Liigu sisu juurde
Menu
Haridus- ja Noorteameti blogi
  • Esileht
  • Haridus
    • Haridus
    • Ettevõtlus- ja karjääriõpe
    • Stipendiumid
    • Õpetajaamet
  • Noored
    • Noorteseire
  • Rajaleidja
  • IT ja inseneeria
    • Diginurk
    • Digiõppematerjalid
Haridus- ja Noorteameti blogi
21. mai 202127. mai 2021

Noored tööturul – võlud ja valud

Noorteseire aastaraamatu peatükis “Ebakindla tööturuseisundi sotsiaalmajanduslikud mõjud ja strateegiad raskustega toimetulekuks” on vaatluse all noorte tööturuseisundi mõju nende sotsiaalmajanduslikule olukorrale. Sellest, millised võimalused on üldse noortel tööturule siseneda ja seal hakkama saada, kuidas tööturult pikalt eemal olemine mõjutab noorte toimetulekut ning mil viisil noorsootöötaja sel teekonnal noort toetada saab, räägib lähemalt Tallinna noorteprogrammi “Hoog sisse” projektijuht Kristjan Kruus.

Millistel noortel on kõige raskem tööturule siseneda ja miks?

Tänane tööturu olukord on eelkõige keeruline vähese kogemusega noortele, neile, kes ei ole eelnevalt töötanud või siis äsja koolipingist väljunud. Ka kehv eesti keele oskus muudab noorte olukorra tööturul keerulisemaks. Kõige raskem on alaealistel, st 16–18-aastatel, sest tööturul on piisavalt täiskasvanuid tööotsijaid ning tööandjal on valik rikkalik. Noorte (16–29-aastaste) töötuse protsent kõigist töötutest jääb Töötukassa andmetel hetkel 20% juurde.

Kõige raskem on alaealistel, st 16–18-aastatel, sest tööturul on piisavalt täiskasvanuid tööotsijaid ning tööandjal on valik rikkalik. Noorte (16–29-aastaste) töötuse protsent kõigist töötutest jääb Töötukassa andmetel hetkel 20% juurde.

Tallinna noorteprogrammi „Hoog sisse“ kogemustele tuginedes võib öelda, et raskem on tööturule siseneda lõpetamata põhihariduse või keskharidusega noortel, kes moodustasid Töötukassa 2021. aasta jaanuarikuu andmetel 56,4% kõigist töötutest noortest. 

“Tallinna noorte programm „Hoog sisse“ põhitegevuseks on 15–26-aastaste mitteõppivate või -töötavate noorte leidmine, kontakti loomine ja hoidmine, individuaalse toe pakkumine, motiveerimine ja aktiivsetesse tegevustesse kaasamine, mis toetaksid noore õpingute jätkamist või astumist tööellu. Programm on osa Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärk on mitteõppivate või -töötavate noorte haridus- või tööellu naasmise soodustamine.”

Millises seisus on praegu tööturul vanemad noored, vanuses 18–30? 

On noori, kellel see poolikuks jäänud haridus on ikkagi lõpuks lõpetatud ja olemas juba mõningane töökogemus, kuid tänases pandeemiaolukorras on nende seas ka neid, kes siiski on jäänud töötuks. See omakorda võib viia noore keerulisse seisu. Ta võib taas sattuda n-ö traumaatilise kogemuse lõksu, kus peab uuesti üle elama seda, mis põhjustas kunagi koolist väljalangemist. See aga mõjutab omakorda noore enesehinnangut ning motivatsiooni ega soodusta kuidagi tööturule naasmist. 

Kui paljusid noori olete Tallinna noorteprogrammis “Hoog sisse” aidanud? Millised peamised takistused neil tööturule sisenemisel olnud on? 

Kokku on olnud ligi 600 noort. Meil on eri vanuses ja taustaga noori ning kindlasti ei ole meil ainult rasked juhtumid, küll aga võtavad need keerulisemad olukorrad väga suure osa meie ajast. 

Milline oleks järgmine samm sellise noore jaoks, kes on näiteks mitu aastat olnud kodus ega ole olnud hõivatud ei haridus- ega tööelus?

Kui noor on jõudnud meie programmi noorsootöötajani, kes on temaga loonud esmase kontakti, siis vastavalt noore vajadustele aitame noorel edasised tegevused paika panna, kas siis haridustee jätkamiseks või tööle saamiseks. Kui noor ei ole ennast Töötukassas arvele võtnud, siis edasise loogilise sammuna suuname ta Töötukassasse karjäärinõustamisse, kus tal aidatakse leida sobivaid koolitusi või tööpakkumisi. 

Kui noor on jõudnud meie programmi noorsootöötajani, kes on temaga loonud esmase kontakti, siis vastavalt noore vajadustele aitame noorel edasised tegevused paika panna, kas siis haridustee jätkamiseks või tööle saamiseks.

Paljude koostööpartneritega oleme saavutanud nii hea koostöö, et me saame noore loal anda koostööpartneri spetsialistile, kes noorega tegelema hakkab, taustinfo ette ja see muudab noore jaoks kogu protsessi lihtsamaks ja motiveerivamaks.

