Artikli autor Sandra Haugas mõttekojast Praxis (pildil)
Hea poliitikakujundamine on tulevikku vaatav, võttes arvesse praegu teada olevad trendid ning analüüsides, millised võivad olla nende mõjud tulevikus. Selliselt on võimalik juba täna kujundada poliitikad, mis vastavad sihtgruppide vajadustele nii olevikus kui ka tulevikus. Missugused trendid ja mil moel on olulisimad Eesti noori silmas pidades – selle küsimuse võttis fookusesse värskelt valminud Praxise uuring[1]. Täpsemalt analüüsisime, millised on peamised Eesti noorte heaolu ja arenguvõimalusi kujundavad Eestisisesed ja rahvusvahelised trendid, millist mõju need trendid Eesti noortele aastaks 2030 avaldada võivad ning kuidas peaksime tulevikuks valmistuma, et trendidega kaasnevate riskide realiseerumist ära hoida ja võimaluste aktualiseerimist soodustada. Järgnevas uuringu tulemuste ülevaates võtan fookusesse viimase, keskendudes sellele, milliseid teadmisi ja oskusi tuleks noortel juba praegu arendada, et nende head hakkamasaamist tulevikus toetada.
PRIORITEET NR 1: SOTSIAALSED JA EMOTSIONAALSED OSKUSED, ÕPIOSKUSED, KRIITILINE MÕTLEMINE
Olulisimad oskused, mis tulevikus edukat hakkamasaamist toetavad, on sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused (nt suhtlemis- ja koostööoskus, empaatiavõime, eneseregulatsioonioskus, vaimse tervise eest hoolitsemise oskus), õpioskused ja kriitilise mõtlemise võime. Seda on esile tõstnud arvukalt varasemaid uuringuid[2] ning see jooniti alla ka käesolevas uuringus. Need oskused, mida mõnikord nimetatakse ka 21. sajandi oskusteks või tulevikuoskusteks, aitavad ära hoida mitmeid riske, mis kaasnevad noorte tulevikku mõjutavate globaalsete megatrendidega nagu tööturu muutumine, digitaliseerumine, julgeolekuolukorra muutumine ja kliima muutumine.
21. sajandi oskused on kiiresti muutuval tööturul üha enam hinnatud, seega noortel, kellel neid oskusi napib, võib olla tulevikus keeruline tööturul hakkama saada.
Digitaliseerumine on kaasa toonud mitmeid vaimse tervise riske, nt keskendumishäired, enesehinnangu langus ja digisõltuvus, aga suurendanud ka ühiskondlikku polariseerumist ja vägivaldse radikaliseerumise ohtu. Noored, kellel napib oskust ennast ja oma emotsioone reguleerida ning oma vaimse tervise eest hoolitseda, on digitaliseerumisega kaasnevate vaimse tervise riskide suhtes vastuvõtlikumad. Vähese kriitilise mõtlemisega noored võivad aga suurema tõenäosusega langeda digikeskkondades manipuleerimise ohvriks ning seeläbi polariseeruda või koguni vägivaldselt radikaliseeruda.
Ka poliitiliselt praegu sõjaga seoses või kliimaaruteludes on polariseerumine ikka väga suur murekoht ja noorsootöös on ka kindlasti oluline kriitilise mõtlemise õpetamine ja toetamine, et kuidas kriitiliselt infot tarbida, et ei oleks ainult need kõlakojad, Tiktoki videod. (…) Seda peab toetama ja arendama, see on väljakutse.“
Noortevaldkonna ekspert
Vaimse tervise riske suurendavad ka julgeolekuolukorra muutumine ja kliima muutumine. Näiteks on arvukalt uuringuid[3] näidanud, et kliima muutumine on põhjustanud noorte seas abitusetunnet, muret, kurbust, hirmu ja ärevust. Sellele juhiti tähelepanu ka siinses uuringus.
“Eriti need noored, kes on teadlikud, kes hoolivad ja pingutavad – nende seas abitusetunne süveneb. Just see tunnetus, et mina teen kõik, mis ma suudan, aga see on tilk ookeanis. (…) Ebakindlus ka näiteks pere loomisel. Et nagu millisesse maailma ma lapsed toon. Üleüldse ka sellises laiemas tulevikuplaneerimise mõttes kliimateemad kindlasti ebakindlust toovad.“
Vaimse tervise ekspert
Seega on oluline, et noored oskaksid oma vaimse tervise eest hoolt kanda, et riskid ei realiseeruks ja et väiksematest madalseisudest ei kujuneks sügavaid vaimse tervise probleeme.
