24. veebruaril Ukrainas alanud sõjategevuse tagajärjel on vallandunud põgenikekriis, mis sunnib kaitset otsima miljoneid ukrainlasi. Aprilli teiseks pooleks on Eesti vastu võtnud juba üle 33 000 Ukraina inimese (PPA), kellest ajutist kaitset on palunud üle 21 000 inimese. Erinevatel hinnangutel võivad abivajajatest umbes 40% moodustada lapsed, kes kõik vajavad võimalust jätkata harjumuspärase (nii palju kui see võimalik on) elukorraldusega – naasta kooli, osaleda huvihariduses ja teistes noorsootöö tegevustes.
Meile noortevaldkonnas tähendab see, et tegevusi tuleb pakkuda senisest enamale, seejuures teisest kultuuriruumist, teiste harjumuste ja kommetega noortele, mis nõuab noorsootöötajate lõiminguoskuste täies mahus töösse rakendamist. Oluline säilitada avatus ja püüda uute oludega kiirelt kohaneda. Meid aitavad meie oma noorsootöö põhimõtted, mis on igakülgselt kohased ka töös Ukraina noortega. Mida aga teada Ukraina noortest ning sealsest noorsootööst? Toome 10 märkamist Ukraina noorte ja sealse noorsootöö kohta.
- Terminoloogiliselt on Ukrainas noor vanem. Kui Eestis räägime noorsootöö seaduse järgi noortest kui 7–26-aastastest, siis Ukrainas oli see määratlus kuni 2004. aastani üsnagi sarnane – nooreks peeti 10–24-aastaseid, kuid tänaseks päevaks on nende noore- määratlus oluliselt erinev. Alates 2004. aastast määratletakse Ukraina õigusaktides noori kui 14–34-aastaseid isikuid (EU, 2016; Levchenko & Kolyada, 2021). Nii võib öelda, et meil Eestis algab noorsootöö ja huvihariduse alane sihistatud arendav mitteformaalne õpitegevus noortega oluliselt varasemas eas, samal ajal kui Ukrainas on noorsootöö tegevuste sihtrühm n-ö ealiselt vanemad noored.
- Kui nooruslik on Ukraina? 2015. aasta andmete järgi oli Ukrainas noori (st 14–34-aastaseid) umbes 32% elanikkonnast, absoluutarvudes teeb see ligikaudu 12,8 miljonit (EU, 2016). Võrreldavuse huvides kõrvutame siia Eestis sama aasta ja sama vanuserühma info: Statistikaameti andmetel oli tol aastal Eestis u 341 800 14–34-aastast isikut, mis kogurahvastikust tegi 26%.
- Eesti koolides on aprilli kolmandaks nädalaks oma kooliteed jätkamas u 3600 Ukraina õpilast, kellest ligemale pooled on Harjumaa koolides. Ülevaate oma linna või valla kohta leiab Haridussilmast. Ukraina õpilaste arv kohalikus omavalitsuses annab kaudselt aimu ka kohalikku noorsootöösse suunduvate noorte arvu kohta.
- Noorsootöö põhimõtted Ukrainas ja Eestis tuginevad suurel määral samadele väärtustele. Eelmisel aastal Ukrainas vastu võetud noortepoliitika põhialuseid kirjeldava seaduse kohaselt on noortepoliitika eesmärk luua tingimused noorte eneseteostuseks ja arenguks; suurendada nende iseseisvust ja konkurentsivõimet ning tagada noorte aktiivne osalemine ühiskondlikus elus. Noortepoliitika (sh ka noorsootöö) põhimõtted on laste ja noorte võrdõiguslikkus, noorte osalus, noortest lähtumine ja noore kui terviku käsitlus, milleks on vaja valdkondadeülest koostööd (Ukraina ülemraada, 2021).
- Ukrainas on noorsootöö põhiülesanded noorte arengu ja eneseteostuse toetamine; mitmekülgsete pädevuste kujundamine (nt kultuuriliste, rahvuslike väärtuste, hariduslike, kodaniku-, sotsiaalsete, suhtlus-, ettevõtluspädevuste); vabatahtliku tegevuse, tänavakultuuride, mitteametlike noorteühenduste, riiklike ja rahvusvaheliste programmide ning noorsooturismi (youth tourism) arendamine; tööeluprogrammide, tervisliku ja turvalise eluviisi ning tervisekultuuri populariseerimine; sisuka vaba aja, kultuurilise, emotsionaalse arengu korraldamine; partnertoe pakkumine ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumil elavatele noortele ning riigisiseselt ümberasustatud isikutele; kaasava lähenemisviisi rakendamine ning iga noore võrdse juurdepääsu tagamine noorsootöö võimalustele (Ukraina ülemraada, 2021).
