Eesti lasteaedades ja koolides õpib rohkem kui 60 eri keelte kõnelejat paljudest riikidest. Selleks et lapsevanematel oleks lihtsam lastele eesti keele ja eesti keeles õppimisel toeks olla oleme loonud veebilehe Õpime koos. Sealt leiab kasulikke nõuandeid, inspireerivaid videoloenguid ja viiteid abimaterjalidele. Veebileht on eesti, inglise, ukraina ja vene keeles.
Autor: Harno kommunikatsioon
NEET versus YET ja toeõigluse mudel: mida see uus arusaam muudab poliitikakujundamises?
See uus mõiste aitab nihutada tähelepanu staatiliselt kategoorialt noorte arengulisele teekonnale ning rõhutab haavatavuse ajutist ja olukorrast sõltuvat iseloomu. Tõenäoliselt on sarnane arusaam noortega töötavate spetsialistide seas olnud juba ammu olemas, kuid olemasolevad struktuurid suunavad meid siiski teistmoodi tegutsema. Seetõttu tekib küsimus: mida tuleks poliitikakujundamises muuta, et toeõigluse mudelit saaks päriselt rakendada?
Kuidas toetada noori ja suurendada usaldust tugisüsteemide vastu?
Küsimus, kuidas toetada noori, kes on erinevatel põhjustel sattunud ebasoodsasse olukorda ega õpi ega tööta, on viimastel aastakümnetel tõusnud nii Eestis kui ka Euroopas järjest enam arutelude keskmesse. Noorte muutunud vajadused on toonud kaasa ootuse teha noortepoliitikat senisest rohkem eri valdkondade ja tasandite koostöös. Seega üha enam oodatakse noortega seotud poliitikates ühist panust, et noorteni jõuda ja neid päriselt toetada.
Noortekeskne kvaliteet ei ole lisandväärtus, vaid eeltingimus töös noortega
Noorsootöö ja tegelikult mistahes noortele suunatud tegevuste mõju ei sõltu ainult sellest, kas teenused on olemas. Otsustav on see, kui hästi need jõuavad nooreni, lähtuvad tema olukorrast ning aitavad tal päriselt edasi liikuda hariduses, töös ja elus laiemalt. Just seetõttu ei ole noortekeskne lähenemine noorsootöös ja töös noortega igas muus valdkonnas pehme lisand ega väärtusloosung, vaid kvaliteetse ja mõjusa teenuse eeltingimus.
Õpilast toetava süsteemini – haridusjuhid kooli karjääriteenuseid kraadimas
Märtsis jõudis lõpule haridusjuhtidele suunatud arendusseminaride sari „Kraadime karjääriteenuseid – kuidas luua õpilast toetav süsteem? “. Alates 2025. a novembrist toimus Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel 15 seminari Eesti eri paigus, mis tõi kokku üle 400 koolijuhi, õpetaja ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Kokku oli osalejaid 194 koolist ning 38 omavalitsusest. Üheskoos võeti aeg maha ja uuriti, milline see süsteem võiks olla ja kuidas seda luua.
Kuidas üks robootikapäev võib muuta noore tulevikku – Rain Sireli lugu
Kuidas sünnivad traditsioonid, mis kasvatavad põlvkondade kaupa tehnoloogiahuvilisi noori? Mis paneb õpetajaid ja õpilasi aastast aastasse panustama üritustesse, mis loovad rõõmu, enesekindlust ja esimesi eduelamusi tehnoloogiamaailmas?
Jaak Raie: hea kutseharidus ei kitsenda noore valikuid, vaid avardab neid
Haridusteemades on üks kummaline vastuolu. Ühelt poolt räägime sellest, kuidas Eesti vajab väga erinevate oskuste ja tugevustega inimesi. Teiselt poolt püsib avalikus arusaamas veider hierarhia, justkui oleks üks haridustee loomuldasa tugevam ja teised eeskätt varuvariandid. Noore haridusvalik sünnib tema huvi, võimete, pere ootuste ja ühiskondlike hoiakute koosmõjus. Kutsehariduse maine uuring näitas selget mustrit: pärast põhikooli soovitaks enamik lapsevanemaid oma…
Otsustuskeskkond ümber noorte on muutunud intensiivsemaks
Digikeskkond on muutnud nii otsustamise tempot kui ka mahtu. Otsuseid tehakse sageli sekunditega, tuginedes visuaalidele ja algoritmide soovitustele, sageli alateadlikult. Samal ajal kujundavad platvormid käitumist viisil, mis vähendab mõtlemise vajadust – näiteks ühe klõpsuga ostud või automaatselt käivituv sisu. Psühholoogid üle maailma on üsna tarvalt adresseerinud sotsiaalmeediakeskkondade mõju alaealise psüühikale.
Kristi Kuusemets: tehniline eriala on raske, aga kui tead, kuhu see viib, oled altim pingutama
Kui Lennart Meri viieaastasele lapsele ennustab, et temast saab riigiametnik, siis nii ka läheb. Kristi Kuusemets, Harno inseneeria- ja digihariduse keskuse arendusjuht, on selle tõestuseks. Harnosse tõi Kristit kaks südameteemat korraga: haridus ja inseneeria populariseerimine. Harnos töötades tegeleb ta ka Avatud Tehaste Päevaga, üritusega, mis avab uksi maailma, millest nii mõnelgi meil vähimat aimu pole. Küsimusi küsis Nikkie Päärsoo, Harno sisekommunikatsioonipartner.
Liina Kanter: Tüdrukuid tuleb IT ja inseneriteaduste erialadele suunata
Inseneride ja IT-spetsialistide puudus ei paista enam ammu silma ainult töökuulutustes. See avaldub venivates taristuprojektides, edasi lükatud arendustes ja selles, kui kalliks läheb iga uus lahendus, milleks vajalikku pädevust napib. Samuti avaldub see riigi konkurentsivõime kahanemises ja selles, et kasvab sõltuvus välismaistest teenusepakkujatest, kirjutab Haridus- ja noorteameti (Harno) haridusuuenduste juht Liina Kanter.