Noorsootöö kvaliteedi hindamine – mida on Eestil teistelt õppida?

Artikli autor: Piret Talur

Eestis on alates 2010. aastast olnud kohalikel omavalitsustel vabatahtlik võimalus hinnata oma noorsootöö hetkeseisu ja arenguvajadusi üleriigilise hindamisraamistiku abil. Hindamismudeli väljatöötamise algatas Haridus- ja Teadusministeerium koos oma allasutuse Eesti Noorsootöö Keskusega, mudeli lõi Ernst & Young Baltic. Hindamispartneri Eesti Noorsootöötajate Kogu andmetel on mudelit tänaseks kasutanud enamik omavalitsusi ja osa neist mitmel korral.₁

Mudeli loomise ajal oli Eesti selles osas pioneeriks kogu Euroopas ja võimalik, et ka kogu maailmas. Kuidas on lood praegu? Selle kaardistamiseks heitsime kiirpilgu rea Euroopa Liidu (EU), Euroopa Nõukogu (CoE) ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide hetkeolukorrale noortevaldkonna kvaliteedi hindamise vallas. Mis selgus?

Eesti ikka esirinnas

Üleriigilise noortevaldkonna kvaliteediraamistiku olemasolu on jätkuvalt erandiks. Sellel, kas valdkonna kvaliteediraamistikku on püütud välja arendada, ei paista olevat kindlat seost ei riigi suuruse ega jõukusega, ennekõike on küsimus selles, kuivõrd noorsootööd riigis tõlgendatakse avaliku teenusena, millised on noortevaldkonna rahastusskeemid ja kuidas jaguneb vastutus noortevaldkonna eest erinevate haldustasandite vahel. Sageli on kvaliteediraamistikud küll soovituslikena olemas, aga kui riigi tasandilt nende rakendamist selgelt ei toetata, siis jäävad need pigem mõttemängudeks.

Nii näiteks on Hispaanias piirkonnad haridus-, sh noorsootöö küsimustes autonoomsed ja seega riigi tasandil valdkonna kvaliteediraamistikega ei tegeleta. Girona Ülikoolis on aga Kataloonia Noorteagentuuri tellimusel valminud ja 2011. aastal esimest korda katsetatud abivahend kohalike omavalitsustele – indikaatorite süsteem kohaliku noortepoliitika hindamiseks (SIAPJove – un sistema d’indicadors que vol contribuir a l’anàlisi i l’autoavaluació de les polítiques municipals de joventut)₂. Indikaatorid hõlmavad kümmet noorte elu valdkonda ning lisaks kahte läbivat administratiivset teemat: haridus, tööhõive, eluase, tervis, osalemine ja ühingud, kultuur, sotsiaalne sidusus, sport, noorte teavitamine ja nõustamine, liikuvus, noortepoliitika dokumendid, noortepoliitika ressursid. Neist Eesti mõistes noortevaldkonnaga on enim seotud teema „Osalemine ja ühingud“. Süsteemi arendanud teadlased on sel teemal kirjutanud mitu põnevat artiklit, kuid kuivõrd see abivahend on pärast arendusprojekti lõppu kasutust leidnud, selle kohta infot koondatud pole. Eesti jaoks võiks selle süsteemiga võrreldes olla küsimuseks, kuivõrd soovime senist noorsootöö hindamist laiendada noorte elu kõige erinevamatele aspektidele.

Noorsootöötajate pädevus kui kvaliteedi eeldus

Ühe läbiva joonena jääb eri riikide kvaliteediraamistikke vaadeldes silma lähenemisviis, et noorsootöö kvaliteet algab noorsootöötaja kvalifikatsioonist. See ilmselt kajastab ka vaikimisi levinud veendumust, et noorsootöö on oma loomult orienteeritud noorte vajaduste märkamisele vahetu kontakti kaudu. Võib oletada, et sageli arendatakse noorsootööd ennekõike alt üles – noorsootöötajad seavad ise eesmärke, strateegiline juhtimine riigi- või piirkonnavalitsuse poolt on vähene. Noorsootöötajate kvalifikatsiooni tagavate kursuste akrediteerimine on muutumas normiks – näiteks Austraalias on see õigus alates 2020. aastast Austraalia noorsootöötajate ühendusel (Youth Workers Australia₃), Austrias tegeleb sellega alates 2003. aastast organisatsioon Koolituskvaliteet ja Pädevus Laste- ja Noorsootööks (Ausbildungsqualität und Kompetenz für die Kinder- und Jugendarbeit₄). Tavaks on, et vähemalt avaliku raha eest noorsootööd ellu viivad inimesed peavad omama erialast pädevust tõendavat tunnistust – võib muidugi vaielda, kas näiteks Prantsusmaa minimaalselt 28-päevane koolitusnõue tunnistuse saamiseks on tõhusaks tööks piisav. Samas kui nende võimekustunnistus BAFA (Brevet d’aptitude aux fonctions d’animateur, i.k. Certificate of aptitude for the functions of animator/facilitator₅) , mida saab taotleda alates 16. eluaastast, on toiminud juba 50 aastat, siis järelikult on see sealses sotsiaal-kultuurilises keskkonnas tõhus lahendus. Noorsootöötajate kutsestandardi järgmine on Eestis ilmselt edukalt BAFA-le sarnast rolli täitma hakanud ka vabatahtlike puhul. Järgmine arengukoht kvaliteedi tagamisel on kohaliku tasandi noortevaldkonna kvaliteedieesmärgina üksnes kutsetunnistusega töötajate rakendamine erinevates noortevaldkonna töösuundades.