Lisaks sellele, et 21. sajandi oskused aitavad neutraliseerida teadaolevate trendidega kaasnevaid riske, peitub nende väärtus ka selles, et nad aitavad toime tulla ebakindluse ja ootamatustega, mida tulevik endas üsna tõenäoliselt peidab. Näiteks võime me teada, et tööturg on kiiresti muutumas, kuid mil moel täpsemalt – nt millistele uutele ametikohtadele on kümnendi pärast alus pandud – me väga konkreetselt öelda ei oska. Seega on kriitiliselt tähtis toetada noorte kohanemisvõimet, paindlikkust, õpioskusi ja teisi 21. sajandi oskusi, et kiirete muutustega võimalikult hästi sammu pidada.
„Automatiseerimise riskid tööturul (…). See paneb suure surve alla ka haridussüsteemi, mis peaks justkui ette valmistama tööturuks, aga kui me tegelikult ei tea homset päeva ette, rääkimata viiest aastast, siis on üsna raske ka haridussüsteemil. Saabki vaid ette valmistada selle turbulentsusega hakkama saamiseks.“
Ühiskonnateadlane
OLULINE ON KA POLIITIKAS OSALEMISE MOTIVATSIOON JA UUTE OSALUSVORMIDE TUNDMINE
Rahvastiku vananemine kui lisaks eelmainitutele üks olulisemaid noorte tulevikku mõjutavaid megatrende suurendab noorte poliitikast kaugenemise riski, sest olukorras, kus noored moodustavad valijaskonnas vähemuse, võivad nad üha enam tunda, et nende häälel ei ole kaalu – nende tuleviku osas langetab otsuseid vanem põlvkond, kellega aga nende huvid paljudel juhtudel ei pruugi kattuda. Vältimaks noorte poliitikast kaugenemise süvenemist, kibestumuse kasvu ja seeläbi demokraatia õhenemist on oluline tõsta noorte teadlikkust uutest osalusvormidest nagu nt petitsioonide ja protestide korraldamine, sotsiaalmeedias kampaaniate algatamine jne. Kõik need võivad oskusliku kasutamise tulemusel noorte rahvastiku vananemise kontekstis nõrgenenud häält märkimisväärselt tugevdada. Teadlikkus osalusvormidest ei ole aga piisav – mistahes osalemise eelduseks on motivatsioon ja seega on kõrvuti teadlikkuse tõstmisega kriitiliselt tähtis arendada ka noorte poliitikas osalemise motivatsiooni.
Siinne uuring näitas, et muutunud julgeolekuolukord on osade Eesti noorte seas põhjustanud suurt rahulolematust poliitiliste otsustega, vähendades seeläbi usaldust riigi vastu ning ajendades mõtlema Eestist lahkumise peale.
„Ma saan täiesti aru, et Ukrainat tuleb toetada, aga nii palju kui ma olen viimastel kuudel teiste noortega rääkinud, siis kõigil on tõesti tekkinud sihuke kibestumus. Tudengitel on vähe raha, pensionäridel on vähe raha, igal pool on raha puudu. Ja meile ei tule kusagilt nagu toetust. Aga kui tuleb kusagil sõda, siis järsku võetakse sihukesed suured summad – ükski teine riik ei ole nii palju andnud. (…) Ma ei mõtle, et Ukrainat ei tohiks toetada (…). Aga et nagu Eesti inimesed on jäänud unarusse ja me, noored, tunneme, et me ei näe oma tulevikku enam Eestis.“
Noor
Selliste arengute kontekstis on iseäranis oluline toetada noorte poliitikas osalemise motivatsiooni, et kibestumuse ja lahkumise mõtete asemel sütitaks poliitiliste otsustega rahulolematus noorte seas tahet poliitikutelt muutusi nõuda ja ka ise poliitiliseks otsustajaiks pürgida.
KLIIMATEADLIKKUS KUI KASVAVA TÄHTSUSEGA KOMPETENTS
Kliima muutumise kontekstis on oluline inimeste teadlikkust kliima- ja keskkonnahoiuteemadel tõsta. Noorte seas on soodne pinnas olemas, sest noored on nendest teemadest üha enam huvitatud ja sooviksid neid ka koolis senisest enam käsitleda. Kliimateemasid õppekavadesse integreerides on oluline tähelepanu pöörata sellele, et käsitlused ei jääks üksnes teadmistekeskseks, vaid oleksid suures osas orienteeritud hoiakute ja oskuste arendamisele, keskendudes näiteks järgmistele küsimustele:
- Kuidas vähendada oma keskkonnajalajälge?
