Kui Lennart Meri viieaastasele lapsele ennustab, et temast saab riigiametnik, siis nii ka läheb. Kristi Kuusemets, Harno inseneeria- ja digihariduse keskuse arendusjuht, on selle tõestuseks. Harnosse tõi Kristit kaks südameteemat korraga: haridus ja inseneeria populariseerimine. Harnos töötades tegeleb ta ka Avatud Tehaste Päevaga, üritusega, mis avab uksi maailma, millest nii mõnelgi meil vähimat aimu pole. Küsimusi küsis Nikkie Päärsoo, Harno sisekommunikatsioonipartner.
Sa oled Harnos suhteliselt uus. Mis sind siia tõi ja mis on sind seni kõige rohkem üllatanud?
Kui ma olin viiene, siis kadunud president Lennart Meri ütles mulle ühel Triigi sadama sündmusel, et minust saab kunagi riigiametnik ning see enam väga mänguruumi ei jätnud. Tegelikult, kui kuulsin, et Inseneriakadeemias avati üldharidusesuunaline positsioon, tundsin kohe, et see on koht, mis seob minu kaks südameteemat – haridus ja inseneeria populariseerimine, seega tõi mind Harnosse soov Inseneriakadeemia programmis kaasa lüüa ja selle jõustumisse omalt poolt aktiivsem panus anna.
Olen positiivselt üllatunud, kui palju Harno panustab sellesse, et pakkuda oma töötajatele mitmekülgset enesearenguprogrammi (millest mul veel esmaametnikuna ei ole olnud aega osa võtta, aga olen kindel, et tulevikus on neid võimalusi rohkem).
Üllatustest rääkides ei saa üle ega ümber ka bürokraatiast. See on nagu esimest korda lapsevanemaks saamine. Kõik räägivad väljakutsetest, aga ega sa enne seda ei mõista, kui endal “pamp” on käes ning ühe tegevuse juurde tuleb vähemalt 16 bürokraatilist sammu.
Milline oli sinu esimene töö ja mida see sulle õpetas, mida sa ka täna kasutad?
Minu vanemad olid Saaremaa suurima õllefestivali korraldustiimis, mistõttu minu esimesed tööampsud ulatusid juba väga varasesse ikka. Festivali taskuraha tuli ikka nooremana käepaelu rebides ning vanemana akrediteerimises või piletimüügi putkas välja teenida. Mäletan, et raha teenida oli tore, kuid minu jaoks palju olulisem oli see, et sain panustada millegi suure toimumisse ning nägin korralduse telgitaguseid.
Minu esimene tõsisem töökogemus oli ajalehemüük, kuid seal oli üks väga oluline konks. Nimelt leht tuli iga saarlase postkasti tasuta ning minu ülesanne oli leida õige sihtgrupp (turistid), kellele siis see Saaremaa uudiseid täis leht maha müüa. See töö õpetas mulle, viis asja:
- “EI” peale ei tohi alla anda, sest järgmine võib olla “JAH”.
- Pool müügist on jutt ja suhte loomine (huumor on äärmiselt oluline).
- Inimesed on ilusad ja head ning valmis toetama laste eduelamust (kasvõi soetades väikese tasu eest tasuta lehte).
- Ka kõige raskemad tööd on tehtavad, kui sa teed neid koos õigete inimestega.
- Igas töös leidub alati suhkrutükk ning kui seda seal pole, tuleb see ise sinna panna. Nalja peab saama!
Tegeled Avatud Tehaste Päevaga, kuidas sa seletaksid seda kellelegi, kes pole sellest kunagi kuulnud? Miks see üldse oluline on?
Minu jaoks on Avatud Tehaste Päev otseversioon Discovery kanalil väisanud saatest “How It’s Made” segatud elevusega, mida ma eeldan, et tundsid kuldse pileti saajad Robert Dahli raamatust “Charlie ja šokolaadivabrik” enne väravauste avanemist. See paljudele inimestele kui salamaailm, mis kaheks päevaks avaneb. Avatud Tehaste Päev võimaldab otsekätt näha, kuidas toodetakse erinevaid asju, mis meie igapäevaelus nii iseenesestmõistetavad on. Sõites rongidega, me ei mõtle, et see pidurdab tänu juhtpaneelis olevale kiipplaadile, mille kokkupanekusse on panustanud vähemalt 50 inimest. Haaratest poest näiteks ühe pakismuuti me ei mõtle, et selle sisu valmistatakse Tartu ühes otsas ning pakend teises ja Geiša kommi suhu pistes ja kommipaberit näppude vahel krõbistades, me ei mõtle, et see tuli siit samast Tartust, Tehase tänavalt.
Avatud Tehaste Päev kannab minu arvates kolme olulist rolli. Esiteks murrab tööstusega kaasas käivaid müüte (tehas on must, räpane ning töötajaskond harimata). Teiseks on see Eesti kõige praktilisem karjäärimess, mis näitab, kui mitmekülgne tööandja on tööstussektor ning kui lihtne on seal õigete valikute puhul karjääri teha. Kolmandaks on minu arust ka rahvusliku uhkustunde tõstmine. Näha eestkätt seda, kuidas meie pisikese riigi pinnal toodetakse maailmatasemel asju, meie teadmised ja töö on rahvusvaheliselt nii hinnas ning meie poolt loodud lahendused jõuavad nii kaugele, kinnitab, et me oleme üks nutikas, töökas ja äge rahvas.
Kui peaksid ühe noore (või täiskasvanu) Avatud Tehaste Päevale kaasa võtma, mida sa tahaksid, et ta sealt päriselt kaasa võtab?
Oma pojad, et nad mõistaks, kust meie igapäevaelu osad tulevad ning et neil on võimalus tulevikus, kas neid masinaid juhtida, mis neid asju tootavad, või neid masinaid luua, mis neid asju toodavad või juhtida ettevõtet, mis loob masinaid, mis toodavad masinaid, mis toodavad meie igapäevaelu keskkonna osakesi.
Kui selliseid kogemusi oleks rohkem, kuidas see mõjutaks noorte valikuid või Eesti tulevikku laiemalt?
Mida rohkem on noortel praktilisi ja elulisi kokkupuuteid, seda teadlikumaid karjäärivalikuid nad teevad ja ma olen veendunud, et teadlik valik toetab kursil püsimist ka siis, kui teekond on künklik. Tehnilised erialad on keerulised, kuna nõuavad omandamisel palju distsipliini. Seal on keerulisema sisuga aineid, mis eeldavad süstemaatilist lähenemist, rohket õppimist ning usun, et kui noor teab, kuhu tal on võimalik selle haridusega välja jõuda, on ta altim selle nimel ka pingutama.
Mida rohkem on meil haritud tehnilisi spetsialiste ja insenere, seda suurem võimalus on meil liikuda allhanke maa staatusest toote omanikuks, seeläbi tõstes tööstuse lisandväärtust ning investeerida see taas noortesse ja haridusse, sest see on investeering, mis tasub end ära.
Mis sind ennast selle teema juures kõige rohkem kõnetab või motiveerib?
Ma tunnen, et me oleme tehnoloogiahüppe jalamil ja mind motiveerib see sama tunne, mida ma tundsin kunagi käepaelu rebides. Ma teen küll üht väikest tükki, aga see on millegi suure oluline osa, mille vilju minu enda pisikesed põnnid ehk saavad maitsta.
Fotod: Silver Gutmann ja erakogu
Intervjueeritav Kristi Kuusemets on Harno inseneeria- ja digihariduse keskuse arendusjuht MATIK-teemadel. Tema südameasjad on haridus ja inseneeria populariseerimine.