Kütt.
Uue Euroopa Sotsiaalfondi perioodi eesmärk oli korrastada õppenõustamise süsteemi ja muuta see ühetaolisemaks. „Mul on sellest ajast hästi meelde jäänud Jevgeni Ossinovski kõne meie avamisel, kus ta rõhutab, et vajame lõimitud teenust ja nägemust laste aitamiseks. See tähendas, et ühe katuse alla toodi õppe- ja karjäärinõustamine, mis esimesed aastad käisidki paljuski ühte jalga,“ meenutas Tiina.
“Oluline on, et kõigil osapooltel oleks üks eesmärk – leida lapse jaoks parim lahendus“ toonitab Rajaleidja juhataja Tiina Kütt.
Kümne aasta jooksul on juhtunud palju, kuid Rajaleidja eesmärk on aastate jooksul jäänud samaks. Meie töö keskmes peab olema laps ja tema vajadused haridusteel. Olgu ta 6- või 16-aastane,“kinnitas Tiina.
Rajaleidja süsteemi loomisega kaasnesid muidugi ka hirmud ja debatid, kas selline riiklik struktuur on põhjendatud, ning koolid ja KOV-id olid valmis selle töö lisaraha eest enda peale võtma.
Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler ning kunagine Haapsalu abilinnapea Liina Põld meenutas, et nende jaoks Haapsalus oli oluline, et inimesed, kes seni olid nõustamistööd teinud, saaksid jätkata. Aja jooksul kogunenud teadmisi ei soovitud mingil juhul raisku lasta. „Mäletan arutelusid, kuid vaidlusi selle üle, kas riiklik struktuur on põhjendatud, ei olnud. Pigem kartsime, et vastutus teenuse edasise ellurakendamise eest langeb omavalitsusele. Tegelikult läks kõik väga sujuvalt, sest ka meie jaoks oli alati keskmes lapse heaolu.“ Liina meenutas, et vajadusel oldi valmis teenus ka riigilt üle võtma juhul, kui rahastus peaks lõppema.
Rajaleidja annab lapse olukorrale ja arengule erapooletu hinnangu
„Igapäevaelus ja nõustamistel näeme, et haridusasutus vaatab juhtumitele oma võimaluste vaatevinklist, aga meie Rajaleidjas lähtume alati lapse vajadustest ja sellest, mis on talle parim,“ kirjeldas Rajaleidja tööd logopeed Sirli Pikk. Sageli vajab vanem, et seda, mida räägitakse talle lasteaias või koolis, ütleks ka keegi väljastpoolt. „Kui Rajaleidja sotsiaalpedagoog kinnitab, et lapse kõne on arengus maha jäänud, on sellel suur mõju,“ sõnas Sirli.
„Mina olen õppenõustamisteenuste süsteemis tegutsenud Pärnus üle 20 aasta ja võin öelda, et lapsevanem on tõesti rõõmus, kui teda ära kuulatakse ja antakse olukorrale erapooletu hinnang,“ rääkis Rajaleidja Pärnu- ja Viljandimaa büroo psühholoog Kaire Külaots.
„Minu süda on ka kliendina Rajaleidjaga seotud ja kinnitan, et lapsevanem saab Rajaleidjast tuge oma mõtetele. Kuigi kool ja lasteaed tahavad samuti minu lapsele parimat, on vahest vaja, et keegi kinnitaks, et kõik on korras. Võta hetk ja hinga sisse-välja,“ lisas Rajaleidja programmi- ja administratiivjuht Triin Oldekop.
Tiina Kütt toob välja, et lisaks lapsevanematele vajavad välist toetust õpetajad ja kooli tugipersonal ning Rajaleidja on see neutraalne osapool, kes saab kinnitada, et ollakse õigel teel. „Meie üks põhiline ülesanne ja soov on luua ja hoida koostööd. Oluline on, et kõigil asjaosalistel oleks üks eesmärk – leida lapse jaoks parim lahendus,“ rõhutas ta.