- Kuidas tulla toime tulla kliima muutumisega kaasnevate vaimse tervise riskidega?
- Kuidas teadvustada, et ehkki igaühe panus planeedi säästmisel on oluline, ei peaks noored end keskkonnasõbralike tarbimisvalikute ja tegevustega ka liigselt survestama, vaid pigem suunama energiat, et poliitikutelt keskkonnahoidu toetavaid poliitikamuutusi nõuda?
MILLISEID SÜSTEEMSEID MUUTUSI ON VAJA, ET EESTI NOORTE HEAOLU JA ARENGUVÕIMALUSED AASTAL 2030 OLEKSID TOETATUD?
Uuring näitas, et lisaks eelnevalt mainitud globaalsetele megatrendidele avaldavad Eesti noortele aastal 2030 tõenäoliselt suurt mõju ka kaks siseriiklikku arengut, mille suund ei ole aga erinevalt megatrendidest täna teada: (1) piirkondliku ebavõrdsuse kasv või kahanemine ning (2) haridus- ja noortevaldkonna töötajate puuduse süvenemine või leevenemine. Noorte heaolu ja arenguvõimaluste tagamiseks on seega kriitiliselt tähtis tegeleda nendel teemadel positiivsete arengute toetamisega, st piirkondliku ebavõrdsuse leevendamise ning haridus- ja noortevaldkonnatöötajate (sh õpetajate, tugispetsialistide, noorsootöötajate jt) puuduse vähendamisega. Samavõrd oluline on keskenduda eelkirjeldatud teadmiste ja oskuste arendamisele noorte seas. Siin saavad ja peaksid oma panuse andma nii õpetajad ja tugispetsialistid kui ka avatud noortekeskuste noorsootöötajad, huviringide juhendajad ja teised noortega töötavad spetsialistid. Poliitikakujundatel on aga oluline teadvustada, et nende teadmiste ja oskuste arendamine ei ole lihtne – nii mõnigi kord napib neid (nt oma vaimse tervise eest hoolitsemise oskust või teadlikkust uutest poliitikas osalemise vormidest) spetsialistidel endilgi ja sestap on ülimalt oluline tagada, et spetsialistidele oleks tagatud piisaval hulgal koolitusi vastava kompetentsuse tõstmiseks.
„Mis saaks olla paremini, on see, kuidas me oskame toetada seda, et noored ise oskaksid oma vaimset tervist toetada. Need oskused täna kusagilt süsteemselt ei tule, õpetajad neid ei tea. Õpetajad ei oska ka enda vaimset tervist toetada.“
Psühholoogiateadlane
Seega, seades eesmärgiks noorte eduka hakkamasaamise tulevikus, on vaja mitmeid suuremaid ja väikseimaid samme astuda olevikus ehk teisisõnu – viljeleda proaktiivset poliitikakujundamist. On hea meel, et värskelt valminud uuring pakub oma analüüsi, tulevikustsenaariumite kirjelduse ja poliitikasoovitustega selleks põhjaliku ja mitmekülgse lähtekoha. Uuringuaruannet ja kokkuvõtvat infograafikat saab lugeda siit.
[1] Uuringu pealkiri on „Eesti noortevaldkonna tulevikustsenaariumid“. Autorid on Praxise analüütikud Sandra Haugas ja Elisabeth Kendrali. Uuringu tellis Haridus- ja Noorteamet ning seda kaasrahastasid Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond.
[2] Vt nt Bakhshi, H., Downing, J. M., Osborne, M. A. & Schneider, P. (2017). The future of skills: Employment in 2030. https://futureskills.pearson.com/research/assets/pdfs/technicalreport.pdf; Deming, D. J. (2017). The growing importance of social skills in the labour market. The Quarterly Journal of Economics, 1593–1640.; European Commission (2019). Key competences for lifelong learning. Publications Office. https://data.europa.eu/doi/10.2766/569540
[3] Vt nt Chiw, A. & Ling, H. S. (2019). Young people in Australia and climate change: Perceptions and concerns. A report for Millennium Kids. https://www.millenniumkids.com.au/wpcontent/uploads/2019/02/Young-People-and-Climate-Change.pdf; Harrabin, R. (2021). Climate change: Young people very worried – survey. https://www.bbc.com/news/world-58549373; Sanson, A. V., Van Hoorn, J. & Burke, S. E. L. (2019). Responding to the Impacts of the Climate Crisis on Children and Youth. Wiley Periodicals.