8.–10. oktoobril 2026 toimus Tšehhis Brnos rahvusvaheline eTwinningu õpiseminar „The Future Begins at School“, mis tõi kokku osalejad üheksast riigist: Maltalt, Küproselt, Slovakkiast, Tšehhist, Saksamaalt, Rootsist, Eestist, Hispaaniast ja Tuneesiast. Eestit esindasid eTwinningu mentorid Ly Torn ja Marika Viks ning eTwinningu riikliku kasutajatoe (NSO) esindajad Laura Köidam ja Kätlin Valge.
Õpiseminari eesmärk oli tuua kokku eri riikide eTwinningu mentorid ja riiklikud kasutajatoed, et jagada kogemusi, õppida üksteise headest praktikatest ning arutleda selle üle, kuidas toetada koole ja õpetajaid kiiresti muutuvas haridus- ja digimaailmas.
Kolme päeva jooksul keskenduti küsimustele, mis muutuvad hariduses järjest olulisemaks: kuidas kasutada tehnoloogiat eesmärgipäraselt, kuidas toetada õpetajate ja õpilaste digitaalset heaolu, milline võiks olla tehisintellekti roll õppimises ning kuidas tagada, et tehnoloogia arenguga koos ei kaoks eTwinningu keskmes olev päris koostöö.
Digitaalne heaolu algab tasakaalust
Seminari esimese päeva üheks keskseks teemaks oli digitaalne heaolu. Markéta Homolková ettekanne pani osalejaid mõtlema sellele, milline on meie suhe tehnoloogiaga ning miks on nii lastel kui ka täiskasvanutel sageli keeruline ekraanidest eemalduda. Markéta jagas ka mitmeid praktilisi soovitusi. Näiteks soovitas ta peredel panna kaks tundi enne magamaminekut üheskoos telefonid „tuttu“ ja neid ülejäänud õhtu jooksul enam mitte kasutada. Nii saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud vajalikku ekraanivaba aega ning hiljem rahulikumalt uinuda. Õpetajatel soovitas ta kasutada Eline Sneli „Väikese konna“ (The Little Frog) teadvelolekuharjutusi, mis aitavad lastel keskenduda, rahuneda ning oma mõtteid ja tundeid paremini märgata ja mõista. Lihtsad hingamis- ja tähelepanuharjutused toetavad laste vaimset heaolu. Samuti rõhutas ta, et pikaajaline telefonikasutus ei tähenda alati sõltuvust. Oluline on mõista, miks ja milleks laps telefoni kasutab ning kuidas see mõjutab tema igapäevaelu ja heaolu.
Digimaailm pakub kiiret ligipääsu infole, kohest tagasisidet, suhtlemisvõimalusi ja meelelahutust. Samal ajal mõjutavad pidev ümberlülitumine ja rööprähklemine meie tähelepanu. Seetõttu on oluline osata teadlikult puhata, liikuda, tegeleda meeldivate tegevustega ning lubada endale ka hetki, mil me lihtsalt midagi ei tee. Siinkohal sobib meenutada Fred Jüssi mõtet, et molutada tuleb ka.
Arutleti ka selle üle, kuidas toetada laste vaimset heaolu ning õpetada neid ebameeldivate emotsioonide ja üksindusega toime tulema. Kõlama jäi mõte, et kriitiline mõtlemine ja empaatia kuuluvad tänapäeva kõige olulisemate oskuste hulka ning üks parimaid viise liigse nutiseadmete kasutamise vähendamiseks on päris suhete tugevdamine. Töötoast jäi kõlama oluline sõnum, et tulevikuks valmisolek ei tähenda üksnes digioskuste arendamist, vaid eelkõige inimlike oskuste, teadlike valikute ja heade suhete väärtustamist.
Kaasahaaravad ja koostööd soodustavad olid ka esimese päeva tutvumis- ja soojendustegevused, mis innustasid osalejaid meeskondades mõtteid vahetama ja kogemusi jagama. Ühiselt arutleti, kuidas eri riikides korraldatakse eTwinningu koolitusi ja veebisündmusi, käsitletakse aastateemat, toetatakse eTwinningu koole ning tutvustatakse häid praktikaid. Samuti pöörati tähelepanu mentorite rollile alustavate eTwinningu õpetajate juhendamisel ja toetamisel. Eriti väärtuslikuks osutus võimalus võrrelda mentorite tööd eri riikides. Kuigi eTwinningu võrgustikud ja nende töökorraldus on riigiti erinevad, ühendab mentoreid ühine eesmärk: julgustada õpetajaid rahvusvahelist koostööd alustama ning olla neile sellel teekonnal toeks. Arutelud andsid hea võimaluse õppida üksteise kogemustest ning saada uusi ideid edasiseks koostööks.
Robot on vahend, koostöö on eesmärk
Teisel päeval said osalejad valida erinevate praktiliste töötubade vahel. Eesti mentorid Ly ja Marika osalesid RoboTwinningu ning tehisintellekti kasutamist eTwinningu projektides käsitlevates töötubades.