Koostöös õpetajatega leitakse parimad lahendused
Kagu-Eesti büroo juhataja Iiris Tagen tõi välja, et lisaks lapsevanematele küsivad aina enam nõu ka haridusasutuste töötajad. „Kuigi me ei pruugi alati kohe ühel nõul olla, on meil väga hea meel, et nad tulevad arutama. Lasteaiad ja koolid saavad aru, et meie soovitused on asjakohased ja me aitame leida lahenduse, kuidas aidata last seni, kuni koolil on ressurssi eriklassi või lisaõpetaja jaoks.“
Antsla Gümnaasiumi õpetaja ja HEV-koordinaator Piia Mandli ütles, et erialaspetsialiste on maakoolidesse väga keeruline tööle saada, mistõttu langeb õpetajale suur koormus. Kahjuks ei ole aga paljudel õpetajatel HEV-i vallas piisavalt oskusi ja teadmisi. Piial jagub hulgaliselt kiidusõnu Võru Rajaleidja keskuse spetsialistidele, kes on nende kooli õpetajatele igas olukorras toeks olnud.
„Õpetajatena saame nende poole pöörduda ja küsida, kuhu suunas edasi liikuda. Olen tegelnud oma koolis HEV-teemadega juba kaheksa aastat ja seda just seetõttu, et mul on Rajaleidja näol tugev partner.”Piia on vahel kahelnud, kas ta panustab õpetajana piisavalt lapse arengusse, kuid kui Rajaleidja spetsialist sõnab, et õpetaja teeb õiget asja, siis annab see jaksu edasi töötada.
Kaire kinnitas, et õpetaja või õpetajatega koos arutlemine, kuidas last aidata, töötab tema sõnul kõige paremini. Paraku on HEV-spetsialiste koolides vähe ja sageli langeb psühholoogidele ootus teha laps korda.„Mäletan, kui läksin esimest korda kooli psühholoogiks, arvati, et minu tulekuga on kõik probleemid lahendatud. Sellise surve all põleb psühholoog koolis läbi.“ Kaire lisas, et vahel eeldatakse ka, et kui kool saadab lapse Rajaleidjasse, siis äkki leitakse talle koht kusagil mujal. Mõnikord nii läheb, aga sageli on lapsele parim jätkata selles samas koolikeskkonnas.
„Meie õpetajatel on olnud võimalus kutsuda Rajaleidja spetsialiste tunde vaatlema, sest nad oskavad juhtida tähelepanu sellele, mida õpetaja ei ole teinud,“ kiitis Piia Rajaleidja võimalusi. Liina Põld sõnas, et olukorras, kus logopeede on vähe, kuid logopeedilise toe vajadus kasvab, on Rajaleidja logopeedi külaskäigust kooli või lasteaeda õpetajale väga suur abi. Nimelt aitab see õpetajal eristada neid lapsi, kellel on tõesti logopeedilise toe vajadus ja kes vajavad lihtsalt natuke ettevalmistust kooliks.
„Väga hea meel on näha koolides ja lasteaedades palju õpetajaid, kes toimetavad HEV-lastega sageli endalegi teadmata väga edukalt,“ kiitis Sirli Pikk õpetajaid. Ta lisas, et kohati on õpetajatel siiski lootus, et Rajaleidjas tehakse lapsed terveks. „On selge, et Rajaleidja lapse vaimset võimekust ei suurenda ja haigust ei ravi, aga saame oma meetmetega last toetada, et ta tuleks paremini toime.“
Triin sõnas, et on õppenõustamisteenuste valdkonnas pikalt töötanud ja kõike näinud. Tulevase tugispetsialistina teab ta, et lapsevanemate ootus tugispetsialistile laps terveks teha, on tugev surve. „Rajaleidjas töötamine arendab oluliselt inimestega suhtlemisoskust. Kõik lapsevanemad ei ole alati nii koostööaltid ja vahel on vanemal keeruline tunnistada, et tema lapsele on kasulikum vahetada koolikeskkonda või viia ta individuaalsele õppekavale. Kuigi lapse vaates on see vajalik meede, siis vanema jaoks võib see piirata lapse vabadusi või olla sildistav,“ sõnas Liina.
Rajaleidja ühe suurima väärtusena toob Triin välja, et nende uks on igale kliendile avatud. Ükskõik kes ta on, kust ja millise looga ta tuleb.
