Märtsis jõudis lõpule haridusjuhtidele suunatud arendusseminaride sari „Kraadime karjääriteenuseid – kuidas luua õpilast toetav süsteem? “. Alates 2025. a novembrist toimus Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel 15 seminari Eesti eri paigus, mis tõi kokku üle 400 koolijuhi, õpetaja ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Kokku oli osalejaid 194 koolist ning 38 omavalitsusest. Üheskoos võeti aeg maha ja uuriti, milline see süsteem võiks olla ja kuidas seda luua.
Karjääriteenuste arendamise vajadus on seoses õppimiskohustuse kehtestamisega järjest teravamalt esile kerkimas. Muutuv tööturg, haridusvalikute rohkus ning noorte erinevad vajadused eeldavad koolidelt teadlikku ja süsteemset lähenemist õppijate toetamisel. Kasvamas on arusaam, et karjääri kujundamise toetamine ei tähenda vaid üksikuid tegevusi, vaid terviklikku lähenemist, mis aitab õppijal mõista iseennast, oma võimalusi ja teha teadlikke valikuid.
Mida seminaridel tehti?
Seminaride eesmärk oligi luua koolidele võimalus koos partneritega hinnata, milline on nende karjääriteenuste hetkeseis. Seminaridel said koolide tiimid:
- ülevaate karjääriteenuste hetkeseisust Eestis;
- võimaluse „kraadida“ oma karjääriteenuseid ja seada arengusihte;
- jagada kolleegidega kogemusi ja häid praktikaid;
- ülevaate riiklikest toetavatest tegevustest karjääriteenuste arendamisel.
Arendusseminarid said ellu viidud Haridus- ja Noorteameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning Eesti Töötukassa koostööna.
Kuidas luua õpilast toetav karjääriteenuste süsteem?
Ühistest aruteludest kerkisid eriti esile kolm märksõna: mõtestatus, süsteemsus ja koostöö.
Mõtestatus.
Kinnitust leidis, et koolid teevad juba päris palju õppijate karjääri kujundamise toetamiseks. Samas, kui kasutada ühe osaleja sõnu, jääb palju sellest ka õpetajate endi eest varjatuks. Vähene teadlikkus ei toeta seoste märkamist ja selle teadlikku kasutamist. Seega ei ole õppijate toetamiseks vaja sageli teha rohkem, vaid mõtestada oma senised praktikad mh ka karjääri kujundamise perspektiivist.
Süsteemsus.
Osalejate sage tõdemus oli, et kuigi tehakse palju, pole tegevus süsteemne ning puudub selgus, milline on tehtu mõju. Sage on olukord, kus koolis puudub ülevaade, mida karjääriõppe raames tehakse ning milline on osapoolte vastutus. Seda, kas kasutatavad praktikad ka päriselt eesmärki täidavad, pigem ei hinnata. Samas aitaks süsteemne planeerimine ning seire teha teadlikke otsuseid, seda eriti piiratud ressursside tingimustes.
Koostöö.
Seminaridel ilmnes, et kuigi karjääriõppe arendamise rõõmud ja mured on koolides sarnased, pusitakse pigem omaette. Seepärast hinnati kõrgelt võimalust vahetada omavahel kogemusi ning koguda vastastikku inspiratsiooni. Lisaväärtuse andis see, et kaasatud olid koolidele olulised partnerid – koolipidajate, arenduskeskuste, Eesti Töötukassa ja HTM esindajad. See andis võimaluse avatult jagada, millised on kitsaskohad karjääriteenuste arendamisel ning mida saaks koos ära teha selleks, et kõik Eesti noored saaksid oma haridustee kujundamisel seda tuge, mida nad vajavad.
Millist tuge koolid vajavad?
Osalejate tagasiside andis kinnitust, et seminarid aitasid hinnata oma kooli karjääriteenuste hetkeseisu ning seada sihte nende arendamiseks. Samas toodi ka välja valdkonnad, kus koolid vajavad veel täiendavalt tuge.
Individuaalsemat tähelepanu vajavate õpilaste toetamine.
Koolid tõid esile vajaduse saada rohkem tuge keerulisemate juhtumite lahendamisel ning nende õppijate toetamisel, kes vajavad tavapärasest rohkem individuaalset tähelepanu ja eri osapoolte koostööd. Eriti rõhutati vajadust toetada HEV-õppijaid, muukeelseid ning madalamate õpitulemustega noori.
Õpetajate kompetentsuse toetamine.
Koolid näevad vajadust teadmiste ja praktiliste tööriistade järele, mis aitaksid karjääriõpet süsteemselt õppetöösse lõimida. Sooviti rohkem tuge karjääriõppe sidumisel õppeainetega ning õppijate erinevustega arvestamisel.
Ühtse piirkondliku süsteemi ja koostöövõrgustiku kujundamine.
Seminaridel rõhutati, et karjääriteenuste arendamine eeldab tihedamat koostööd koolide, kohalike omavalitsuste, Eesti Töötukassa ja teiste partnerite vahel. Koolid tunnetavad vajadust ühtsema piirkondliku lähenemise ning koostöö järele, mis toetaksid süsteemset ja terviklikku karjääriteenuste arendamist kõikides koolides.
Mis saab edasi?
Arendusseminarid näitasid selgelt, et koolides on olemas valmisolek ja tahe õppijate karjäärikujundamise toetamisega süsteemsemalt tegeleda. Samas vajab see jätkuvalt ühist mõtestamist, partnerite koostööd ja järjepidevat tuge. Karjäär+ programmi jätkutegevused saavad seda tuge pakkuda.
Täpsem info jätkutegevustest leitav siin: Karjääriõpe | Haridus- ja Noorteamet
Autor Merit Luik on Harno noorte ja rahvusvahelistumise osakonna koordinaator. Ta koordineerib Karjäär+ ja Euroguidance tegevuste elluviimist, et kvaliteetsed karjääriteenused jõuaksid kõikide Eesti noorteni.
Foto on tehtud Järveküla Koolist toimunud seminaril, kus kohtusid Harjumaa koolijuhid ja kohalike omavalitsuste esindajad. Allikas: erakogu.