RoboTwinningu töötoas tutvustati SAMi ja Photoni haridusroboteid ning näiteid nende kasutamisest rahvusvahelistes projektides. Robotitega saab ühendada programmeerimist, matemaatikat, keeleõpet ja teisi õppeaineid, kuid töötoa kõige olulisema mõtte võttis kokku üks lihtne lause: „Robot on vahend, koostöö on eesmärk.“ Tšehhi väikese Luková lasteaed-algkooli direktor Markéta Jurková rääkis suure õhinaga, kuidas ta kasutab haridusroboteid igapäevases õppetöös. Tema eriliseks lemmikuks on saanud Photon, millega ta puutus esimest korda kokku Poolas toimunud koolitusel. Photoni teeb eriti põnevaks võimalus õppida programmeerimist samm-sammult, alustades lihtsast teekonna joonistamisest ja piltkäsklustest ning liikudes edasi Scratchi ja keerukamate programmeerimiskeelteni, nagu JavaScript ja Python. Nii kasvavad ülesanded koos laste oskustega ning programmeerimise põhitõed omandatakse mänguliselt ja praktilise tegevuse kaudu. Rahvusvahelises projektis võib näiteks ühe riigi õpilaste loodud algoritmi katsetada ja täiendada teise riigi meeskond. Õpilased saavad vahetada morsekoodis salasõnumeid, töötada heli ja keelega või luua robotite ühise „liikumissümfoonia“. Tehnoloogia saab seega vahendiks, mille abil luuakse päriselt ühiseid tulemusi.
Tehisintellekt peab toetama õppimist, mitte seda asendama
Tehisintellekti töötoas vaadeldi AI võimalusi eTwinningu projektides. Tehisintellekt võib aidata ideid genereerida ja tegevusi kavandada, kuid hea projekti aluseks jäävad endiselt selge eesmärk, läbimõeldud tegevused, õpitulemused ning partnerite sisuline koostöö.
Oluliseks küsimuseks kujunes: mida teeb AI ja mida teeb õpilane ise? Kui tehisintellekt loob õpilase eest kogu sisu, võib tulemus olla küll visuaalselt muljetavaldav, kuid kaduma võivad minna õppimine, loovus, kriitiline mõtlemine ja koostöö. Seetõttu võiks AI-d käsitleda partneri ja töövahendina, mitte õpilase mõtlemise asendajana.
Samuti rõhutati vastutustundlikku AI kasutamist. Enne tehisintellektil põhineva tööriista kasutamist tuleb mõelda selle eesmärgile, õpilaste vanusele ja tööriista sobivusele, andmekaitsele, loodud sisu kontrollimisele ning sellele, milline osa ülesandest jääb õpilase enda mõelda, otsustada ja luua. Tehisintellekti kasutamisel peaksid fookuses olema kriitiline mõtlemine, turvalisus, koostöö ja õppimine. Selles töötoas õppisid osalejad kasutama tehisintellektil põhinevat Vidnozi rakendust ning koostasid enda kohta lõbusa, kuid sisuka tutvustuse, milles tõid välja oma igapäevatöös enim kasutatavad tehisintellekti tööriistad.
Kahe töötoa mõtted sobitusid hästi kokku: robot on vahend, koostöö on eesmärk; AI on vahend, õppimine on eesmärk.
Brno avastamine Actionboundiga
Teise päeva sisukale seminariprogrammile pani toreda punkti Brno avastamine Actionboundi rakenduse abil. Korraldajad olid leidnud vahva viisi, kuidas tutvustada seminaril osalejatele Brno linna, selle ajalugu ja legende mänguliselt ning interaktiivselt.
Igaüks sai valida endale sobiva tempo ning liikuda linnas ühe ülesande juurest teiseni. Ilm oli imeilus ja Tšehhi näitas end meile oma parimast küljest. Kõige rohkem peamurdmist valmistas kuulsa Brno krokodilli leidmine. Lõpuks õnnestus meil ta siiski üles leida ja seda just siis, kui olime juba peaaegu lootuse kaotanud.
Actionbound näitas hästi, et digivahend ei pea õppijat ekraani taha jätma. Hästi valitud tehnoloogia võib hoopis panna liikuma, ümbrust avastama, ülesandeid lahendama ja koos tegutsema.
Kuidas jõuda tööde jagamisest päris koostööni?
Rahvusvahelistes rühmades kavandasid osalejad tegevusi, mida eTwinningu mentorid saaksid oma töös rakendada. Meie rühma loodud „Ambassador School Visits“ keskendus sellele, kuidas viia mentori tugi otse koolidesse ja aidata õpetajatel kavandada projektides rohkem sisulist õpilastevahelist koostööd. Tegevuse üks praktiline ülesanne nägi ette, et õpetajate rühm alustab koostöise tegevuse loomist ning teine rühm jätkab ja lõpetab selle. Nii ei räägita koostööst ainult teoorias, vaid kogetakse ise, mida tähendab sõltuda ühise tulemuse saavutamisel teiste ideedest ja panusest.
