Eilika Mätas, Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistriõpingute lõpetanud (cum laude), Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige
Tallinna ülikoolis õppetöö raames valminud uurimistöö toob esile viie vilistlase õppimislood ning nende arusaamad professionaalsest noorsootöötajast. Hoolimata valimi väiksusest annab uurimistöö võimaluse kujutleda läbi uuritavate lugude enda professionaaliks kujunemise teekonda. Uuringu keskmes on Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistriõppekava lõpetajad ning metoodikas on kasutatud nii narratiivset uurimist kui ka analüüsi. Otsiti vastust küsimusele, millal saab noorsootöötajast professionaal.
Noorsootöö korralduse magistriõppe lõpetajate arusaam professionaalsest noorsootöötajast
Professionaalsetel noorsootöötajatel esinesid kõik tugeva professionaali tunnused, mida on kirjeldanud Simons ja Ruijters1 ning ka uuringus osalejad selgitasid oma arusaama professionaalina. Uuringus osalejad tõid esile samu tunnuseid, mis Simonsi ja Ruijters ning illustreerisid oma arusaamu ka näidetega.
| Professionaal | Õppiv professionaal |
| Pühenduvad klientide teenimisele | Pühenduvad õppimisele ja enesearengule |
| Tunnistavad oma vigu | Mõtisklevad dilemmade üle |
| Teadmiste kogum | Ammutavad teadmisi teooriatest ja teadustööst |
| Töötavad kindlas pädevus valdkonnas | Arendavad end lähtuvalt oma pädevuse valdkonnast |
| Kuuluvad professionaalsesse kogukonda (vähemalt ühte) | |
| Ennast juhtivad | |
| Teatud tingimustel peetakse neid valdkonna asjatundjaks | Kujundab oma professiooni ja koolitab teisi |
| Erialased oskused | Reflekteerivad praktikud |
Huvitava faktina võib esile tuua, et mitmed osalejad juurdlesid selle üle, kas professionaalne noorsootöötaja peab noortega töötama otse kontaktis või mitte. Näiteks Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse õppekava vastab kutsestandardile tase 7 ning see ei eelda otse tööd noortega. Sellel tasemel noorsootöötaja on pigem juht, arendaja või koolitaja. Seega võivad teha professionaalset noorsootööd ka noortega mitte kontaktis töötavad noorsootöötajad. Küll aga on sel juhul oluline, et erinevatel positsioonidel töötavad professionaalid teeksid koostööd, et leida paremaid lahendusi noorte heaolu ja võimaluste parendamiseks. Seetõttu kuulub tõeline professionaal tihtipeale eriala kogukonda, mis lihtsustab koostööd ning aitab kaasa professionaalsele arengule, toetades ka professionaalile omaseid omadusi nagu analüüsi ja reflekteerimise oskust.
Tegurid, mis toetasid üliõpilaste professionaalseks noorsootöötajaks kujunemist õpingute jooksul
Tabelist 1 õppiva professionaali tunnuste põhjal näeme, et õppimine võiks toimuda kollektiivselt ja turvalises keskkonnas, kus arutelud on soodustatud. Saadud teadmisi peaks olema võimalik rakendada praktikas. Teadmiste kinnistamine peaks toimuma ka läbi uurimistöö praktiseerimise, sest nii saab õppija harjutada tõenduspõhiseid lähenemisi. Toetavate teguritena võib esile tuua eeskujudelt õppimist, sest nende kaudu saab häid praktikaid ning kujutleda, milline noorsootöötaja tahetakse olla. Professionaaliks kujunemist toetab ka see, kui kursusel valitseb soe ja turvaline õhkkond ning selle iga liige panustab oma teadmiste ja oskustega. Sellisel viisil moodustub kursusest professionaalne kogukond. Professionaaliks kujunemisel on oluline, et õppijal oleks kindlaks määratud eesmärgid, mida ja miks ta tahab õppida.
Kuidas muutub vilistlaste arusaam endast kui professionaalsest noorsootöötajast õpingute jooksul?
Kõrvutades uuritavate vastuseid teiste autorite2 teooriatega, saab tuua esile tegurid, mis toetavad professionaalseks noorsootöötajaks kujunemist ning mille osas on ka uuritavad endas muutusi tajunud (vt tabel 2).
| Õppimine sh ka tegutsemine |
| Analüüsioskus |
| Tõenduspõhisus |
| Spetsialiseerumine |
| Professionaalne kogukond |
Professionaalse noorsootöötajana väärtustavad nad õppimist ning näevad enda tegutsemist valdkonnas kui üht õppimisviisi. Nad tajuvad vajadust õppida ja areneda kogu aeg ning mõistavad, et professionaalina on neil vaja olla pidevas liikumises. Neil on tugev analüüsioskus ning nad reflekteerivad oma tegemisi ning õpivad nendest. Nad lähtuvad oma tegevuses tõenduspõhisusest ning praktiseerivad ka ise uurimist ning uute lähenemiste otsimist. Hoolimata sellest, et professionaalidel on laiapõhjalised teadmised noorsootööst, on neil ka kindel spetsialiseerumine kitsamal alal, milles neid peetakse eksperdiks. Nad tahavad kuuluda professionaalsesse kogukonda ning panustada selle arengusse.
