Autor: Kadri Koort, Haridus- ja Noorteameti noorteinfo valdkonnajuht
Meil siin Eestis aga ka mujal Euroopas käsitletakse kohalikus piirkonnas pakutavat noorteinfot loomuliku ja lahutamatu osana noorsootöös. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et kui noorte sihtrühmale korraldatakse sündmusi või projekte, pakutakse osalusvõimalusi või vaba aja tegevusi, siis nende võimalust kohta koostatakse ja vahendatakse noorele informatsiooni. Samas pakutakse noortele infot ka muude teemade kohta nagu tervis või ohutus tuginedes üleriigilisele infole või kaasates teemavaldkondade spetsialiste.
Olukord on mõnevõrra teine riiklikul tasandil, kus eri ametid ja asutused arendavad konkreetseid teemavaldkondi ning sealjuures pakuvad nendel teemadel infot ka noorte sihtrühmale, nagu rahatarkus, veeohutus või karjääriplaneerimine. Haridus- ja Teadusministeerium on andnud Haridus- ja Noorteametile ülesande korraldada ning arendada riiklikku noorteinfoteenust. Samuti ka Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 strateegiline eesmärk ISE seab fookusesse noorteinfo kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamise ning süsteemse arendamine, sh noorte üldiste meediakirja- ning digioskused.
Noored on seega ümbritsetud nii kohaliku piirkonna kui ka riigi infost. Mõlemat on vaja noore iseseisvuse ja igakülgse hakkamasaamise toetamiseks, küll aga jagub täna mitmeid väljakutseid, mida näitavad ka uuringutulemused. Noorteinfo mitmetahulisus alates väga mitmete erinevate teemade käsitlusest, info üleküllusest, (digi)kanalite valikust ja eelistustest, digipädevustest ning üleüldisest info- ja meediakirjaoskusest kuni strateegilise ning läbimõeldud planeerimiseni, teeb arengute nügimise, planeerimise ja elluviimise tervikliku hoomamise pigem keeruliseks.
2023. aastal viidi läbi noorteinfo teemaline uuring, et toetada noorteinfo rakendamist ning aidata kaasa noorteinfo olulisuse mõistmisele ja kvaliteetsele levikule.
Noorteinfo taustast ja uuringutulemuste rakendamisest
Noorteinfo ehk teisisõnu 7-26-aastastele suunatud informatsiooni peamiseks omaduseks on: noor saab info kätte või leiab selle üles, saab infost aru ja mõistab seda ning teeb info põhjal otsuse või valiku. Eelneva võtab kokku 2018. aastal noorteinfo arendusgrupis kokkulepitud definitsioon: “Noorteinfo on suunatud 7-26 aastastele ja pakub neile teavet ümbritsevast elust, toetab nende iseseisvust, suurendab teadlikkust erinevatest võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks ning suurendab mõtestatud osalust ühiskonnas”.
Noorteinfo valdkond jaguneb omakorda kaheks, millest esimene osa on noorteinfotöö ehk tööprotsess, mis sisaldab info loomist, koondamist, haldamist või vahendamist ning noorteinfoteenus ehk terviklik lähenemine riigis või omavalitsuse tasandil noorteinfoga seotud tegevuste korraldamiseks alates spetsialistide kompetentsidest kuni ühtse tegevuskavani. Noorteinfot tarbib noor, kes on info saanud või leidnud noorteinfotöö tulemusena otsesuhtluse või digitaalse kanali kaudu, mis omakorda on tükk suuremast pildist ehk noorteinfoteenuse korraldamisest. Noorteinfo uuring aitab mõista osapoolte vajadusi ja väljakutseid, et suurendada noorteinfo kvaliteeti ja selle kättesaadavust nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil käsitletavate teemade lõikes.
Harno noorteinfo valdkonnal on uuringutulemuste rakendamiseks koostamisel omapoolne tegevuskava, mis sisaldab tegevusi nii kohaliku kui riikliku tasandi osapooltele või osapooltega. Tegevuskava eesmärgiks on eeskätt koostöös kohalike ja riiklike noorteinfo korraldajate ning nende võrgustikuga vastata noorte ootustele ja vajadustele, aga tugevdada ka omavahelist koostööd, parimate praktikate jagamist ning efektiivistada noorteinfo loomist, koondamist ja levitamist noorte sihtrühmale, sh arvestades vähemate võimalustega ja NEET-staatuses noori.
Uuringust
Uuringul “Noorte infovajaduste ning kohaliku ja riikliku tasandi noorteinfo kvaliteedi ning kättesaadavuse analüüs” on kaks sihtrühma. Esimene sihtrühm on 7–26-aastane noor ja eesmärgiks oli saada ülevaade noorte infovajadustest, infokanalite eelistustest ja hinnangutest noorteinfo kättesaadavusele ja kvaliteedile. Teine sihtrühm on riikliku ja kohaliku tasandi noorteinfo korraldaja ja eesmärgiks oli saada ülevaade nende tööga seotud noorteinfo kitsaskohtadest ning arenguvõimalustest.
