Õppimine rahvusvahelises ülikoolis õpetas, mida tähendab “me kõik oleme erinevad” 

Nimi: Marina Rõbalova, uus nimi Marina Razgonjajeva (abiellus) 
Gümnaasium: Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium (2019. aastast põhikool: Kohtla-Järve Järve kool) 
Sihtriik: Taani 
Väliskõrgkool: VIA University College 
Eriala: väärtusahelate juhtimine 
Stipendiumi saamise aasta: 2014 

Sain 2014. aastal Noore Õpetlase stipendiumi (NÕS) õpingute alustamiseks Taani VIA University College´s Value Chain Management (väärtusahela juhtimine) õppekaval. Antud eriala ühendab tehnilise ja kaubandusliku lähenemisviisi sellistel teemadel nagu logistika ja tarneahela juhtimine. Minu lemmikaineteks said joonestamine, forecasting ehk prognoosimine, tarneahela juhtimine ning tootmise optimeerimine. Minu õpetajad omavad pikaajalist töökogemust suurettevõtetes nagu LEGO Group, Flexa4Dreams ja Welltec. Lisaks sellele toimusid paljud loengud  koostöös külalislektoritega erinevatest ettevõtetest nagu Siemens Wind Power ja Vestas. 

Nagu paljud teised noored, ei olnud ka mina 100% kindel, mida peale gümnaasiumi lõpetamist edasi õppida. Gümnaasiumi ajal käisin kaks korda vestlusel Rajaleidja karjäärinõustajaga, kelle abiga panin kokku enda “ideaalse” karjääritee. Mul oli mitu suunda, kuhu tulevikus liikuda, aga nõustaja abiga sain neid kitsendada ja koostöös panime kokku nö ideaalse eriala, mis paneb mu silmad särama. Tänu sellele oli ülikooli valimise protsess väga lihtne – minu eriala õpetati soovitud kujul ainult ühes ülikoolis. Mul vedas väga, et samas ülikoolis juba õppisid mõned tuttavad ja nemad olid oma valikuga väga rahul. 

Minu esimene reis turistina Taani toimus veel gümnaasiumi ajal ja jäin sellega väga rahule. Tegelikult ma armusin Taani – imekaunis loodus, muinasjutulised majad, inimestevaheline võrdsus, kaasaegne problem-based haridus ja rõõmsameelsed inimesed. Elu Taanis oli kindlasti kulukas ja vahepeal isegi raske (tudengite linnas on keerulisem leida tööd ja soodsat korterit), aga ikkagi ma nautisin ülikooliaastaid. Taaniga on seotud ainult parimad mälestused. Ülikooli ajal läbisin praktika Taani ettevõttes, sain seal stipendiumi õpingute jätkamiseks ja tööpakkumise ning peale ülikooli lõpetamist jätkasin seal tööd Eesti üksuses ja käisin Taanis juba tööreisidel. Kaks aastat tagasi vahetasin töökohta ja nüüd käin Taanis selleks, et puhata. 

Reisimine nagu ka õppimine välismaal laiendab silmaringi, õpetab iseseisvust ning  aitab ennast tundma õppida. Ma siiralt soovitan kõigile noortele  minna välismaale, kui tekib selline võimalus (reisimiseks, töö tegemiseks, Erasmuse projektidega jne). Minu kogemus näitas, et just üksi välismaal elades sain ma aru, kes ma olen. Lisaks sellele mõistan palju paremini teisi inimesi, kuna õppimine rahvusvahelises ülikoolis õpetas, mida tähendab “me kõik oleme erinevad”. 

Rahvusvaheline päev Horsensis – koos teiste Eesti noortega rääkisime Eestist ning pakkusime kiluleiba ja kama.  

Kui kahtled, kas minna välismaale või mitte, siis siin on minu soovitused: 

1. It is now or never! Välismaale kolimine on palju lihtsam, kui sa oled noor, kellel pole veel oma peret ja muid siduvaid kohustusi. Hiljem võib ka tavaline reisimine olla päris keeruline (olen täiskohaga toddleri ema, nii et tean millest räägin). 

2. Parem proovida välismaal õppimist ja elamist, kui hiljem kahetseda.  Alati saab tulla koju ning loobumine ei tähenda õnnestumist, vaid kogemust kogu eluks.   

Kui ikka planeerid õpirändesse minekut, siis: 

1. FB on su hea sõber – seal saad tuttavaks teiste tudengitega, leiad odavat mööblit jne. 

2. Leia uues elukohariigis (linnas) kedagi Eestist – siis on emotsionaalselt  palju lihtsam + vanad olijad hea meelega aitavad kui vajad abi. 

Soovin tänada NÕSi, kes lisaks rahalisele toele andis mulle ka tuule tiibadesse. Üheksa aastat tagasi oli mu ümber palju skeptikuid, kes panid mind kahtlema, kas ikka minna välismaale.. NÕS tiimi eesmärk on tublimate noorte toetamine ning stipendiumi saamine tähendaski mu jaoks, et ma olen tõesti piisavalt tubli ning NÕSi tiim usub, et tulevikus ma saan rakendada omandatud tarkusi kodumaal (nii ongi, kuna kohe peale ülikooli lõpetamist tulin tagasi Eestisse) Kiri NÕSi otsusesta muutus kütuseks, et lennata kuule ja tagasi. Aitäh ka mu perele (mu vanematele, õele ja vanaisale) ja Kohtla-Järve Vene Gümnaasiumi õpetajatele, et toetasite mind. Eriti soojad tänusõnad gümnaasiumi direktorile Veera Sibrikule, kes inspireeris ja siiamaani inspireerib noori. 

Ülikooli lõpetamisel koos oma tulevase abikaasaga. 

Rohkem infot stipendiumi kohta: https://harno.ee/noore-opetlase-stipendium