Fookuses noorte- ja infokeskuste töö

Julge kaarega üldistades võib öelda, et lisaks noorsootöötajate kvalifikatsioonile on veel kaks suunda, milles riigid kvaliteedikriteeriume kehtestama kalduvad: avatud noorsootöö ehk tegevus noortekeskustes ning noorteinfo valdkond. Ilmselt on mõlemal juhul oluliseks kvaliteediarutelude fookuses hoidjaiks olnud pikalt tegutsenud rahvusvahelised ühendused: 1976. aastal loodud Euroopa Noortekeskuse Ühendus (i.k. European Confederation of Youth Clubs₆) ning 1986. aastast tegutsev Euroopa Noorteinfo ja -nõustamise Agentuur (i.k European Youth Information and Councelling Agency₇). Ühe mõõdetava kvaliteedinäitajana maksab Eestiski silmas pidada kuulumist riiklikesse ja nende kaudu rahvusvahelistesse katusorganisatsioonidesse, mis oma liikmete hea töö tagamisega väsimatult tegelevad. Seda ka erinevates huvihariduse valdkondades, mis Eestis on väga hästi arenenud. Näiteks muusikakoolide puhul on Euroopa Muusikakoolide Liit (i.k European Music School Union₈) välja töötanud rahvusvahelised standardid, mis vähemalt esmapilgul tunduvad ka Eesti oludesse hästi sobivat.

Rahastus ja kvaliteet

Kõige tava- ja ootuspärasem on kvaliteedi tagamine läbi avaliku rahastuse taotlejatele erinevate nõudmiste seadmise. Nii on Iirimaal on 2010. aastast kehtiv kvaliteedistandardite raamistik (National Quality Standards Framework (NQSF) for Youth Work₉) kohustuslik kõigile noorsootöö organisatsioonidele, mis saavad toetust nelja riigipoolse rahastusprogrammi kaudu. Ka Küprose noorte või noorsootöö organisatsioonidel tuleb riigipoolse rahastuse saamiseks oma tegevustele noorteprojektide toetusprogrammist (Protovoulies Neon₁₀) esitleda projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteeti. Riiki, kus rahastamisel peetaks piisavaks teostamis- ja finantskontrolli ilma

kvaliteedikomponendita, ilmselt ei olegi. Euroopa Liiduski on Erasmus+ programm üheks mahukaks instrumendiks noortevaldkonna algatuse rahastamisel ning kvaliteedinõuded on selle oluline osa₁₁. Küllap on ka Eesti kohalike omavalitsuste noortevaldkonna hindamisel aeg mitte lihtsalt küsida, kas on olemas organisatsioonide toetusvõimalused, vaid kas need rahastusskeemid sisaldavad ka ootusi kvaliteedi tagamisele ja hindamisele.

Kokkuvõtteks

Eesti on olnud kohalike omavalitsuste noorsootöö kvaliteedihindamise süsteemi loomisel pioneeriks. Võrreldes noorsootöö kvaliteedi tagamise kogu vastutuse jätmisega töötaja või organisatsiooni tasemele on riigipoolne ülalt alla mudeli loomine ja rakendamine tõhus teenuste ühtlase kvaliteedi tagamisel kogu riigis. Võimalik sellega kaasnev risk oli noortevaldkonnas laialt arutusel juba praeguse süsteemi loomise ajal tosin aastat tagasi: nimelt kas mitte selline standardiseerimispüüe ei piira kohaliku tasandi vabadust ja võimalust kujundada välja piirkonna omapära? Paraku kehtib ilmselt igas valdkonnas kvaliteedi arendamisel põhimõte, millest lähtub ettevõtlussektori üks kvaliteediraamistikke tasakaalus tulemuskaart (i.k Balanced Scorecard) – ei saa olla tulemuslik absoluutselt igast vaatenurgast, vaid küsimus on tasakaalupunkti leidmises. Kuivõrd oleme valmis loobuma noorsootöö piirkondlikust eripärast ja noorsootöötaja loomingulisest vabadusest kõigile Eesti noortele ühtlaste osalusvõimaluste tagamisel? Mõttekas on nende küsimuste üle aeg-ajalt uuesti arutada, vastused võivad ajas muutuda.

Loe ka Piret Taluri 2022. aastal tehtud ülevaadet “Noortevaldkonna teenuste kvaliteedijuhtimises kasutusel olevatest kvaliteedihindamise ja -edendamise raamistikest ja hindamisinstrumentidest eri riikides”

Ulevaade-noortevaldkonna-teenuste-kvaliteedijuhtimises-kasutusel-olevatest-raamistikest-ja-instrumentidest-eri-riikides-12122022 Laadi alla