Sellisel juhul koostööpartner juba teab noore lugu ja tausta ning oskab tema vajadustega palju paremini arvestada. Noor, kes teenusesse siseneb on ju niigi ebakindel, seega on tähtis, et iga uus kogemus tema enesekindlusele hästi mõjuks. Vastasel juhul on oht, et kontakt kaob ning noor loobub üldse tööotsingutest ja edasiõppimisest.

Eesmärk on, et noor saaks talle sobivaid teenuseid vastavalt tema individuaalsetest vajadustest lähtudes ning ta ei peaks oma pikka ja keerulist lugu uuesti otsast hakkama rääkima, mis võib olla ka kohati traumeeriv ning demotiveeriv.

Milliste sihtrühmadega te veel tegelete? Kes veel teie programmist abi ning tuge saab?

Kui vanusest edasi minna, siis kindlasti on vanemaid noori, üle 20-aastaseid, kes on ühe töösuhte ehk juba lõpetanud, nad juba omavad mingisuguseid kogemusi ja jõuavad meie juurde soovi ning vajadusega, et kellegagi arutada, kuidas oma elus edasi liikuda. 

Ja seal on meie noorsootöötajad neile mõttekaaslaseks, mentoriks ja toeks. Selliste noorte seas on väga laia ampluaaga oma eriala spetsialiste – nii maaklereid, juriste, geenitehnolooge jt. Neil noortel ei olegi rahalisi raskusi, vaid nad vajavad rohkem spetsiifilist nõu, kuidas tööturul edasi liikuda ja seal püsida. 

Kui palju on neid noori, kes vajavad tööturule jõudmiseks rohkem tuge ning motiveerimist võrreldes nendega, kes ise seda tuge ja nõu otsivad?

Umbes 15–20% on neid noori, kes vajavad rohkem tuge ja kes on meieni jõudnud kas pere või lastekaitse kaudu. Nende puhul me teame ja näeme ka samas rohkem tulemusi, sest oleme nendega tihedamas kontaktis, nad usaldavad meid ning on valmis andma ka poole aastat pärast tööle või taas haridusteele jõudmist meile teada, kuidas neil läinud on. 

Umbes 15–20% on neid noori, kes vajavad rohkem tuge ja kes on meieni jõudnud kas pere või lastekaitse kaudu. Nende puhul me teame ja näeme ka samas rohkem tulemusi, sest oleme nendega tihedamas kontaktis, nad usaldavad meid ning on valmis andma ka poole aastat pärast tööle või taas haridusteele jõudmist meile teada, kuidas neil läinud on.

Need noored, kes vähem abi vajavad ning ise nõu ja abi otsivad, tihtipeale neil endil tekib hiljem n-ö valehäbi selles suhtes, et nad on abi üldse otsinud ja siis nad ei kipu meiega nii tihedalt suhtlema ega ka tagasisidet andma. 

Programmi tagasipöördunud noori meil praktiliselt ei olegi. Neid noori, kes on juba kuus kuud kas töötanud või õppinud, siis nemad enam tagasi meie juurde ei jõua. See tähendab, et sealt edasi on nad suutnud tööturul püsida ja saavad kenasti hakkama. 

Kuidas te ise hindate koostööd neid noori ümbritsevate eri institutsioonide vahel ja asutuste omavahelist võrgustikutööd?

Ideaalis võiks see info meieni jõuda abivajajatest noortest juba otse koolist. Paraku jõuavad tihtipeale meieni noored, kes on juba mitu aastat koolist eemal olnud ning kellel on mingil põhjusel kool lõpetamata jäänud. Samas saame öelda, et võrgustik noort ümbritsevate institutsioonide vahel töötab ikkagi hästi ja me teeme kõik sisulist koostööd, seda eriti sotsiaalhoolekande osakondade ja lastekaitsega Tallinna erinevates linnaosades, kes on ka selliste noorte jaoks esmane kontakt.

Kui näiteks ongi keeruline juhtum ja noor on koolist kõrvale jäädes jäänudki koju istuma, siis lastekaitse saab luua noorega esmase kontakti, kuna neil on kodukülastuse õigus, mida meie noorsootöötajatel pole. Sealt edasi saavad noorsootöötajad noort toetada, teda igapäevaellu integreerida ning tema huvide ja vajadustega tegelema hakata, aidates selliselt kaasa noore enesekindluse ja motivatsiooni tõstmisele. 

Lisaks on meil hea koostöö Johannes Mihkelsoni keskusega, kes pakub noortele erinevaid tugipakette, mis sisaldab nii psühholoogilist nõustamist, kriisinõustamist kui ka nt võlanõustamist, karjäärinõu, erialast täienduskoolitust ning isegi tugiisiku teenust. 

Kuidas mõjutab noore olukorda tema enda motivatsioon ja kuidas seda tõsta?

Saan öelda, et noortel jagub ikkagi endal ka piisavalt motivatsiooni ja ei ole alati nii, et ta ei soovi sellest olukorrast välja tulla. Tõsi küll, nooremal sihtrühmal on seda motivatsiooni siiski vähem ja siin peame aitama seda tahtejõudu üles ehitada. 

