Artikkel ilmus Postimehes 28.05.2026 NELE TOIME ⟩ Vastus igakevadisele küsimusele eesti keele riigieksami hindamisest
Riigieksamite ajal kerkib igal kevadel küsimus, kas ja kuidas hoolitsetakse selle eest, et iga eksaminandi tööd hinnataks õiglaselt, võrreldavalt ja arusaadavalt. See on oluline arutelu, sest riigieksam on gümnaasiumi lõpetamise osa ning selle tulemus mängib olulist rolli ka edasiõppimise võimalustes.
Eesti keele õpetaja igapäevane töö ja tagasiside on õppija arengus asendamatu, kuid riigieksam seda ei asenda ega peagi. Eksami eesmärk on oma olemuselt teine: anda gümnaasiumi lõpus tulemus, mida hinnatakse üle Eesti samadel alustel ning mida ei mõjuta konkreetse kooli, õpetaja või piirkonna hindamistava.
Avalikus arutelus on kõlanud teravad väiteid, nagu oleks eesti keele riigieksami hindamine läbipaistev vaid paberil, hindajad ja eksperdid ebapädevad ning vaide esitamine eksaminandi jaoks sisuliselt tee läbi kadalipu. Need väited ei anna aga hindamisprotsessist terviklikku ega ka tõest pilti. Loomulikult ei ole eesti keele riigieksami hindamine eksimatu – ükski inimeste hinnatavat loometööd sisaldav eksam ei saa seda olla –, kuid see ei tähenda, et hindamine oleks juhuslik või meelevaldne.
Riigieksamite väärtus on samadel alustel hindamine
Riigieksami eesmärk ei ole anda õppijale samasugust detailset tagasisidet nagu igapäevases õppetöös. Koolis tagasisidestatud kirjand aitab õpilasel õppida: õpetaja märgib vead, selgitab neid ja suunab järgmist sammu. Riigieksam on aga hindamisvahend, mille eesmärk on mõõta gümnaasiumi lõpuks omandatud teadmisi ja oskusi võimalikult võrreldaval viisil.
Koolis tunneb õpetaja oma õpilast, tema arengut ja pingutust. Riigieksamil peab aga sama tasemega töö saama võimalikult sarnase hinnangu sõltumata sellest, millisest koolist eksaminand tuleb. See on eriti oluline siis, kui tulemust kasutatakse edasiõppimisel.
Eesti keele riigieksam koosneb lugemis- ja kirjutamisosast, millega hinnatakse muu hulgas tekstimõistmist, argumenteerimist, sidusa teksti loomist, sõnavara, õigekirja. Seega õigekeele tundmisele lisaks hinnatakse, kas eksaminand mõistab tekste, suudab mõtteid seostada, oma seisukohti põhjendada ja selgelt väljenduda.
Kui lugemisosa hindamine lähtub võimalikest vastusevariantidest, siis kirjandi hindamine on komplekssem, mistõttu hindab kirjandit üksteisest sõltumatult kaks hindajat. Kui kahe hindaja tulemuste erinevus on üle 30%, läheb töö kolmandale hindamisele. See on eksaminandi jaoks oluline tagatis, kuna lõpptulemus ei sõltu ainult ühe inimese lugemisest, rõhuasetusest või võimalikust eksimusest.
Küsitud on ka, miks ei märgita eksamitööle kõiki keelevigu nii, nagu õpilane on harjunud nägema koolitöös. Eksami eesmärk on aga hinnata taset, see ei ole enam põhjalik tagasisidestamine. Tööle ei märgita vigu hindamise sõltumatuse huvides, et teine hindaja loeks tööd iseseisvalt, mitte esimese hindaja märkustest mõjutatuna. Seega toetab vigade märkimata jätmine hindamise erapooletust, eesmärgiks ei ole info varjamine.
