Haridus- ja Noorteameti noorteinfo valdkond võttis osa rahvusvahelisest projektist “YIMinds – Youth Information minding young people’s mental health”, mis keskendus vaimse tervise kirjaoskusele (mental health literacy). Fookuses oli nii noorte teadlikkuse suurendamine, spetsialistide teadmiste arendamine kui ka avalikkusele suunatud infotegevused.
Autor: Harno kommunikatsioon
Harno peadirektor: kui välisrahastus kaob, siis kas Eesti haridusel on plaan B?
Harno juht Jaak Raie avab Eesti Päevalehe arvamusartiklis Harno rahastuse erisuunalisi arenguid: ühelt poolt väheneb riigieelarve toetus 1,8 miljoni euro võrra, kuid teiselt poolt kasvab välisrahastus 8,4 miljoni võrra. Enam kui 85% Harno eelarvest tuleb seega välisvahenditest, mis on ühe riigiasutuse jaoks tavatu olukord. Toome siinkohal välja 3 olulisemat sõnumit artiklist.
Noortevaldkonna juhtide toetamine vajab eraldi tähelepanu
Noortevaldkonnas pööratakse üha enam tähelepanu pakutava teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele. Seega tuleb aina rohkem rääkida ka kvalifitseeritud valdkonna töötajatest. Tallinna Ülikooli magistritöö annab hea ülevaate valdkonna ametnike ja noortekeskuste juhtide pädevustest.
Noorsootöötaja enesehoid on peamine alustala noorte vaimse tervise ja heaolu toetamiseks
Noorte vaimse tervise ja heaolu toetamise alustalaks on noorsootöötaja enda hea vaimne tervis, tasakaalus isiklik- ja tööelu ning heaolutunne. Selleks, et noori toetada, suunata või kuulata, jätkusuutlikult oma tööd teha ja vältida ülekoormust, on oluline pöörata oma enesehoiule piisavalt tähelepanu.
Tule aita toetada 7.-9. klassi noorte vaimse tervise alast teadlikkust!
Alanud on vaimse tervise kuu. Sel puhul võiksime kõik pöörata rohkem tähelepanu sellele, kuidas lisaks iseenda tervise hoidmisele, märgata ja toetada ka inimesi enda ümber. Üks haavatavamaid sihtrühmi vaimse tervise probleemide osas on paratamatult noored, kes alles õpivad tundma iseend ning ümbritsevat maailma. Noorte vaimse tervise toetamiseks on Eestisse toodud tõenduspõhine programm Youth Aware…
E-eksamid: kuidas kujundada tänastest hirmudest ühine eesmärk – pakkuda noortele parimat haridust
E-eksamid on viimasel aastal olnud üheks kuumemaks teemaks haridusvaldkonnas. Paide Arvamusfestivalil toimunud Juhtimisteatri* ja Heiti Pakki eest veetud arutelu tõi kokku õpetajad, lapsevanemad, õppijad ja hariduseksperdid, et luua arusaam, millised on erinevate osapoolte hetkenägemus ja hirmud seoses e-eksamitega ning järjest enam digitaliseeruva haridusmaastikuga. Tundub, et valdavalt on erinevad osapooled mõistnud, et e-eksamitele üleminek on paratamatu samm digiajastu suunas. Siiski toob see kaasa küsimusi ja väljakutseid, mida ei saa tähelepanuta jätta.
Kuidas toimub rahuhariduse edendamine noortekeskuses?
Rahu loomisesse saab iga avatud noortekeskus ja selle töötajad panustada. Iga väike ja järjepidevalt toimuv tegevus või samm saab viia lähemale tasakaaluni. Selleks tuleb vaid teatud võtted argipäeva tegevustesse lõimida ja selle tulemusena muutub ümbritsev keskkond rahulikumaks.
Liina Kanter: Digioskused peaksid olema sama loomulikud nagu lugemine ja kirjutamine
Alates maikuust juhib Haridus- ja Noorteameti haridusuuenduste osakonda Liina Kanter. Haridusuuenduste osakond viib ellu erinevaid tegevusi ja programme, mis suurendavad Eesti inimeste konkurentsivõimet, toetavad haridusasutuste arengut ja hariduse kvaliteeti ning arendavad õpetajate ja õppijate oskusi. Sinna alla kuulub ka ProgeTiigri programm. Eesmärgiga saada aimu, millisena näeb Liina info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ehk IKT-hariduse hetkeolukorda ja tulevikku,…
Merit Kangro: haridusasutused ei peaks pingeridu kartma
Lugu ilmus esmalt ERRi arvamusportaalis 5.09.2024. Koole ei hinnata enam üksnes riigieksamite tulemuste järgi, vaid uueks mõõdupuuks kujunevad avalikkuse seas rahuloluküsitluste põhjal koostatud pingeread, kuid kindlasti ei suuda ükski näitaja üksi ära kirjeldada kooli olemust ega pingutusi kirjutab Merit Kangro. Kellelegi meist ei ole võõrad iga-aastased riigieksamite pingeread, mis saavad meedias laialdast tähelepanu. Need toovad…
Meelega rahul ehk kuidas eTwinningu suvekoolis keskenduti teadlikule heaolule
eTwinningu suvekool on oma sihtrühma seas kõrgelt hinnatud üritus, sest suure osa õppeaastast kohtuvad õpetajad ja projektipartnerid pigem virtuaalselt, jagades ideid ja tehes koostööd üle riigipiiride. Suvekool pakub unikaalset võimalust tulla kokku, vahetada kogemusi, osaleda praktilistes töötubades ning õppida ekspertidelt. Selle aasta augustis toimus suvekool juba 17. korda, pakkudes inspireerivat keskkonda nüüdisaegse õpikäsituse rakendamiseks: siin…