- Ukrainas peab noorsootöötaja olema läbinud erialase eriväljaõppe, saanud sellekohase tõendi ning tema ülesanne on noortepoliitika rakendamine (Ukraina ülemraada, 2021; Levchenko & Kolyada, 2021). Eestis on noorsootöötajate kvalifitseerumine küll noortevaldkonna arengukavas eesmärk, kuid riiklikult kvalifikatsiooninõuded (v.a laagrikasvatajatele ja juhatajatele) siiski kehtestatud ei ole.
- Kus osalevad Ukraina noored? ÜRO toob Ukraina noorte analüüsis välja, et 2015. aasta uuringu järgi enamik noori eelistab oma oskusi arendada noortekeskustes ja noorteklubides, seejuures üle poole käiks noorteklubides iganädalaselt, kui need asuksid piisavalt lähedal. Sageli mainiti ka huvi koolituste, huviringide, rahvuslike isamaaliste organisatsioonide ja lasteorganisatsioonide vastu. Kahjuks aga oli noortekeskuste tegevusest teadlik vähem kui veerand noortest. Kõige rohkem teati noortekeskuste tegevustest Ida-Ukraina ja Kiievi piirkonna noorte hulgas.
- Sarnaselt Eestile ja paljudele Lääne ühiskondadele on noorte osalus toetamine ühiskonna poliitilistes otsustes prioriteetne arengusuund ka Ukrainas. Sealsetel riigi- ja omavalitsuste asutustel on kohustus tagada noorte õigus osaleda noortepoliitika kujundamisel ja elluviimisel (näiteks läbi noortenõukogude). 2015. aastal loodi noorte osaluse toetamiseks ka riiklik noortenõukogu: National Youth Council UKRAINE, mille eesmärk on esindada ja kaitsta noorte huve ja õigusi Ukrainas ning pakkuda võimalust isiklikuks arenguks ja noorte aktiivseks osaluseks poliitikas läbi kohalike omavalitsuste ja riikliku noortepoliitika arendamise ja rakendamise (EU, 2016; Ukraina ülemraada, 2021).
- Ukraina noorte huvi kodanikualgatuste vastu on väga suur (88%), kuid reaalne osalus on oluliselt väiksem. Siiski on üle poole noortest (54%) sellest osa võtnud kas füüsiliselt või rahaliselt toetades. Algatused, milles noored kõige sagedamini osalesid, peegeldavad riigi pikemaaegset sõjakriisis olemist: Ukraina armeed toetavad algatused; ümberasustatute ja/või konfliktiohvrite ning kriisisituatsioonides olevate laste ja täiskasvanute abistamine; kodukoha infrastruktuuri arendamine; poliitilised ja keskkonnahoiu alased algatused (ÜRO, 2019)
- Ukraina noortepoliitikas on tehtud viimastel aastatel suuri edasiminekuid, kuid ÜRO (2019) hinnangul on sealsetel noortel veel endiselt pigem vähe võimalusi ametialaseks praktikaks, noorsootööks ja huvitegevuseks ning noorteinfo kättesaamiseks. Umbes kolmandik Ukraina noori elab maapiirkondades, mis võib olla üheks põhjus, miks noorsootöö ja huvitegevuse võimalused ei pruugi olla laialdaselt kättesaadavad.
Iga noortevaldkonnas töötaja ülesanne on tagada osalusvõimalusi ja turvatunne kõikidele Eestis viibivatele noortele. Oluline on hoolida, olla sõbralik ja heatahtlik ning sekkuda vaenu õhutamise, rahvuste või keele pinnal kiusamise puhul. Rohkem soovitusi noorsootöötajatele sõjapõgenikega töötamiseks leiab siit. Vajadusel saab nõu küsida Haridus- ja Teadusministeeriumi kriisitelefonidel 5690 0353 või 5690 0340.