Uuringule vastas 1295 noort ja 243 noorteinfo korraldajat. Viidi läbi ka 20 süvaintervjuud.
Eelmine noorteinfo uuring viidi riiklikul tasandil läbi 2016. aastal, ja 2023. aasta uuringuraportisse on tehtud eelmise uuringutulemustega võrdlusi.
Kahekümne aasta tagust digitaalset inforuumi eristab tänasest see, et põhimõtteliselt saab igaüks olla digitaalses keskkonnas info looja ja vahendaja. Ühelt poolt on sellel suur potentsiaal, sest loob võimaluse kiireks, efektiivseks ja laiaulatuslikuks infovahetuseks, teisalt aga esineb omajagu väljakutseid seoses info üleküllusega, selle usaldusväärsuse, eetilisuse ja kvaliteediga. Samas toovad uuringu tulemused väga tugevalt esile otsesuhtluse vajaduse, mis on märkimisväärse osakaaluga nii noortel info saamisel kui ka info jagamisel noortele.
Noorteinfo saamise ja jagamise kanalid
Internetist saab uuringu järgi 91% noortest neile huvipakkuvat informatsiooni ja infokanalina eelistab 78% noortest sotsiaalmeediat, sh kõige populaarsemad kanalid on Youtube 92%, TikTok 57% ja Instagram 51%, sh on kaks esimest väga populaarsed ka 7-11aastaste seas. Siinjuures tuleb aga märkida seda, et lisaks internetist info saamisele saavad noored infot ka otsesuhtluse teel – populaarsuselt teisel kohal on sõbrad ja tuttavad (72%), kolmandal kohal vanemad või muud pereliikmed /sugulased (65%) ning neljandal õpetaja, õppejõud või huvijuht (43%). Seevastu aga traditsioonilised info saamise kanalid nagu infoüritused (12%), teadetetahvel (11%) ja flaierid (9%) on võrreldes 2016. aasta uuringuga langustrendis. Noorteinfo korraldajatest märkisid 94%, et kasutavad noortele info jagamiseks peamiselt internetti, silmast-silma kohtumisi 93% ja teadetetahvlit 82%. Sealjuures interneti kanalitest kasutatakse kõige enam sotsiaalmeediat (83%) ja kõige kasutatavam kanal on Facebook 83%, seejärel Instagram 55% ja Youtube 20%.
Noorte ja noorteinfo korraldajate vastustes on kooskõlas internetis info saamine sotsiaalmeediast ja info jagamine sotsiaalmeedias, küll aga esineb väga suur vastuolu konkreetsete kanalite puhul – noored kasutavad kõige enam Youtube, aga noorteinfo korraldajad Facebooki. Samuti esineb suur ebakõla teadetetahvli kaudu info saamisel ja jagamisel, sest vaid 11% noortest saab oma info sealt, aga koguni 82% noorteinfo korraldajaid peavad teadetetahvlit üheks olulisemaks info jagamise vormiks. Uuringus märkisid kohaliku piirkonna noorteinfo korraldajad muuhulgas üheks takistuseks tagasihoidlikke digipädevusi ja sotsiaalmeediaoskuseid, mida oleks võimalik praktilise õppe toel suurendada. Kas noored saavad vajaliku ja olulise info ikka kätte? Kuidas lahendada seda ebakõla oma piirkonna noorte paremaks toetamiseks? Kas noorematele noortele sotsiaalmeedia kaudu lähenemine on eetiliselt õige? Kokkuvõtvalt on mõlemale sihtrühmale siiski olulisel kohal otsesuhtluse teel info saamine ja vahendamine, mis kompenseerib digiruumis esinevat ebakõla, kuid mis ei lahenda lõhet populaarsust koguvate platvormide ja reaalsete oskuste vahel igapäevase noorteinfotöö planeerimisel ning korraldamisel, sh noorteinfo korraldaja pädevust saada adekvaatseid andmeid digiruumist ja nende põhjal oma töös ning noorteni jõudmisel muudatusi teha.
