Me õpetame lastele maast madalast, et kui on mure, tuleb sellest rääkida. Aga sageli just see noor, kellel on kõige raskem, tuleb kõige väiksema tõenäosusega hingevalu kurtma.
Eesti laste vaimse tervise uuringust tuleb välja lapsevanema jaoks ebamugav seos: mida madalam on noore rahulolu oma eluga, seda vähem valmis on ta vaimse tervise murega täiskasvanud pereliikme poole pöörduma.
Alates 2022. aastast on Eesti noorsootöösse jõudnud palju noori, kelle senine elukorraldus on sõja tõttu põhjalikult muutunud. See tekitab küsimuse: millist tuge vajab noor, kes peab uues riigis leidma korraga uue kooli, sõbrad, keele ja kuuluvustunde? Ühe Eesti kohaliku omavalitsuse näitel tehtud kvalitatiivne uuring näitab, et noortekeskus võib olla palju enamat kui koht vaba aja veetmiseks – sellest võib kujuneda turvaline keskkond, kus taastub eneseusk, tekivad uued suhted ja kasvab julgus ise tegutseda.
Kas noored on hukas? Seda küsimust on ilmselt esitanud kõik põlvkonnad maailma ajaloos. Haridus- ja Noorteamet otsustas sellele vastust otsida 7. augustil Paides toimunud Arvamusfestivalil. Noorsootöö, Lasteabi, politsei ja kohaliku omavalitsuse esindajad jõudsid üsna üksmeelsele järeldusele: probleem ei peitu noortes endis, vaid selles, kuivõrd suudab ühiskond neid märgata, kuulata ja kaasata. Avalikus arutelus kipuvad noored…
Küsimus, kuidas toetada noori, kes on erinevatel põhjustel sattunud ebasoodsasse olukorda ega õpi ega tööta, on viimastel aastakümnetel tõusnud nii Eestis kui ka Euroopas järjest enam arutelude keskmesse. Noorte muutunud vajadused on toonud kaasa ootuse teha noortepoliitikat senisest rohkem eri valdkondade ja tasandite koostöös. Seega üha enam oodatakse noortega seotud poliitikates ühist panust, et noorteni jõuda ja neid päriselt toetada.
Noorsootöö ja tegelikult mistahes noortele suunatud tegevuste mõju ei sõltu ainult sellest, kas teenused on olemas. Otsustav on see, kui hästi need jõuavad nooreni, lähtuvad tema olukorrast ning aitavad tal päriselt edasi liikuda hariduses, töös ja elus laiemalt. Just seetõttu ei ole noortekeskne lähenemine noorsootöös ja töös noortega igas muus valdkonnas pehme lisand ega väärtusloosung, vaid kvaliteetse ja mõjusa teenuse eeltingimus.
Üleminek koolipingist esimesele töökohale on noore elu üks märgilisemaid künniseid. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ei taga edu enam ainult formaalne haridus. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni analüüs rõhutab, et noorte varajane töökogemus ja õppimise kombineerimine on otseses seoses hilisema edukusega tööturul, vähendades töötuse riski ja tõstes sissetulekut.
Noorte areng ei toimu ainult koolis. Lisaks formaalharidusele kujundavad noorte võimalusi nende kodukohas pakutav huviharidus ja -tegevus, noorsootöö ning kogukondlikud osalusvõimalused. Just seetõttu on oluline kohaliku omavalitsuse esindajatel mõelda ka sellele, milline on meie omavalitsuse noortevaldkonna teenuste kvaliteet. Noortevaldkond pakub noortele võimalusi avastada oma huvisid, arendada oskusi ja kujuneda aktiivseteks kogukonnaliikmeteks. Noorsootöö loob keskkonna, kus noored saavad katsetada oma võimeid, kohtuda sarnaste…
Usalduse tähtsus noorsootöös on välja toodud nii Eesti kui välismaa uuringutes. Usaldusliku suhte olemasolu toetab noore heaolu ja enesehoidu, tõstab õppeedukast, koostöövõimekust ja pühendumust ning kasvatab usku inimestesse ja institutsioonidesse. Ometigi on Eesti noorte usaldus nii teistesse inimestesse kui ka institutsioonidesse langustrendis. Saab küsida, kuidas noorsootöö kui kontekstist sõltuv ja suhetel põhinev praktika saaks noorte ning ühiskonna vahelist usaldust tugevdada.
Noortekeskused on oluline osa Eesti noorsootööst, pakkudes noortele turvalist keskkonda vaba aja veetmiseks, uute oskuste õppimiseks ja sotsiaalsete sidemete loomiseks. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) koostöös Balti Uuringute Instituudiga on teinud ülevaate Eesti noortekeskuste üsnagi kirjust hetkeolukorrast 2023-2024 aastal. Millised on Eesti noortekeskused ja nende töötajad?
Mobiilse noorsootöö eestvedaja Marten Penu (28) ütleb, et liiga paljud noored ei saa oma pere või õpetajatega päriselt rääkida. „Üks 15aastane ütles mulle, et mitte keegi ei ole teda varem päriselt kuulanud.“