Tuleb leida küljed, mis teda innustavad. Meie programmi noorsootöötajad saavad näiteks minna koos noorega sportima või muu harrastusega tegelema. Läbi noorsootöö ja huvitegevuse kogeb noor eduelamust ning tajub, et saab millegagi hakkama ja selliselt liigumegi samm-sammult edasi. 

Millised tagajärjed on noore jaoks, kui ta on pikalt tööturult eemal olnud? 

Lisaks vaesusriskile tunnevad sellised noored, et nad ei ole ühiskonnaga seotud, tajuvad üleüldist eluga rahulolematust ja pettumust. Kahtlemata on probleemiks ka sotsiaalne tõrjutus, sest nad jäävad ilma igasugusest võimalusest saada osa kuulumiskogemusest kuskile. See kõik viib ka vaimse tervise probleemideni. See, kui tõsised või pikaajalised need tagajärjed on, sõltuvad muidugi ka noore varasemast taustast ning olukorrast. 

Lisaks vaesusriskile tunnevad sellised noored, et nad ei ole ühiskonnaga seotud, tajuvad üleüldist eluga rahulolematust ja pettumust.

Kuidas pandeemia on mõjutanud noorte olukorda tööturul?

Tänases COVID-19 kriisiolukorras on paljud noored jäänud veidi mugavustsooni, sest ka valitsus rõhutab sotsiaalsete kontaktide vähendamise vajalikkust ning nii on noortel kergem olla passiivne.

Nende noorte seas, kes on aga ise motiveeritud, leidub ka positiivseid näiteid. Eelmisel kevadel otsisid mitmed kaubandusettevõtted abitööjõudu kauplustesse ja nii leidsid paljud sellised noored teenistust ning said hästi hakkama. See oli nende jaoks hea aeg uue töö leidmiseks, paljud töötasid lausa mitmes kohas korraga ja olid väga rahul. 

Aga igas valdkonnas ei ole töö leidmine praegusel ajal muidugi ka nii lihtne. Pandeemia tingimustes on tõusnud tööle kandideerijate arv lakke ning konkurents on suur. Kui tööd otsival noorel puudub ka töökogemus, siis võib tunduda lootusetu sellistes oludes tööle saada. Sel aastal on aga paljud ettevõtted hakanud noori taas praktikale võtma, mis avab aga taas uusi võimalusi noorte jaoks. Eelmisel kevadel ei olnud noortel ka neid võimalusi. 

Haridus- ja Noorteamet · Noorteseire taskuhääling: noored tööturul

See artikkel ja taskuhääling on inspireeritud Epp Reiska, Eve-Liis Roosmaa ja Kaja Orase  „Noorteseire aastaraamatus 2019/2020“ ilmunud artiklist „Ebakindla tööturuseisundi sotsiaalmajanduslikud mõjud ja strateegiad raskustega toimetulekuks“ ning ilmunud Eesti Noorsootöötajate Kogu ja Haridus- ja Noorteameti noortevaldkonna teadmusringluse suurendamise partnerluse raames.

Sildid

digioskused digipädevus digitaalne õppevara digiõppematerjalid digiõppevara dora pluss programm e-koolikott EKKAV ettevõtlus- ja karjääriõpe eTwinning etwinningeesti haridus huviharidus Kristjan Jaagu stipendium käitumisprobleemid laagrid lapsed mitteformaalne õpe NEET-staatuses noored noored noore õpetlase stipendium noorsootöö noorsootöötaja noorte heaks noorte hääl noortekeskne lähenemine noortelaagrid noorte osalus noorteseire noortevaldkond ProgeTiigri programm rahvusvaheline Rajaleidja riskioludes noored stipendium stipendiumid Study in Estonia targalt internetis taskuhääling teeviit tõrjutus vaimne tervis õpetajad õppematerjalid õppimine välismaal

Arhiiv

  • juuli 2025
  • juuni 2025
  • mai 2025
  • aprill 2025
  • märts 2025
  • veebruar 2025
  • jaanuar 2025
  • detsember 2024
  • november 2024
  • oktoober 2024
  • september 2024
  • august 2024
  • juuli 2024
  • juuni 2024
  • mai 2024
  • aprill 2024
  • märts 2024
  • veebruar 2024
  • jaanuar 2024
  • detsember 2023
  • november 2023
  • oktoober 2023
  • september 2023
  • august 2023
  • juuli 2023
  • juuni 2023
  • mai 2023
  • aprill 2023
  • märts 2023
  • veebruar 2023
  • jaanuar 2023
  • detsember 2022
  • november 2022
  • oktoober 2022
  • september 2022
  • august 2022
  • juuli 2022
  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet
harno@harno.ee

Harno sotsiaalmeedias

  • Facebook
  • Twitter
  • Instagram
  • Youtube

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet

harno@harno.ee

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõigile võrdselt kättesaadavaid võimalusi õppimiseks ja enesearenguks. Soovime, et iga inimene saaks luua endale personaalse õpitee kogu elukaareks.

©2025 Haridus- ja Noorteameti blogi | Powered by WordPress and Superb Themes!