Olen Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala magistrant. Kristjan Jaagu välislähetuste stipendiumi toel sain minna neljaks nädalaks praktikale tunnustatud konserveerimislaborisse LA Art Labs Los Angeleses. Praktikal oli mul võimalus töötada esemetega, mille autorid on maailmanimed ning mille läheduses ei julgenud ma isegi hingata. Näiteks esimesel tööpäeval sai väikelinnast pärit Eesti tüdruk käes hoida Pink Floydi kitarri. Tol hetkel ei suutnud ma mõista, kuidas see üldse võimalik on – täielik paralleeluniversum!
Koroona kiuste USAsse praktikale
Minu jaoks oli praktikale minek täielik emotsionaalne karussell! Esialgu oli plaan õpirändele minna 2020. aasta oktoobris. Kuid taotluse esitamise ajal oli juba käes esimene koroonakevad ning keegi ei teadnud, mis üldse saama hakkab. Kui esialgne praktika aeg lähenema hakkas, oli saabunud juba teine laine ning kohusetundliku kodanikuna tundus praktikale minek liiga riskantne. Lisaks oli USA ka piirid sulgenud ning seega ei olnud Euroopast võimalik sinna üldse reisida. Järgneva aasta jooksul lükkasin praktika kuupäevi korduvalt edasi, kuid soov praktikale minna oli endiselt suur. Lõpuks sain aru, et mul oli valida, kas oodata piiride avanemist, üldse mitte välismaale minna või viibida kaks nädalat riigis, kust USAsse sisenemine oli lubatud. Piiri avanemist ootasin viimse hetkeni, kuni lõpuks pidin viimasel minutil vastu võtma otsuse: kas riskida või mitte? Lõpuks, 2021. aasta augustis, ostsin Mehhiko pileti. Minek oli juba vähem kui nädala pärast, kuna stipendiumit sai kasutada septembri lõpuni. Nii ma siis läksin – üksi pandeemia ajal kuueks nädalas teisele poole ookeani võimalusega, et mul ei lubatagi USA piiri ületada. Muide, kes soovib raamatusoovitust, siis minul aitas selleks rännakuks mentaalselt ette valmistuda Matthew McConaughey audioraamat „Greenlights“.
Hindamatud kogemused Kristjan Jaagu stipendiumi toel
Kõik läks siiski õnneks ning sain praktikaga alustada. Praktika käigus sain erialaseid kogemusi ja tutvusi, millest ma ei osanud isegi unistada. Samuti andis õpiränne võimaluse mugavustsoonist väljamurdmiseks – see on raske, meeletult raske, aga sellega hakkamasaamine on parim tunne maailmas. Kristjan Jaagu stipendiumist oli palju abi ning ilma selleta ei oleks ma vähemalt praeguse maailmakorralduse ajal seda reisi ette võtnud, sest USAsse reisimine ja seal elamine on väga kallis. Stipendium kattis põhikulud, kuid Mehhiko reisi eest maksin enda taskust. See kogemus tervikuna oli aga täiesti hindamatu.
Miks minna välismaale teadmisi omandama?
Kasutage kindlasti võimalust ning minge õpirändele! Isegi kui tundub, et takistusi ja hirme on liiga palju. See kogemus võib täielikult muuta teie nägemust enda õpingutest ning mõjutada tulevasi karjääriotsuseid. Kui näed, kuidas töötatakse teises riigis ning erinevas kultuuriruumis, võib see õpetada asju, mille peale ei oskaks ise tullagi. Alati tasub riskida, sellega kaasnev kogemus on kuldaväärt!
Nele Ambos
Eesti Kunstiakadeemia magistrant ning Kristjan Jaagu välislähetuste stipendiumi stipendiaat
Loe meie kodulehelt täpsemalt Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammi võimaluste kohta.