Neid samu tegureid saab aluseks võtta ka täiendkoolituste või teiste tegevuste planeerimisel professionaalsetele noorsootöötajatele. Koolituste planeerimisel saab näiteks luua keskkonna, kus osalejatest moodustuks professionaalne kogukond ning nad saaksid oma uurimise oskusi arendada.
Magistritöö väärtus noortevaldkonnale ja noorsootöötajale
Magistritöö kirjutamine on suurepärane võimalus oma professionaalsust arendada, andes võimaluse tõenduspõhiste metoodikate praktiseerimiseks. Siinkohal soovitame lugeda Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi blogiartiklit sellest, kuidas magistriõpingud ja selle raames valmiv uurimistöö professionaalile tuule tiibadesse võib anda.
Lisaks õppija erialasele professionaalsele arengule on suur väärtus magistriõpingute puhul ka uuringute, andmeallikate ja erinevate uurimismeetoditega tutvumine, mis aitab arendada kriitilist mõtteviisi ja avardab võimalusi oma töö analüüsimisel. Näiteks blogiartikli inspiratsiooniks olnud magistritöö puhul sai kasutatud narratiivset lähenemist nii uurimisel kui ka analüüsimisel, sest see annab võimaluse anda edasi inimeste lugusid osana nende eluloost. 3
Magistritöö kirjutamine annab võimaluse ise läbi viia teaduslik uuring ning nii panustada valdkonna tõenduspõhisesse arengusse. Magistritöö on professionaalse noorsootöötaja portfoolio, mis demonstreerib tema teadmiste ja oskuste taset ning toob esile tema spetsialiseerumise suuna.
On oluline, et õppivad professionaalid saaksid magistritöö kirjutamisele keskenduda ning ei peaks muretsema sel perioodil argimurede pärast. Seetõttu oli äärmiselt tervitatav, et Haridus- ja Noorteameti ning ülikoolide koostöös õnnestus magistrantidel osaleda uurimistöö kirjutamise laagris. Kirjutamise laagris omandasin näiteks magistritöö kirjutamiseks häid nippe, sain nõustamist ning keskendumist võimaldava keskkonna ning metoodikad kirjutamiseks. Selle kõige juures oli hindamatu väärtusega Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridus- ja Noorteameti koostöös välja antud stipendium “Uuri Noorte Heaks”, mille abil oli võimalik võtta aega enesetäiendamiseks (osaleda kirjutamise laagris ning lugeda suuremas mahus teema seotud artikleid) ja kirjutamiseks, tänu millele sai uurimistöö kõrgeima võimaliku tulemuse ning retsensent hindas tööd terviklikuks ja väärtuslikuks noorsootöö valdkonnale nii teooria ku ka tulemuste osas.
Millal saab noorsootöötajast professionaalne noorsootöötaja?
Uurimistulemuste kohaselt ei ole oluline, millal saab noorsootöötajast professionaal, vaid pigem kuidas. Oluline on, et oleks loodud toetav keskkond ning võimalused erinevaid aspekte arendada. Samas on see ka veidi eksistentsiaalne küsimus, sest näiteks uuringust ilmnes dilemma, et kas professionaalne noorsootöötaja peab töötama noortega otse? Sama võimatu on öelda, kas peab töötama lepinguga või saab professionaalne noorsootöötaja olla ka vabatahtlik. Küll aga saame kindlalt väita, et olla professionaalne noorsootöötaja ei ole pelgalt õpitud amet, vaid see on elustiil4 ja oluline osa inimese identiteedist.
Noorteseire blogi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
- Manon C. P. Ruijters , P. Robert-Jan Simons “Professionalismi, õppimise ja identiteedi kontseptsioonide sidumine”, https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/download/eha.2020.8.2.02a/11679/17863 ↩︎
- Uurimistöö teoreetiline osa toetus Trede jt (2012), Lairio jt (2013), Wenger ja Nückles (2015), Wenger – Trayner ja Wenger- Trainer (2015), Booth (2019), Simons ja Ruijters (2020) teooriatele. ↩︎
- Loe narratiivi kohta rohkem – http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2016/04/6_02b_alpine.pdf ↩︎
- Loe rohkem – https://euroopanoored.eu/uudised/noortevaldkonna-ekspert-edgar-schlummer-euroopa-noorsootoo-arutelu-vajab-praktikute-nagemust/ ↩︎