Tugev partner kohalikule omavalitsusele
Iiris tõi välja, et Rajaleidja teadmus, kui suur võib olla laste hulk, kes erituge vajavad, kuidas paremini planeerida klassikomplekte või kuhu kooli on vaja mingit lisaressurssi on kohalikule omavalitsusele väga kasulik. Rajaleidja oskab selles osas oma pädevuste piirides nõu anda.
„Me oleme kohalikule omavalitsusele neutraalne partner, kellega soovi korral nõu pidada. Võib-olla alati ei teadvustata seda, aga meie teenus on tasuta,“ sõnas Tiina Kütt, kes soovitab kohalikele omavalitsustele julgelt Rajaleidja poole pöörduda, et kasutada juba olemasolevat ressurssi.
Kahe osapoole hea koostöö toimib mitmetes piirkondades, kus Rajaleidja ja kohaliku omavalitsuse regulaarsetel kohtumistel räägitakse parajasti töös olevatest ja tuleviku teemadest ning arutletakse vajadusel ka keerulisemate juhtumite üle.
Rajaleidja kiituseks ütles endine Haapsalu abilinnapea Liina Põld, et Rajaleidja lähtub toe vajaduse määramisel ka reaalsetest võimalustest, mida omavalitsus saab lapsele pakkuda. „Kohalike omavalitsuste ja Rajaleidja koostööst on tuua väga häid näiteid ning kindlasti on KOV-ile Rajaleidja teenusest väga palju kasu,“ ütles Liina ja tõi näite mõne aasta tagusest ajast, kus kohaliku Rajaleidja keskuse ja omavalitsuse koostöös moodustati muu emakeelega lastele suvine ettevalmistusrühm kooliks, millel oli väga positiivne mõju.
Rajaleidja tugevus on üle-eestiline võrgustik
Rajaleidja eesmärk on, et Eestimaa igas piirkonnas saaks laps täpselt ühesugust ja asjatundlikku abi. Erinevalt kümne aasta tagusest ajast, kus igas piirkonnas tehti tööd erinevalt, töötab Rajaleidja selle nimel, et nende pädevus ja kvaliteet oleks kõikjal ühesugune. „Nii õpetajal, tugispetsialistil, kohalikul omavalitsusel kui ka lapsevanemal peab olema garantii, et igas keskuses ootavad teda ees pädevad Rajaleidja spetsialistid,“lausus Tiina.
On kaks suunda, milles on Rajaleidja saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Esiteks on Rajaleidja võrgustikul hea ülevaade, mis toimub HEV-lastega Eesti haridusasutustes – kus on kitsaskohad ja mida võiks teha teisiti.Tänu sellele on suudetud anda ka sisendit seadusandluse muudatusteks, et toetada riigi ja haridusasutuste koostööd. Teiseks on oluline välja tuua, ettänu Rajaleidjale tehakse laste vajaduste ja eludega seotud otsuseid lähtudes lapse vajadusest mitte konkreetse haridusasutuse või kohaliku omavalitsuse omadest.
„Rajaleidja on hea näide, kuidas rakendusasutus toob seadusmuudatuse ettepanekud ministeeriumi lauale. Nii peabki poliitika kujundamise protsess käima. Ministeerium ei saa teha pädevaid otsuseid, kui puudub vahetu kokkupuude rakendusasutustega ja korduvatest probleemidest ei anta teada. Üksikjuhtumite põhjal ei saa teha poliitikat ja õigusruumi muuta,“ kiitis Rajaleidja tegevust Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld.