See puudutab üht olulist küsimust eTwinningu projektides. Kui eri riikide õpilased teevad igaüks oma töö ning laadivad tulemused ühisele platvormile, toimub küll tööde jagamine, kuid mitte tingimata koostöö. Sisuline koostöö tekib siis, kui partnerite panused on omavahel seotud ning ühine tulemus ei saaks sündida ilma teiste osaluseta.
Teiste rühmade ideede seas olid rahvusvaheline mentorite suvelaager, tulevikukooli loomine, eTwinningu ja Erasmus+ ühendamine, alustavate eTwinnerite toetamine ning motiveerivate õppevideote loomine.
Milline on eTwinningu tulevik?
Seminari viimasel päeval toimunud paneeldiskussioonides vaadati tulevikku. Tšehhi, Malta ja Saksamaa mentorid arutlesid muu hulgas selle üle, milline võiks olla eTwinningu mentori roll viie aasta pärast maailmas, mida kujundab üha enam tehisintellekt.
AI võib tulevikus aidata leida sobivaid projektipartnereid, toetada tõlkimist ja pakkuda uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks. Mentori ülesandeks jääb aga õpetajate toetamine ning aitamine tehnoloogiat kasutada nii, et alles jääksid loovus, koostöö ja inimlik kontakt.
Teises paneeldiskussioonis osales Eesti NSO esindaja Kätlin Valge, kes tutvustas Eesti eTwinningu mentorite võrgustikku. Eestis tegutseb 11 mentorit ja 4 eksperti, kes kohtuvad regulaarselt, korraldavad õpiringe, jagavad omavahel teadmisi ja kogemusi ning saavad kaks korda aastas kokku ka silmast silma. Tulevikust rääkides rõhutas Kätlin, et mentorid peaksid jätkuvalt olema julged katsetama, uuendustega kaasas käima ning oma kogemusi teistega jagama. AI võib aidata sisu loomisel, kuid see ei asenda koostööd, ühist tegutsemist ega empaatiat.
Paneeldiskussioonidest jäi kõlama mõte, mis võtab hästi kokku ka kogu kolmepäevase seminari: eTwinningu tulevik ei tähenda tehnoloogia ülevõtmist, vaid tehnoloogia inimlikku kasutamist.
Tehnoloogia muutub, inimesed jäävad
Kolme päeva jooksul räägiti palju tulevikust, tehisintellektist, robootikast ja digivahenditest. Ometi jõudsid väga erinevad ettekanded, töötoad ja arutelud ikka sama küsimuseni: mida inimesed tehnoloogia abil koos teevad? eTwinningu väärtus ei seisne üksnes platvormides ega digivahendites. Selle keskmes on õpetajad ja õpilased, kes suhtlevad üle riigipiiride, õpivad üksteiselt, loovad midagi ühiselt ning avastavad, et erinevustest hoolimata on neil palju ühist. Seminari viimane rühmaesitlus lõppes sümboolselt ühise lauluga, millesse kaasati kõik üheksa osalenud riiki. See oli lihtne, kuid tabav näide sellest, millest kolme päeva jooksul nii palju räägiti: koostööd tuleb ise kogeda.
Seminaril osalemine oli hariv, inspireeriv ja motiveeriv. Saime uusi teadmisi ja ideid ning lõime kontakte teiste riikide eTwinningu mentoritega, kes teevad samuti igapäevaselt õpetajatööd. Eriti hea oli võimalus jagada kogemusi ja õppida üksteiselt. Brnost lahkudes jäid kaasa uued ideed, kontaktid ja kogemused, aga ka veidi nukker tunne. Rahvusvaheliste kohtumiste mõju näitab ehk kõige paremini see, kui nende lõppedes tundub, et oleks tahtnud veel natuke koos olla, arutada ja õppida.
eTwinning pakub õpilastele ja õpetajatele võimalust avastada maailma, tutvuda eri kultuuridega ja teha rahvusvahelist koostööd ilma klassiruumist lahkumata. Alustamiseks ei pea kohe ette võtma suurt projekti. Esimene samm võib olla üsna väike: leida partner, proovida üht ühist tegevust ja lasta õpilastel kogeda, mida tähendab õppida koos eakaaslastega teisest riigist. Kui kogemusi on piisavalt ja usaldusväärsed partnerid leitud, võib järgmine samm olla osalemine Erasmus+ projektides. Tehnoloogia ja töövahendid muutuvad ning tehisintellekt muutub järjest võimekamaks, kuid õppimise, õpetamise ja eTwinningu keskmes on endiselt inimesed.
Autorid: Marika Viks (Põltsamaa Põhikool) ja Ly Torn (Märjamaa Gümnaasium)