Noorte osaluse toetamine on oluline eesmärk, mis on välja toodud ka Eesti noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu mitmes alateemas. Tallinna Ülikooli ja Harno ühisprojektis “Noorte osaluse suurendamine” oleme välja töötamas mudelit, mis vaataks kaugemale tavapärastest kaasamisteooriatest, mis lähtuvad eeldusest, et noored osalevad just nii palju, kui täiskasvanud neile selleks võimalusi annavad ja struktuure loovad. Noorte osaluse suurendamise mudeli esialgsed ideed põhinevad nii rahvusvahelisel teaduskirjandusel kui ka Eesti uuringutel, projekti käigus läbiviidud empiirilisel analüüsil ning seminari “Noored ja (digi) osalus” diskussioonidel.
Mudeli keskseteks komponentideks on osaluse ümbermõtestamine, kodanikuhariduse arendamine informaalse õppe osana ning selle kõrval traditsioonilise osaluse suurendamine.
Osaluse ümbermõtestamise lähtekohaks on noorte osaluse käsitluse kaasajastamise vajadus. Nii on osaluse ümbermõtestamise oluliseks elemendiks noortega tegelevate täiskasvanute teadlikkuse ja kompetentsi tõstmine. Noorte poliitilist osalust mõõdetakse siiani valimistel hääle andmisega ja ülalt alla tüüpi organisatsioonides või tegevustes osalemisega. Sellise mõõdikute süsteemi puhul saavad vähe tähelepanu mittetraditsioonilised osalusvormid, mis on tänapäeva noorte seas järjest populaarsemad ja laiemalt levinud. Osaluse rekonseptualiseerimise kinnistumiseks eelkõige noortevaldkonna spetsialistide seas tuleks kohandada ka noorte osaluse mõõtmist. Teadlikkus noorte osaluspraktikatest, mille saavutamist aitaksid kaasajastatud osaluse mõõtmise indikaatorid saavutada, looks paremad võimalused noorte osaluse julgustamiseks ja toetamiseks ka laiendatud tähenduses.
Kodanikuhariduse arendamine informaalse õppe osana oleks jätkuks noortevaldkonna tegevuste laiendamisele kaasaegsete osalusvormide tunnustamiseks ja toetamiseks. Eestis on siiani vähe tegeletud kodanikuhariduse kui mitte- ja informaalse õppe osana. Aeg-ajalt esinevaid osaluspraktikaid ning teadmiste omandamist infotainment-formaadis, meemide abil ja aktivistidest internetistaaride vahendusel võib samuti käsitleda kodanikuks kujunemise teel informaalse õppena. Levinud osaluspraktikate toetamine oleks eelduseks ka kodanikuhariduse rohkem noorte näo järgi kujundamiseks ning mingil määral ka kodanikuhariduse praktikavõimaluste pakkumiseks. Informaalse kodanikuhariduse esimeseks oluliseks komponendiks oleks osaluse kontekstis toimiv täiskasvanute ja noorte partnerlus. Eraldi elemendina tuleks välja tuua noorte kogemuse arvestamise ja nende osaluse ekspertidena tunnustamise. See tähendaks, et noortega töötavad täiskasvanud võiksid valmis olla noortelt õppima, mida kaasaegne poliitiline osalus tähendab. Noorte pädevus poliitilise osaluse eksperdina paistab eriti silma juhtudel, kui vaatluse all on osalus veebi vahendusel. Näiliselt mittepoliitilised veebiavarused ja tegevused (meemide jagamine, kommenteerimine, laikimine, šeerimine) suurendavad poliitilist osalust, aga hõlmavad ka ohte nagu eksitavate valeuudiste levimine ning võimaliku polariseerumise soodustamine. Seega võiks digitaalse kirjaoskuse arendamine olla nii noorte kui täiskasvanute informaalse kodanikuhariduse oluliseks elemendiks.
Silla ehitamisel traditsioonilise osaluse juurde võiks oluliseks elemendiks olla soodustavate digikeskkondade pakkumine, seda eelkõige noortele atraktiivsemate osalusveebide disainimisel, mis liiguks sama sammu juba sotsiaalmeedias toimivate tegevustega, tuues samal ajal lähemale ka kohalikku poliitikat ja noorte organisatsioone.