Siht on pakkuda ühesugust kvaliteetset teenust üle Eesti
Arutledes, milline peaks olema Rajaleidja tulevik, kinnitas Piia Rajaleidja juhataja sõnu, et võrgustiku eesmärk peab olema pakkuda ühtse kvaliteediga teenust üle Eesti. „Olen olnud üle 30 aasta õpetaja ja aeg-ajalt kuulen Eestimaa eri nurkadest, et õpetajad ei ole saanud piisavat abi. Kõrvalise pilguga on keeruline hinnangut anda, kuid mina võin rahumeelselt öelda, et olen Võrumaa Rajaleidja tiimile ääretult tänulik, et nad on olnud toeks mulle ja minu kolleegidele.“ Piia on HEV-teemadega kokku puutunud juba kaheksa aastat ja tunnistas, et ei ole pidanud kunagi Rajaleidja töötajate ees piinlikkust tundma ja vajadusel saab ta nõu, kuidas edasi minna. „Rajaleidja jaoks on esikohal laps, aga kohe tema järel on olulised ka õpetaja ja haridusasutuse võimalused. Sealsed töötajad mõistavad, et õpetajate töö on suunata lapsed põhikooli lõpetama, neile on pandud sellega seoses väga suur koormus ja vastutus, kuid üksi ei tule nad sellega toime. Ma väga soovin, et see hea koostöö jätkuks.“
Sirli tõi välja, et oluline ei ole niivõrd esindus, mida külastada, kuivõrd valmidus küsida ja tagasisidet vastu võtta. „Rohkem abi saavad need õpetajad ja vanemad, kes on valmis ka midagi muutma. Pelgalt nõustaja sõnad ei aita, keegi peab neid soovitusi täitma,“ toonitas ta.
„Mulle meeldib ütlemine, et Rajaleidja ei paku kliendile valmiskaupa poeriiulilt, vaid rätsepateenust. Igaüks saab just sellises suuruses ja värvides rõiva, nagu vaja,“ ilmestas Rajaleidja tööd Tiina Kütt. Ta sõnas, et on piirkondi, kus ooteaeg on pikem, kuid sellega tegeldakse – vajadusel korrigeeritakse meeskondade suurust, tehakse tööprotsesse paremaks jne. „Meie siht on pakkuda parimat kvaliteeti igas Eesti piirkonnas, teha rohkem vaatlusi koolikeskkonnas ja nõustada õpetajaid.“
Piia kinnitas, et vaatlused koolis ja lasteaias kohapeal aitavad õpetajat ja haridusasutust tunduvalt rohkem, sest vaatlus annab palju parema ülevaate, kuidas laps oma loomulikus keskkonnas toimetab.
„Rajaleidja võrgustik toimib praegu väga hästi. Tööl on oma eriala spetsialistid, kes tahavad pakkuda parimat teenust,“ sõnas Iiris. Et hoida ja ühtlustada Rajaleidja teenuse kvaliteeti, on tema sõnul oluline, et spetsialistid end pidevalt arendaks, kogemusi vahetaks ja vajadusel ka üksteist toetaks.
Triin Oldekop pakkus välja, et teatud mõttes võiks Rajaleidja olla karjäärimudeli järgmine aste tugispetsialistile koolis: „Tule Rajaleidjasse tugispetsialistiks ja ole osa sellest väga ägedast võrgustikust.“
„Minu karjäär Rajaleidjas on olnud nii pikk, sest mul on jätkuvalt põnev töötada. Ma ei tea ühtegi kohta, kus ma saaksin nõustajana areneda nii nagu Rajaleidjas,“ iseloomustas Rajaleidjas töötamist Sirli Pikk ning lisas, et on Rajaleidjas ka inimesena palju arenenud. „Vanematel on oma lapse arengu ja kasvatamise osas väga erinevad seisukohad ja nende aktsepteerimist tuleb õppida. On väga palju asju, mida me tahame muuta, aga alati ei saa ega peagi.“ Sirli selgitas, et nõustaja töö on tutvustada võimalusi, mille seast vanem või õpetaja saavad ise valida. Valikuvõimalus näitab nõustatavale, et tema juhib protsessi. „Mida vabam on valikuprotsess, seda efektiivsemaks võib meetod osutuda. Me pakume Rajaleidjas väga laia valikut erinevatest meetoditest ja võimalustest, kuidas lapsega toimetada.“
„Seda me tahamegi, et meie spetsialistid oleksid väga head, ning hea spetsialist on loov,“ kinnitas Tiina. Rajaleidja tulevik on kindel ja eesmärgistatud. Aastate jooksul tehtud head tööd kinnitab fakt, et Rajaleidjasse hakkavad jõudma kunagiste klientide lapsed. „Selle üle on meie meeskonnal ainult hea meel,“ sõnas Tiina kokkuvõtteks.