Huvipakkuvad teemad
Noortele suunatud ankeetküsitluses jaotati teemad seitsmesse valdkonda: huviharidus ja huvitegevus, õppimine, töötamine, tervis ja turvalisus, meelelahutus, osalus ja kaasatus, iseseisvumine ja raha. Uuringu noorim sihtrühm, 7-12aastased noored, märkisid, et nad vajavad praegu kõige rohkem infot huvihariduse ja huvitegevuse (75%), meelelahutuse (60%) ja tervise ning turvalisuse (41%) teemadel. Ka 12-16aastased noored märkisid huvihariduse ja huvitegevuse (37%), aga ka iseseisvumise ja raha (35%) ning võrdselt meelelahutuse ja õppimise (mõlemat 34%). Kõige vanemad noored vajavad aga kõige enam infot iseseisvumise ja raha (60%), töötamise (51%) ning tervise ja turvalisuse (38%) teemadel. Kokkuvõtvalt on top teemad, mille kohta noored infot vajavad: iseseisvumine ja raha (42%), huviharidus ja huvitegevus (39%) ning meelelahutus ja tervis ning turvalisus (mõlemad 37%), ja kõige madalama skooriga osalemine ja kaasatus (6%).
Teemade populaarsus näitab meile laias laastus noore elu ümber olevaid aspekte – ise hakkama saamine, huvialadega tegelemine ja vaba aja sisustamine. Küll aga on kitsaskohaks vajalikel teemadel info leidmine, sest koguni 34% pigem ei tea ja 7% ei tea kust leida infot huvihariduse ning huvitegevuse kohta. Samuti märkisid noored 34% pigem ei tea ja 7% ei tea kust leida infot osaluse ja kaasatuse kohta. Osaluse ja kaasatuse madala skoori tingib ilmselt asjaolu, et enamasti on noortevolikogudes ja noorteorganisatsioonides keskmiselt teadlikumad ning aktiivsemad noored ja nende arv on kogu vastajate arvus väga madal. Samas on osaluse ja kaasatuse teema ühiskonnas tervikuna hoogu kogumas, näiteks ühiskondlik aktiivsus, osalemine valimistel ja valimis- ning kandideerimisea langetamine, ja süsteemne infotöö sel teemal on lausa hädavajalik, et rohkemad noored oleksid teadlikumad oma õigustest, võimalustest ja kaasarääkimine olulisusest. Huvihariduse- ja huvitegevuse alase, sh trennid, noorteprojektid, programmid, laagrid ja malevad, informatsiooni leidmise takistuseks on tõenäoliselt kasutatavate infokanalite erinevus – noored on kanalites, kus eelnimetatud informatsiooni ei jagata või ei jagata piisavalt. Noorteinfo eesmärk on jõuda võimalikult paljude noorteni, kuid seda ei saa saavutada ja täita, kui rakendada kanaleid mida noored ei kasuta või ei ole info jagamisel tagatud infokanalite ning meetodite paljusus.
Huvipakkuvate teemade blokis on aga positiivseks see, et enamus noored saavad leitud infost aru ja ka suurem osa noortest märkis, et huvipakkuvatel teemadel on siiski infot piisavalt. Küll aga kogevad enim takistusi internetis oleva info arusaadavuses ja leidmisel 7-11aastased vastajad, mis on aga igati normaalne, kuna see vanuserühm alles õpib ja kogeb digimaailma võlusid.
Digiajastu ja digitaalne info ümbritseb tihedalt noori, kuid ka inimkontakt ja “päris elus” suhtlemine on noortele väga olulisel kohal, mistõttu tuleb noortele info koondamisel ja vahendamisel digitaalseid ning otsesuhtluse kanaleid kombineerida.
Veebilehtede keel
Uuringule vastanud noortest 72% kodune keel on eesti keel, 29% vene keel ja 8% muu keel. Siinkohal tasub äramärkida see, et eesti koduse keelega noored kasutavad info saamiseks peamiselt inglise keelseid veebilehti (62%), sh on peamise infoallikana eesti keelne veebileht eelistatud variant 45% noortest. Muukeelsed noored kasutavad kõige enam venekeelseid veebilehti (70%) ja eesti keelseid eelistab vaid 4%.
See tähendab seda, et muukeelsete noorte jaoks on venekeelsed veebilehed jätkuvalt märksa olulisemaks infoallikaks kui eestikeelsed – siinkohal tasub ära märkida noorteinfoportaal Teeviit, mis vahendab noortele usaldusväärset ja kvaliteetset infot suhete, tervise, karjääri jt teemadel ka vene keeles ning mille külastamise populaarsus on viimasel ajal suurenenud. Ka uuringu järeldustes on märgitud, et noorteinfoportaali Teeviit teadlikkust tuleks noorte sihtrühma seas tõsta.
Noorteinfo korraldajate väljakutsed
Noorteinfo jagamisel digitaalsetes kanalites on takistusi kogenud 19% vastajatest. Kogetud takistustena toodi muuhulgas esile esile, et puudub teadmine, mis kanaleid noored kasutavad ja et noored on uute kanalite kasutuselevõtus alati “sammukese ees”, puudub vastav inimene, kes digikanaleid veaks/ haldaks ja on puudulikud info- või digipädevused. Samuti toodi välja infoüleküllus, mis eriti internetis info jagamisel võib olla oluliseks takistuseks noorteni jõudmisel.
