Artikli autor: Kaie Pranno, noorteinfo peaekspert Kiiresti muutuvas ühiskonnas on info kättesaadavam kui eales varem – mugavalt käeulatuses meie telefonides. Lausa 97% 9–17-aastastest noortest kasutab internetti igapäevaselt [6] ja peamiselt tehakse seda oma telefoniga [3]. Elame ajastul, kus sotsiaalmeedia inforohkus ja pidev meediatarbimine on muutnud meid aga pealiskaudseks – üha vähem süvenetakse artiklitesse ja infosse,…
Silt: noorsootöö
Kuidas tõrjuda tõrjumist?
Artikli autor: Kristina Masen Šokeerivate kiusamislugude ilmsikstulekul algab alati mäng süüdlase otsimiseks. Kes vastutab? Kes oleks pidanud märkama? Kas oli midagi märgata? Ja kuidas seda siis õigupoolest ennetada? Loomulikult pole noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ning leevendamine üksinda vaid noorsootöö valdkonna vastutus, kuid noorsootöö, huviharidus ja huvitegevus pakuvad ohtralt häid võimalusi tõrjutusriskis olevate noorte kaasamiseks. Mis…
Mida teha täna, et toetada noorte heaolu ja arenguvõimalusi aastal 2030?
Artikli autor Sandra Haugas mõttekojast Praxis (pildil) Hea poliitikakujundamine on tulevikku vaatav, võttes arvesse praegu teada olevad trendid ning analüüsides, millised võivad olla nende mõjud tulevikus. Selliselt on võimalik juba täna kujundada poliitikad, mis vastavad sihtgruppide vajadustele nii olevikus kui ka tulevikus. Missugused trendid ja mil moel on olulisimad Eesti noori silmas pidades – selle…
Noorsootöö kvaliteedi hindamine – mida on Eestil teistelt õppida?
Artikli autor: Piret Talur Eestis on alates 2010. aastast olnud kohalikel omavalitsustel vabatahtlik võimalus hinnata oma noorsootöö hetkeseisu ja arenguvajadusi üleriigilise hindamisraamistiku abil. Hindamismudeli väljatöötamise algatas Haridus- ja Teadusministeerium koos oma allasutuse Eesti Noorsootöö Keskusega, mudeli lõi Ernst & Young Baltic. Hindamispartneri Eesti Noorsootöötajate Kogu andmetel on mudelit tänaseks kasutanud enamik omavalitsusi ja osa neist…
Milline on noorsootöö tervis minu omavalitsuses?
Sellele ja teistele kvaliteediga seotud küsimusele otsib meie järjekordses blogiloos vastust Harno noortevaldkonna kvaliteedi projektijuht Kuldar Adel. Kvaliteet ei teki iseenesest, vaid eeldab teadlikku juhtimist. Kvaliteedijuhtimine on tervikprotsess, mille eesmärk on järjepideva tegevusega tagada ja parandada kvaliteeti. See on pidev tegevus, mis koosneb kvaliteedi hindamise läbiviimisest, tegevuskava koostamisest kvaliteedi tõstmiseks, parendustegevuste elluviimisest ning nende tulemuste hindamisest. …
Noorte osaluse suurendamine algab kodanikuks olemise ja kodanikuhariduse ümbermõtestamisest
Noorte osaluse toetamine on oluline eesmärk, mis on välja toodud ka Eesti noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu mitmes alateemas. Tallinna Ülikooli ja Harno ühisprojektis “Noorte osaluse suurendamine” oleme välja töötamas mudelit, mis vaataks kaugemale tavapärastest kaasamisteooriatest, mis lähtuvad eeldusest, et noored osalevad just nii palju, kui täiskasvanud neile selleks võimalusi annavad ja struktuure loovad. Noorte osaluse…
Ukraina noortest ja noorsootööst
24. veebruaril Ukrainas alanud sõjategevuse tagajärjel on vallandunud põgenikekriis, mis sunnib kaitset otsima miljoneid ukrainlasi. Aprilli teiseks pooleks on Eesti vastu võtnud juba üle 33 000 Ukraina inimese (PPA), kellest ajutist kaitset on palunud üle 21 000 inimese. Erinevatel hinnangutel võivad abivajajatest umbes 40% moodustada lapsed, kes kõik vajavad võimalust jätkata harjumuspärase (nii palju kui…
N-TELG on innovatiivne teaduspõhine mudel noortekeskse lähenemise rakendamiseks
N-TELG on innovatiivne teaduspõhine mudel, mis loob võimaluse arendada noortele suunatud teenuste ja tegevuste korraldust ning toetada nende kvaliteeti noortekeskse lähenemise alusel. N-TELG on valminud kaheaastase Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsoouurijate teadustöö tulemusena projekti „Noortekesksel lähenemisel põhineva kohaliku tasandi noorsootöö korralduse uuendusliku mudeli arendamine“ raames. Projekti toetajad olid Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet ja Euroopa…
Eesti noorsootöös on kesksel kohal noortekesksed praktikad
Noortekeskse lähenemise kontseptsioon defineerib noortekesksust kui noore isiksuse arengu ja heaolu seadmist teenuste ja tegevuste sisu, korralduse ja arendamise keskmesse. Selline lähenemine toob kaasa teenuste ning tegevuste suurema mõjususe, noorte (järje)kindlama ja sisukama osaluse teenustes, kogukondliku mõju sh noortele, kes teenustes vahetult ei osale, aga ka noorte enesekindluse ja oma elu väärtustamise suurenemise. Sellise arusaamani…
Kuidas noored linnast tagasi koju saada?
Eesti Noorsootöötajate Kogu liige ja Järva valla noorsootöö spetsialist Aune Suve-Kütt on suurema osa oma elust elanud hajaasustusega külas, vaid kõrgharidust käis omandamas linnas. Ta on töötanud ja töötab siiani noortega tingimustes, kus lähim linn asub rohkem kui 30 km kaugusel ning kogu tegevus tuleb planeerida vastavalt bussiliiklusele. Sellest, millised on maal elavate noorte võimalused…