Autor: Eilika Mätas Noortevaldkonna spetsialistidelt oodatakse, et nad teevad oma tööd tõenduspõhiselt – sellele viitavad nii noorsootöötaja kutsestandard kui ka noortevaldkonna arengukava. Tõenduspõhise noorsootöö hõlbustamiseks on loodud mitmeid toetavaid tööriistu, mille abil on võimalik oma piirkonna noorte kohta andmeid leida. Üheks selliseks tööriistaks on noorteseire juhtimislaud. Järgnevalt teemegi sissevaate juhtimislaua kasutamise võimalustesse ja kogemustesse. Noorteseire…
Search Results for: noorteseire
Noortekeskuste olukord Eestis on kirju
Noortekeskused on oluline osa Eesti noorsootööst, pakkudes noortele turvalist keskkonda vaba aja veetmiseks, uute oskuste õppimiseks ja sotsiaalsete sidemete loomiseks. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) koostöös Balti Uuringute Instituudiga on teinud ülevaate Eesti noortekeskuste üsnagi kirjust hetkeolukorrast 2023-2024 aastal. Millised on Eesti noortekeskused ja nende töötajad?
Noorte osalusele annab hoogu noorsootööasutuste ja kooli koostöö
Valimised on demokraatia pidupäev. Eesti on üks vähestest progressiivsetest riikidest maailmas, kus juba 16-aastastel on võimalik osaleda oma kodukoha volikogu valimisel. Vähe sellest, Eesti noored paistavad rahvusvahelistes uuringutes (näiteks kodanikuhariduse uuring ICCS) silma ka heade ühiskonnaalaste teadmiste poolest. Ometi on skeptikud olnud kahtlevad, kas 16-aastastel on olemas piisav ettevalmistus niivõrd kaaluka valiku langetamiseks nagu seda on osalemine demokraatlikel valimistel.
Noortevaldkonna töötajate kvalifikatsiooninõuded – kellele ja milleks?
Kes on noortevaldkonna töötaja? Professionaalne, koostöine, noorte vajadustest lähtuv ja nende arengu toetaja – need on vaid mõned märksõnad. Kuigi valdkonna poliitikat on kujundatud juba ligi 35 aastat, on töötajate ettevalmistus seinast seina ja ka oskus noortega töötada ja neile turvalist keskkonda tagada väga ebaühtlane.
Seksuaalharidus – väljakutse noorsootöös
2025. aasta kevadel viidi läbi küsitlus, milles uuriti noorsootöötajate hoiakuid ja hinnanguid enda teadmiste kohta seksuaalhariduse osas. Uuringu läbiviijaks oli Eesti Noorsootöötajate Kogu töörühm, mis loodi 2024. aasta lõpus eesmärgiga toetada noorsootöötajaid seksuaalhariduse edasiandmisel. Töörühma tegevuses osaleb väliseksperdina seksuoloog ja antropoloog Kristina Birk-Vellemaa. 134 noorsootöötaja vastused annavad hea ülevaate tegelikest vajadustest ja väljakutsetest, millega spetsialistid…
Mobiilne noorsootöö õppimiskohustuse valguses
2024. aastal jõustunud õppimiskohustuse ea pikendamise reform näeb ette, et kõik noored peavad olema kuni 18. eluaastani seotud haridussüsteemiga. See tähendab, et noori tuleb veelgi rohkem toetada, kuid ka seda, et oluline on suurendada koostööd haridus-, noorte ja sotsiaalvaldkonna vahel. Noortevaldkond panustab õppimiskohustuse reformi elluviimisesse mitmeti, kuid keskendume siinkohal mobiilsele noorsootööle (mono), mis oma meetoditega on paindlik, noorest lähtuv, vabatahtlik ja toimub seal, kus on parasjagu noored.
Kas sa kuulad? Kuidas toetada LGBTQI+ noorte vaimset tervist?
LGBTQI+ noored tunnevad end sageli üksi. Neil on raske leida professionaalset tuge, mis arvestaks nende identiteedi ja vajadustega. 2025. aasta uuring „LGBTQI+ noorte vaimse tervise abi ja toe otsimise kogemused“, mille viisid läbi Mõttekoda Praxis ja Eesti LGBT Ühing, heidab valgust just sellele – kuidas LGBTQI+ noored otsivad tuge oma vaimsele tervisele ja mida nad tegelikult vajavad.
Uimastitarbimise ennetus algab noorte kuulamisest, mitte keelamisest
Tulemused näitavad, et noorte seas on uimastite, sh alkoholi, tavasigarettide ja kanepi tarvitamine mõnevõrra vähenenud. Erandiks on e-sigarettide ja huuletubaka tarvitamine, mis on suurenenud ja seda eriti tüdrukute seas. Tõhus ennetustegevus peab olema integreeritud kõikidesse kooliastmetesse, huviharidusse ja noorsootöösse, keskendudes noorte enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamisele.
Töö õpetab noortele elu
Varane töökogemus on noorele rohkem kui lihtsalt esimene palk – see on võimalus õppida vastutust, iseseisvust ja koostööd. Töö kaudu avardub arusaam enda võimetest ja tulevikuvalikutest. Just esimesed töökogemused kujundavad noore suhtumise tööellu ja annavad kindluse astuda järgmisi samme. Värskelt ilmunud uuring annab ülevaate, kuidas siis teha nii, et noorte tööturule suundumine oleks võimalikult toetatud ja teadlik.
Noorte heaks süvalaiendatult ja tõenduspõhiselt
Noortesse investeerimine eeldab erinevate osapoolte koostööd, lõimumist ja integreeritud noortepoliitikat. Noortepoliitikas on ka kasutusele tulnud uus moodne termin süvalaiendamine (inglise keeles mainstreaming) ehk valdkonnaülene lähenemisviis. Noorte süvalaiendamine (inglise keeles youth mainstreaming) viitab noorte huvidega ja vajadustega arvestamisele ja noorte teemadele keskendumist erinevates poliitikavaldkondades.