COVID-19 pandeemia ajal hoogustunud tegevusi digitaalses keskkonnas peaks arendama ja laiendama. Noorte seas poliitiliste institutsioonide ja organisatsioonide vastu enama huvi ja usalduse tekitamiseks on noortega nendel teemadel vaja suhelda sotsiaalmeedia keskkondades, vahetumas õhkkonnas ning loovamaid ja mittetraditsioonilisi arutelumeetodeid kasutades. Arvestades, et COVID-19 kriisi tõttu on noorsootöö juba kolinud osaliselt veebi, annab nutikas noorsootöö lisavõimalusi ka traditsioonilisema osaluse julgustamiseks. Paremate tulemuste huvides oleks oluline teha koostööd (üleilmse) aktivismiga seotud kohalike internetistaaridega, kes on oma suurele jälgijaskonnale kaalukaks autoriteediks.
Noorsootöötajad saavad kaasas käia noorte huvidega
Mudeli rakenduslike detailide väljatöötamisel plaanime lähtuda põhimõttest, et ülesanne oleks ambitsioonikas aga samas ka jõukohane. Kuigi õpetajatel kui noortega vahetult töötavatel täiskasvanutel ning kindlasti ka lapsevanematel on noorte osalemise kujunemisel tähtis roll, on plaan keskenduda rakenduslikuma poole väljatöötamisel noortevaldkonna tegevustele. Mudeli arendamisel on küll partneritena lisaks noortevaldkonna spetsialistidele ka demokraatia arendajaid, õpetajaid, aga ka laiemat ringi sotsiaalteadlasi ja noorsoouurijaid.
Noorsootöötajatel ja huvijuhtidel on võimalus informaalse õppe kaudu noori võimestada ning toetada paindlikke osaluskogemusi nii organisatsioonis kui ka (digi) kogukondades, käia kaasas noorte ideede ja huvidega ning olla vajadusel neile mentoriks. Digikogukonnas osalemine on potentsiaaliga traditsioonilist osalust julgustada ja kui organisatsioonid pakuvad rohkem meelelahutusliku iseloomuga tegevusi, on noortel nendega lihtsam suhestuda ning seeläbi jõuda ka näiteks omavalitsuste valimistel osalemiseni. Ideaalis võiks vahetult noortega töötavatele spetsialistidele tuge pakkuda kohaliku omavalitsuse noorsootöö eest vastutavad spetsialistid koos valdkonna katusorganisatsioonide ning ülikoolidega.
Noored vajavad erinevat lähenemist
Noorte osaluse suurendamise mudeli mõju peaks jõudma noorteni, laiemas tähenduses nendeni, kes mikrotasandil juba osalevad või võiksid olla sellest huvitatud. Sellised noored on aga üsna heterogeenne rühm ning vajavad mõnevõrra erinevat lähenemist. Kuigi aktiivsest osalusest loobumine võib olla ka valik, siis sageli on see pigem ebasoodsate asjaolude kokkulangemine ja strukturaalsetest põhjustest tulenev. Nii võib osalemist pärssida riigikeelest erinev emakeel, noore kodakondsus, Eestis elamise juriidiline staatus või elupiirkond. Eespool nimetatud põhjustel eristuvad Eestis näiteks selgelt venekeelsed noored, kes võivad olla ebakindlamad ja vähem motiveeritud osalema. Eriti käib see noorte kohta, kelle puhul langevad kokku mitmed ebasoodsad aspektid, kes elavad äärealal (Ida-Virumaal) ja kes mõnel juhul on Eesti kodakondsuseta. Nad jäävad sageli kõrvale ka digitaalsetest osalusviisidest – takistuseks võib olla nii madal enesehinnang, venekeelsete platvormide puudumine eesti teemadel kui ka nende olemasolust teadlikkuse puudumine. Vajalik info osalustegevustest ei jõua pahatihti noorteni, kes tarbivad teise keeleruumi infokanaleid. Ka perifeerne elukoht võib üsna tugevalt pärssida osalusvõimalusi ning samuti võib käsitleda eraldi tähelepanu vajava sihtrühmana uussisserändajatest noori. Noorte osaluse suurendamise mudeli väljatöötamisel, lähtume noorte praegustest harjumustes eesmärgiga viia poliitiline osalus neile lähemale. Üks võimalus, mis hõlmaks erinevaid noori on rakendada neid digilahendusi, mida erinevad grupid juba kasutavad, luues neisse sisu, mis kõnetaks noori ja motiveeriks neid osalema.
Projekti kõigi materjalidega saab tutvuda kodulehel, mis jooksvalt täieneb.