Marju Türnpu 35-st Kosejõe Koolis töötatud aastast 27 möödus toimetulekuklassi õpetajana. Aastate jooksul on ta loonud ja jaganud E-koolikotis digiõppematerjale haridusliku erivajadusega õpilastele. Marju on seisukohal, et digitaalsed õppematerjalid pakuvad ka toimetulekuõppe õpilastele parajat väljakutset ja eduelamust, ning õpetaja ülesanne on neid leida ja kohandada.
Esimese digitaalse õppematerjali “Elus ja eluta loodus” tegi Marju kursuse “Digitaalsete õppematerjalide loomise põhimõtted” (HITSA E-koolitus) lõputööna. “Loomariik I osa” valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ja Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt” raames. “Loomariik II osa” on hetkel retsenseerimisel ning avaldatakse E-koolikotis selle aasta jooksul. “Valik elu- ja toimetulekuõppe teemakäsitlusi” valmis minu õpetajakarjääri lõpus – materjali oli aastate jooksul kogunenud ning lootsin ja loodan, et ehk on sellest materjalist kellelegi abi,” tutvustab Marju Türnpu enda materjale.
Vajadus tunde elavdada innustas ise materjale looma
Digitaalsete õppematerjali loomise tingis puhtpraktiline vajadus, sest materjali on vähe. “Digitaalsed õppematerjalid aitavad tunde huvitavamaks ja elavamaks muuta ning õpetaja jaoks on materjal käsitletava teema kohta ühes kohas,“ toob Marju välja digiõppevara boonused. Õpetaja saab esitlusi leheküljelt alla laadida ning kohandada neid vajadusel õpilaste jaoks sobivamaks. Ka töölehti on võimalik enda arvutisse laadida ning printida just nii palju, kui hetkel vaja. Töölehti saab tehniliste abivahendite abil kuvada tahvlile – see võimaldab töölehte osaliselt või täielikult üheskoos täita. “Hiljem oma töölehte täites on õpilane enesekindlam ning eduelamuse saamine tõenäolisem – ma sain hakkama, ma oskasin,” toob Marju välja levinud emotsiooni klassiruumist. “Minu kogemus ütleb, et digitaalsed õppematerjalid meeldivad õpilastele, paljud on esitlusi ka vabal ajal vaadanud. Ning muidugi käsitletava teemaga seotud mängud arvutis on põnevad kõigile lastele,” teab ta omast käest.
Ka lapsevanemale võivad digimaterjalid abiks olla (eriti distantsõppe tingimustes), sest digitaalsete õppematerjalide abil on lapsevanemad kursis, mida lastele õpetatakse ning saavad vajadusel õppimist toetada.
Ideid tekib E-koolikotis teiste loodud materjalide pealt
Marju otsis oma tööks E-koolikotist eriti tervikmaterjale. See tähendab materjale, kus on mingi teema kohta nii esitlused/videod kui ka töölehed. Üksik mäng või tööleht toimetulekuklassiõpetajat palju ei aita, kuid vahel siiski. Ideid on ta enda sõnul saanud E-koolikotist küll, kuidas ühte või teist teemat käsitleda ning jagab lahkelt paari lemmikmaterjali.
Suureks abiks on olnud Moonika Nermani veebileht Aeg ja selle kulgemine. Materjalis on ajamõistete esitlused, töölehed, mängud, ka käelise tegevuse fotod ning õpetused. Lehekülje ülesehitus oli idee tasandil aluseks Marju enda lehekülgede loomisel.
Ka “Loodusesõbra töövihik” on hea materjal. Selles on ühiseks vaatlemiseks ja arutluseks piisavalt teemakohast pildimaterjali ning töölehti, mida saavad kasutada/täita ka toimetulekuklasside õpilased. Kõikide lehekülgede kohta on juhend ning praktilise tegevuse soovitused (materjali lõpus).
“Toimetulekuklasside õpetajad peavad olema loovad. Ka klassisiseselt võivad lapsed oma võimetelt erineda, seega on õpetaja ülesanne leida õpilaste potentsiaalne arenguvald ning kohandada õppematerjal igale lapsele jõukohaseks,” sõnab Marju lõpetuseks. “Selleks aga, et õpetaja saaks oma loovust kasutada, peaks olema alusmaterjal, nt digitaalsed õppematerjalid, milles on esitlused, videod, töölehed, mängud, mida kohandada või ka mille alusel vajaminevat juurde luua.”