30. oktoobril täitus 35 aastat noortepoliitika kujundamist Haridus- ja Teadusministeerumis – teekond, mis on kandnud Eesti noorsootöö ja huvihariduse arengut nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Selle aja jooksul on välja töötatud noorsootöö seadus, loodud mitmeid arengukavasid ning kujunenud tugev koostöö, mis seob Eesti noortevaldkonna rahvusvahelise erialakogukonna arengute ja võrgustikega.
Rubriik: noortevaldkond
Riigi toel kvaliteetsete noortevaldkonna teenusteni
Kohalikul tasandil noortele pakutavad noortevaldkonna teenused (avatud noorsootöö, huviharidus- ja tegevus, noortelaagrid, noorteinfo ja osalusvõimalused) mõjutavad otseselt noorte heaolu, osalust ja arenguvõimalusi. Selleks et need teenused vastaksid noorte vajadustele ning oleksid järjepidevalt kõrgel tasemel, on vaja süsteemset lähenemist ja selget kvaliteediraamistikku.
Kuidas olla kindel, et suvised noortele suunatud tegevused oleksid turvalised?
Suvel pakutakse noortele palju erinevaid üritusi ja tegevusi, sh laagreid, malevaid, suvekoole jmt. Iga lapsevanema jaoks on oluline, et mistahes noorsootöö tegevust viiksid läbi oma ala professionaalid, kellega koos on lapsel turvaline. Laagrite osas on lapsevanematele kokku pandud soovitused, mida vanem saab järgida, aga kuidas käituda teiste tegevuste suhtes? Soovitusi jagavad Haridus- ja Noorteameti eksperdid…
Laagrid arendavad noorte suhtlemisoskust ning füüsilist aktiivsust
Laagrite mõju hindamist piloteeriti esmakordselt 2022. aastal. Mõjuhindamisel annavad noored vabas vormis vastused selle kohta, mis muutused nendega laagris on toimunud. Sellele järgneb laagrikasvatajate tagasiside, üldpädevuste kaardistamine ning välisekspertide hinnang. Selgunud muutuste põhjal saab laagri meeskond arutada parenduste sisseviimist.
Aasta noorsootöötaja – Maarja-Liisa Lepsalu
Harno koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga tunnustas veebruaris “Noorte Heaks Tänu” galal noortevaldkonna parimaid 11 kategoorias. Aasta noorsootöötaja tunnustuse pälvis Maarja-Liisa Lepsalu, kes on Toila valla spordi- ja kultuurikeskuse noorsootööjuht ning Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse avatud noorsootöö ekspert. Haridus- ja Noorteamet tegi parimast parimaga intervjuu.
Aasta tegija huvihariduses ja -tegevuses – Priit Strandberg
Harno koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga tunnustas veebruaris “Noorte Heaks Tänu” galal noortevaldkonna parimaid 11 kategoorias. Aasta tegija huvihariduses ja -tegevuses tunnustuse pälvis Priit Strandberg, kes on Jakobi Mäe Teatristuudio juhataja ja looja ning 11.-12. klasside rühma juhendaja. Haridus- ja Noorteamet tegi parimast parimaga intervjuu.
Miks peaks tegema noorsootööd veebis? Noorsootööst digikeskkondades
Üha enam – eriti COVID-19 ajal ja järgnevalt on hakatud kasutama digitehnoloogiat noorsootöös. Covid-19 pandeemia oli murranguline ajajärk digitaalse noorsootöö arengus, mil mõnedel noorsootöötajatel võis olla esmane kokkupuude digitaalsete võimalustega noorsootöös, teistel aga kui loogiline reaktsioon pandeemiapiirangutele, kus tegevused noortega lihtsalt kandusid virtuaalsesse keskkonda. Hiljuti tehtud uuringud123 näitavadki, et noorsootöötajate valmisolek digitaalseid lahendusi ja teenuseid noortele pakkuda, suurenes märkimisväärselt just koroona ajal.
Teeviit 2025. aasta teemakuud: praktiline tööriist noorsootöötajale
Haridus- ja Noorteameti hallatav üleriigiline noorteinfoportaal Teeviit koostas juba viiendat aastat järjest Teeviit teemakuud aastaplaani. Tänavune aastaplaan koondab varasemast rohkem temaatilisi juhend- ja tugimaterjale, formaate ja meetodeid ning on noortega töötavatele spetsialistidele kasulik tööriist, et pakkuda oma piirkonna või asutuse noortele usaldusväärset, kvaliteetset ja ajakohast informatsiooni.
Üldhariduskoolide ja noorsootöö koostöö takerdub sageli ebavõrdse partnerluse ja teadmatuse taha
Noorsootöö, huvihariduse ja üldhariduse partnerlust ei tajuta võrdväärsena ning üksteise tegemistest teatakse vähe. See pärsib ühiste eesmärkide saavutamist, selgub Tartu Ülikooli magistritööst.
Lõiming noortevaldkonna ja koolide vahel kui tervikliku haridustee võti?
Pikalt on räägitud tervikliku haridustee olulisusest sidudes mitteformaalõppe formaalõppega, kuid endiselt tehakse selles vallas tibusamme. Seetõttu kaardistasidki Tallinna Ülikooli magistrandid kuue Riigigümnaasiumi direktori ja praktiku mõtteid mitteformaalõppe ja formaalõppe lõimimisest ja nende parimatest praktikatest. Kas nad näevad lõimingus väärtust? Magistritöö eesmärk oli uurida formaal- ja mitteformaalõppe lõimingut riigigümnaasiumides ning kaardistada tegevused ja mõtteviisid, mis aitavad formaal- ja mitteformaalõppe lõimingule kaasa.