Eesti on tuntud oma pühendumuse poolest haridusele ja tehnoloogilisele innovatsioonile, mille suurepäraseks näiteks on 2012. aastal ellu kutsutud ProgeTiigri programm. Tänaseks juba üle kümne aasta kestnud programmi eesmärk on arendada Eesti õppijate digipädevust ja tehnoloogilist kirjaoskust alates lasteaiast gümnaasiumi lõpuni välja. Programmi tegevuste kaudu toetatakse meie õpilaste kujunemist tehnoloogia tarbijatest selle arendajateks ja loojateks. ProgeTiigri…
eTwinning ja Erasmus+ käsikäes projektis “Let’s Code for ErasmusDays!”
Artikli ja fotode autor: Natalja Varkki, Haabersti Vene Gümnaasiumi projektijuht „Huvitav, hariv, vahva!“. Just selliste sõnadega väljendasid Haabersti Vene Gümnaasiumi 1B klassi õpilased oma muljeid projektis “Let’s Code for ErasmusDays!” osalemisest. Lühike projekt kestis vaid 2 kuud: septembri lõpust novembri lõpuni 2023. See ühendas kolm Euroopa Komisjoni toetatud haridusalgatust: eTwinning – rahvusvaheline programm Euroopa koolide…
Noppeid eesti keele teise keelena tasemetöödest
Mõtelda on mõnus, kirjutada raskem, ärgem sellepärast pääd veel norgu laskem! Hando Runnel Selle õppeaasta tasemetööd on tehtud ja on aeg teha kokkuvõtteid. Eesti keele teise keelena hindajate nopped koondas meie blogi jaoks haridus- ja noorteameti eesti keele teise keelena peaspetsialist Tiina Müürsepp. Kaks aastat – 2022 ja 2023 on eesti keelest erineva kodukeelega 4….
eTwinningu rahvusvaheline seminar „Advancing learning and innovation with future-proof skills“ Slovakkias põhi-, kesk- ja kutsehariduse õpetajatele
Artikli autor: Meili Läänemets, Tartu Mart Reiniku Kool 28.-30. septembrini toimus Slovakkias, Bratislavas rahvusvaheline eTwinningu seminar „Advancing learning and innovation with future-proof skills“. Seminar oli mõeldus põhi-, kesk- ja kutsehariduses töötavatele õpetajatele, et pakkuda neile uuenduslikke õpetamismeetodeid ja pedagoogilisi lähenemisviise õpetamise kvaliteedi parandamiseks ning eTwinningu võimalustest innovatsiooni ja kaasatuse toetamisel. Seminaril osales ligi 100 inimest…
18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?
Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra. Rahvusvaheline termin „NEET“, viitab ühiskonnaelus mitteaktiivsetele noortele, kes ei ole hõivatud ei hariduses, tööturul…
Laagris väärtustavad noored kõige enam uute sõprade leidmist
Artikli autor: Birgit Villum, Haridus- ja Noorteameti peaekspert ning Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö programmijuht ja nooremlektor (MA) 2023. aasta suvel Haridus- ja Noorteameti toel kolmes Eesti noortelaagris läbi viidud mõjuhindamise käigus paluti laagrites osalenud 7-19-aastastel noortel hinnata nendega laagri jooksul toimunud muutusi. 78 noort tõid veebivormis vabas vormis välja mida ja miks muutis laagris…
Noorsootöö nutikad mudelid – kas riiulile seisma loodud või päriselt mõjusad lahendused?
Artikli autorid: Airi Park, Haridus- ja Noorteameti noorsootöö mudelite projektijuht; Laura Tiitus, Haridus- ja Noorteameti noorteseire teadmusringluse peaekspert Noorsootöö nutikad mudelid on noorsootöö korraldamist ja teenuseid toetavad uuendused, mis on välja töötatud mingi konkreetse noorsootöös ette tuleva probleemi lahendamiseks. Esimesi lahendusi hakkasid omavalitsuste koostöögrupid välja töötama ja piloteerima juba 2017. aastal. Võib eeldada, et loodud mudelid…
Mõtteid koolipsühholoogi töölaualt: kuidas tunnetega toime tulla
Pildil: Kärt Lusmägi Novembri lõpus esietendus Pärnus Endla teatris Laura Jaanholdi lavastus „Kurjus”, mis põhineb rootsi kirjaniku Jan Guillou 1981. aastal ilmunud poolautobiograafilisel noorteromaanil „Kurjus”. Guillou romaani põhjal 2003. aastal valminud linateos kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile ning teosest loodud teatrilavastusi on suure menuga mängitud nii Rootsis, teistes Põhjamaades kui mujal maailmas. Eestis ilmus „Kurjus” raamatuna 2000….
Henri Kaup – doktorantuur Euroopa Ülikool-Instituudis aitab saada samaaegselt teadlaseks ning tõeliseks eurooplaseks
Üle kümne miljoni inimese külastab Firenzet igal aastal. Paljudele jääb see aga esimeseks ja viimaseks korraks. Euroopa Ülikool-Instituudi (EUI) doktorandina on inimesel erakordne võimalus elada Euroopa ilusaimas linnas ja õppida ning töötada selle maaliliseimas ja prestiižikaimas eeslinnas — Fiesoles — tervelt neli aastat. Erinevalt lõviosast doktorandipositsioonidest Euroopas ja Põhja-Ameerikas, puudub EUIs õpetamiskohustus. Selle asemel julgustatakse…
Targalt internetis projekt aitab õpetajatel mõtestada, kuidas tehisintellekti eesmärgipäraselt õppetöös kasutada
Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel on valmis saanud koolitus õpetajatele “Õpiraam ja AI ehk kuidas kratt enda kasuks tööle panna”, mille maht on 14 akadeemilist tundi, sh 5 akadeemilist tundi iseseisva töö tegemiseks. Koolituse eesmärk on siduda tehisintellekti erinevad lahendused tõhusa õppeprotsessi toetamise raamistikuga ÕPIRAAM ja analüüsida, kuidas oleks mõistlik tehisintellekti erinevaid rakendusi koolitunnis kasutada nii,…