Süvaintervjuudes märgiti, et noorteinfoga seonduva strateegilise planeerimisega ei tegeleta Eestis piisavalt, seda eriti kohalikul tasandil ja väiksemates omavalitsustes. Põhjustena toodi esile ressursipuudust (kohaliku tasandi korraldajad pigem oskuste puudumist, riikliku tasandi korraldajad ajapuudust), kohaliku tasandi korraldajad ka hoiakuid (kuivõrd prioriteetseks noorsootööd KOV-is peetakse).
Samuti on oluliseks kitsakohaks ja arendusvajaduseks koostöö ning koostöövõrgustikud, mille puhul toodi välja koostöö vähesust, info killustatust, aga ka seda, et võrgustik lihtsalt ei toimi. Samas toodi ka välja noorte huvidest mitte lähtumine, kuid siinjuures on oluline märkida, et koguni 52% kaasab noori info loomisesse ja levitamisse ning 91% põhineb oma töös noortelt saadud info põhjal. Mis võib olla põhjuseks, et noorte huvid jäävad siiski tagaplaanile, olgugi et noortelt saadud info on töö aluseks?
Enamus noorteinfo korraldajad tõid välja, et suures plaanis on nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil piisavalt infot, mida noortele jagada ja koondada. Küll aga ei ole nende hinnangul piisavalt infot iseseisva ellu astumise, finantstarkuse, päriseluoskuste, kaasamisvõimaluste, omaalgatusprojektide, edasiõppimise- ja karjäärivõimaluste, hooajatöö, suhete ja tervise ning küberturvalisuse teemadel. Siin on selge sõnum adresseeritud nii KOV tasandi kui riigi tasandi info loojatele, sh märkisid noorteinfo korraldajad asjaolu, et noorte infopädevuste arendamine vajab senisest enam tuge – noor peab tegema “hea” ja “mitte nii hea” info vahel valiku. Iseseisvasse ellu astumine, päriselu oskuste õppimine, finantstarkus. Samuti on sihtrühmi, kelleni ei jõua piisavalt infot – NEET-noored, probleemsetes peredes elavad või sõltuvusprobleemidega noored, vene keelt kõnelevad noored ja erivajadustega noored.
Kokkuvõte
Mõlemad uuringu sihtrühmad, noored ja noorteinfo korraldajad, hindavad noorteinfo kvaliteeti ja kättesaadavust üldiselt heaks. Noorte sihtrühma vastajatest 74% märkisid, et neile huvipakkuvate teemade kohta on piisavalt noorteinfot, mida on ka lihtne leida ning mille arusaadavusega ei esine suuri probleeme, ja korraldajate sihtrühmast 86% hindasid, et noorteinfot on piisavalt ja olid mõõdukalt rahul noorteinfo kättesaadavusega. Siinkohal kõnelevad meile need kaks väljatoodud tulemust meile siiski täiesti erinevat keelt ja üldtulemusse “hea” peab suhtuma veidi kriitiliselt. Noortele huvipakkuvatel teemadel info piisavus on seotud ea, soo, vanuse, tervisliku seisundi ja elukorraldusega jt ning seda mõjutab sihtrühma seas levivad volatiilsed ehk kiirtrendid, aga ka megatrendid. Siiski on ka aastast aastasse püsivaid infotrende, mida üldjoontes trendid ei mõjuta. Näiteks on igati mõistetav, et 12. klassi õpilasel kasvab kevadel infovajadus edasiõppimisvõimaluste järele, suveperioodil on vaja tööõiguse teemalist infot või iduettevõtluse edulood tõstavad huvi ärijuhtimise vastu.
Noorteinfo korraldajate mõõdukas hinnang noorteinfo kättesaadavusele peegeldab meile siinkohal kahte aspekti. Esmalt korraldaja rolli noorteinfo loomisel ja/või vahendamisel ehk kättesaadavaks tegemisel kas otsesuhtluse, veebi või mõne kaasahaarava tegevuse kaudu, teisalt aga noorte huvi ja võimalust seda noorteinfot sedamoodi tarbida. Kas “õige” noorteinfo on “õigel” ajal “õiges” kohas ja “õiges” vormis “õigele” sihtrühmale? Vastus on alati ei. Ligi 100% piisavus ja kättesaadavus või kättesaadavaks tegemine tulenevalt mitmekesistest infoeelistustest ja vajadustest, sh kanalid, korraldajate võimekusest ja pädevustest, sh reageerimiskiirus ja rakendatavus, ei ole paraku kunagi võimalik.
Noorteinfo uuringu raport on avaldatud noorteuuringute andmebaasis siin.
Uuringu läbiviimist kaasrahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmist “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine”.