Mariliis Öeren on tervisepsühholoog, kes töötas Eestis alkoholiennetuse valdkonnas ning suundus doktorantuuri Cambridge’i Ülikooli tänu Kristjan Jaagu stipendiumile. Siin jagab ta oma inspireerivat teekonda, mis tõestab, et julged sammud viivad kaugele – nii isiklikus arengus kui ka Eesti teadmuspõhise arengu toetamisel.
Rubriik: Haridus
Uuel aastal avanevad kümned stipendiumivõimalused õppijatele ja õpetajatele
Haridus- ja Noorteamet (Harno) avab 2026. aasta esimesel poolaastal mitmed stipendiumi- ja toetusvoorud, mille kaudu saavad Eesti õppijad, õpetajad ja teadlased kandideerida õpirände- ja teadustöövõimalustele nii Euroopas kui mujal maailmas.
Ettelugemine on lihtsaim viis toetada lapse arengut
Lapsele ettelugemist peetakse üheks kõige mõjusamaks tegevuseks, mis toetab varast keelelist arengut ja mõtlemisvõimet. Uuringud kinnitavad, et juba imikueas alustatud ettelugemine parandab lapse tähelepanuvõimet ja loob eeldused hilisemaks lugemisosavuseks.
Tänases infoküllases keskkonnas, kus lapse tähelepanu hajutab pidev ekraanide, lühivideote ja helklippide vaheldumine, on ettelugemine üks väheseid viise õpetada keskendumist ja süvenemist ning parandada koosolemise kvaliteeti. See on aeg, mil laps õpib kuulama, kaasa mõtlema ja usaldama.
Eesti kvaliteedijuhid Budapestis: kolm päeva mõtteid, inspiratsiooni ja uue võrgustiku sünd
12.–14. novembril kohtusid Budapestis 13 Eesti kõrgkoolide kvaliteedijuhte ja -spetsialisti, et osaleda European Quality Assurance Forumil 2025 (EQAF) – ühel olulisemal kvaliteedialase arutelu ja mõttevahetuse platvormil Euroopas. Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis tähendab süsteemset lähenemist õppe, teaduse, juhtimise ja tugiteenuste järjepidevale arendamisele, et tagada õppijatele ja ühiskonnale usaldusväärne ning kõrgetasemeline haridus.
Mõtted rändavad, stipendiumid viivad
Oktoobri lõpp ja novembri algus toovad mitmete rahvusvaheliste stipendiumite kandideerimistähtajad. Kui oled tudeng, doktorant, teadlane, õppejõud, arst-resident või kunstnik ning kaalud õpinguid või teadustööd välismaal, siis nüüd on just õige hetk tegutseda. Haridus- ja Noorteamet vahendab usaldusväärseid võimalusi, mille kaudu saab viia oma akadeemilise või loomingulise tegevuse maailma.
Kuidas paistavad Eesti õpetajad ja koolijuhid rahvusvahelises võrdluses?
Eesti haridus on endiselt kvaliteetne ning meie õpetajad tunnevad oma töö üle uhkust, nautides õpetamist ja õpilastega suhtlemist. Just nii selgus oktoobris avaldatud OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2024 tulemustest. Oktoobris täitusid uudisteportaalid üle maailma pealkirjadega õpetajate elust ja väljakutsetest. Põhjuseks oli uuringu TALIS 2024 avaldatud tulemused, mis on suurim omataoline uuring maailmas….
Python, TikTok ja tulevikukool – vestlus Tauno Paltsiga
Milline võiks välja näha informaatikatund 10-15 aasta pärast? Milliseid oskusi vajavad õpilased ja mida peab teadma õpetaja? Nendele ja mõnele teistele küsimustele veel vastab põgusas intervjuus Tauno Palts, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi informaatika didaktika lektor ja Tartu Tamme Gümnaasiumi programmeerimise õpetaja. Ta ise kirjeldab end kui rahulikku inimest, kes üritab teha õpilastele Pythonit selgeks selliselt, et nad eelistaksin TikTokis scrollimise asemel programmeerimisega tegeleda.
Brasiilia dialoog, Aafrika kogukond, Leideni pubiloengud – ja teisi maailmamõtestamise allikaid
Noore Õpetlase stipendium aitas mul maanduda Hollandis, Leideni ülikooli maailma ja võrdleva filosoofia õppekavas 2023. aasta sügisel. Tänu koolikaaslase kogemusele olin juba kohale jõudes küllaltki kindel selles, et õppekava vastab hästi minu huvidele ja on kõrgel tasemel.
Keemiast inspireeritud teekond: Xenia Voronovichi õpingud Hollandis Groningeni ülikoolis
Minu piiramatu soov on alati olnud saada kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistiks nii keemia- kui ka farmaatsiatööstuses. Lapsena olin pidevalt ümbritsevast maailmast lummatud. Mind huvitas, kuidas ja miks paljud protsessid toimuvad: näiteks, mis paneb ilutulestikud plahvatama, miks mõned ained lahustuvad vees kiiremini kui teised, millest ravimid koosnevad ja mida neile lisatakse, et haigustekitajaid pärssida.
14 aastat noore õpetlase stipendiaadina – kogukonnatunnetusest, panustamisest ja teatepulga üleandmisest
Kert Pütsepp on Noore Õpetlase stipendiumi (NÕS) vilistlane ja olnud programmi aktiivne toetaja ning arendaja juba üle kümnendi. 2004. aastal loodud stipendiumiprogramm on toetanud pea 300 noort teekonnal maailma tippülikoolidesse, nende seas ka Kerti, kes alustas õpinguid keemiainseneeria alal Cambridge’i ülikoolis. Tänavu täitub tal 14 aastat NÕSi stipendiaadina ja aktiivse toetajana. Selle puhul jagab ta mõtteid oma teekonnast, programmist, kogukonnast ja tähendusest, mida üks sihipärane stipendiumiprogramm võib noore inimese elus omada – ja kuidas sellele tagasi anda.