Hindajad ei ole ametnikud, vaid kogenud õpetajad
See ei tähenda, et hindajad töötaksid igaüks oma äranägemise järgi, kuna hindamine toimub hindamisjuhendi alusel. Lisaks toimuvad hindamisperioodi alguses ühtlustuskoosolekud, kus hindajad arutavad juhendi rakendamist ja näidistööde hindamist. Lugemisosa puhul vaadatakse läbi võimalikud vastusevariandid ning vajaduse korral täiendatakse juhendit ka eksaminandide kasuks, kui töödest ilmneb korrektseid vastuseid, mida algses juhendis ei olnud. Kirjutamisosa puhul arutatakse näidiskirjandeid ja hindamiskriteeriumide tõlgendamist, et hindamisotsused oleksid võimalikult ühtsed. Hindajate töökoosolekutel on viimastel aastatel andnud uuematest keeleotsustest ülevaate ka EKI esindaja.
Hindajate ja ekspertide pädevuse kahtluse alla seadmine on tõsine väide. Eesti keele riigieksami hindajad ja vaiete läbivaatamisse kaasatud eksperdid ei ole anonüümsed ametnikud, vaid kogenud õpetajad ja eksperdid, oma eriala spetsialistid. Samuti ei lähtuta hindamisel ainult õigekirja põhireeglitest, kuna eesti keele riigieksam põhineb gümnaasiumi eesti keele ainekaval, mille põhjal eeldatakse enamat kui üksnes põhikooli tasemel õigekirja põhireeglite tundmist. Seega arvestatakse hindamisel kõiki EKI keelematerjale, sealhulgas ühendsõnastikku ja Eesti Keele Käsiraamatut.
Hindamise ühtsust jälgitakse ka andmete põhjal ja eesti keele eksami puhul ei ole täheldatud probleemkohti. Näiteks on eesti keele riigieksami puhul kolmandale hindamisele suunatud tööde osakaal püsinud tavapärases vahemikus: 2023. aastal hinnati kolmandat korda 5,5%, 2024. aastal 8,5% ja 2025. aastal 3,5% kirjanditest. Need arvud ei toeta kuidagi väidet, et hindajate hinnangud erineksid süsteemselt või ulatuslikult. Mõistagi on iga eksaminandi jaoks tema töö ja tulemus väga tähtsad, seega ka väike punktimuutus võib tunduda määrav, eriti kui kaalul on edasiõppimise plaanid. Kui hindajate hinnangud erineksid süsteemselt väga palju, väljenduks see suuremas vajaduses täiendavate hindamiste järele.
Kahtluse korral saab tulemuse vaidlustada
Kui eksaminandil tekib tulemuse suhtes põhjendatud kahtlus, on tal õigus tulemus vaidlustada, esitades EISis avaldus. Eesti seadusandlus võimaldab riigieksami tulemust vaidlustada viie tööpäeva jooksul alates tulemuse teatavaks tegemisest. Eesti keele riigieksami vaiete läbivaatamiseks moodustab Haridus- ja Teadusministeerium apellatsioonikomisjoni, kuhu kuulub vähemalt neli pikaajalise hindamis- ja õpetamiskogemusega üleriigilist eksperti. Komisjoni ülesanne on hindamisjuhendi alusel töö uuesti hinnata, seetõttu võib tulemus jääda samaks, tõusta või langeda. On oluline teada, et vaie ei tähenda ainult ühe lause või ühe vea kontrollimist, vaid töö hinnatakse hindamisjuhendi alusel tervikuna uuesti üle.
Kirjand on eksaminandi loometöö ning eksaminandil on seega õigus selle koopiale. Oma eksamitöö nägemiseks ei pea tingimata tulema Harno kontorisse kohapeale, kuna soovi korral saadetakse see eksaminandile skaneerituna. Eksaminandile peab olema võimalikult arusaadav, mida ja millal ta oma tulemuse kohta teada saab, kuidas oma tööga tutvuda ja kuidas vaide esitamine käib. Seetõttu on Haridus- ja Noorteamet ning Haridus- ja Teadusministeerium koondanud tööga tutvumise ja vaidlustamise info oma veebilehtedele, et vajalikud sammud oleksid eksaminandile selgelt leitavad.
Eesti keele riigieksami hindamise eesmärk on tagada, et iga eksaminandi tööd hinnataks võrreldavalt, sõltumatult ja samade põhimõtete alusel nagu kõigi teiste töid. Avalik arutelu eksamite üle on vajalik, kuid see peab tuginema tervikpildile, mitte üksikutele kogemustele või oletustele – vaid nendele toetudes ei saa teha järeldusi kogu hindamise süsteemi kohta.