Artikli autorid: Marili Anso ja Merili Kärner, Haridus- ja Noorteameti innovatsiooni ja koostöö osakonna koolituskeskuse projektijuhid
Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ellu kutsutud ning Haridus- ja Noorteameti ligi kaheksa aasta jooksul läbi viidud “Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine” programmi tegevused said oktoobrikuu lõpus läbi. Uus periood on planeerimisel ning toob kaasa mitmeid muudatusi. Sestap on igati asjakohane heita pilk tagasi ja vaadata, mis seitsme aasta jooksul tehtud sai.
ÕKPATi programmi, nii nagu seda Haridus- ja Noorteametis lühidalt kutsuti, võtmesõnad olid nüüdisaegne õpikäsitus, motiveeritud ning pädevad haridusjuhid ja õpetajad, mõjus täiendusõpe ja õpetajaameti väärtustamine. Eesmärk oli kujundada terviklik lähenemine õpetajate ja haridusasutuste juhtide hindamiseks ja arendamiseks. Ikka selleks, et pädeva ja motiveeritud töötajaskonna toel tagada haridusasutustes õppija vajadusi arvestav, loovust ja innovaatilisust arendava õpikäsituse rakendumine.
Õpetajate suunalised tegevused lähtusid arusaamast, et õpetaja ei ole 21. sajandil enam üksnes infoallikas, vaid seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja, kelle eesmärk on arendada õppijas kriitilist ja loovat mõtlemist, analüüsioskust, ettevõtlikkust, meeskonnatööd ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskust. Õpetaja roll on toetada õppijat nii, et ta tuleb iseseisvalt toime muudatustega keskkonnas ning võtab vastutuse oma arengu ja õpivalikute eest. ÕKPATi programmi raames pakuti võimalusi tööalaseks enesetäiendamiseks laiemalt ning väärtustati õpetajate koostööd, haridusinnovatsiooni ning tugevaid haridusühendusi. Programmi raames pöörati tähelepanu ka koolijuhtide enesetäiendusele. Mõeldi nende peale, kes alles soovivad koolijuhi ametisse astuda, kui ka nendele, kes on koolijuhi ametit pikemalt pidanud.
Loodi kaks erinevat koolijuhtide arenguprogrammi. Neist üks – koolijuhtide järelkasvuprogramm – oli suunatud inimestele, kes soovivad saada koolijuhiks. Programmi käigus jagati potentsiaalsetele koolijuhtidele selles ametis toime tulemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning pakuti ekspertide võrgustiku tuge. Teine, alustavate koolijuhtide arenguprogramm, keskendus juhtidele, kes – nagu nimigi ütles – alles alustasid oma koolijuhi karjääri. Koolitusprogramm pakkus suurepärast võimalust leida mõttekaaslasi ja arendada ametialaseid pädevusi.
Koolijuhtide ja õpetajate ametialase arengu toetuseks töötati välja 360-kraadi tagasiside, mis põhineb kompetentsimudelil ning aitab hinnata käitumist, hoiakuid ja oskusi igapäevatöös ja määrata selle abil oma tugevused ja arenguvajadused.
Samuti püüti olla kooliperedele toeks küsimuses, kuidas luua tõhus koolimeeskond. Koolijuhid ja koolimeeskonnad said osaleda kovisiooni meetodite ja kovisiooni rakendamise koolitustel, mille kaudu püüti organisatsioonis suurendada ühtekuuluvustunnet ja kujundada kaasavat ning toetavat organisatsioonikultuuri.
Seitsme aasta jooksul anti välja ka seitse haridusjuhtidele ja õpetajatele mõeldud tõlkeraamatut.
- John Hattie “Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime”
- Michael Fullani “Koolijuhi kolm võtmetegurit mõjusaks juhtimiseks”
- Dylan Williami “Õpetaja arengut toetav juhtimine”
- Michael Fullani, Joanne Quinni ja Joanne McEacheni “Sügav õppimine: kaasa maailma, muuda maailma”
- Elena Aguilari “Meeskonna arengu juhtimise kunst”
- Linda Bendikson ja Frauke Meyer “See pole raketiteadus”
- Peter M. Dewitti “Juhtide kollektiivne tõhusus”
Tegutseti ka selle nimel, et õpetajaamet oleks ühiskonnas väärtustatud ning kujuneks atraktiivseks karjäärivalikuks kõigile neile, kellele see töö sobib, sõltumata vanusest ja soost. Erinevate tegevustega sooviti juhtida tähelepanu õpetajatöö olulisusele ja rollile ühiskonnas, tutvustada õpetajaameti kaasaegset sisu ning põnevaid arenguid.
Õpetajaameti maine tõstmiseks töötati välja erinevaid õpetajatele ja tulevastele õpetajatele suunatud arengu- ja inspiratsiooniprogramme. Neist üks, “Õpetaja – hariduse kõneisik”, oli suunatud oma ameti fännidest tegevõpetajatele ning keskendus teadlikkuse tõstmisele sellest, kuidas õpetajad ise oma ameti mainet kujundada saavad. Programm kutsuti ellu sihiga tutvustada õpetajaameti positiivseid külgi ja suurendada avalikkuse teadlikkust õpetajatöö sisust. Kokku koolitati õpetajaameti mainesaadikuteks ja hariduse kõneisikuteks seitsme aasta ja kuue lennuga 73 õpetajat. Teine, õpetajate järelkasvule suunatud programm “Jah, õpetajaks!” koondas õpetajaametist huvitatud magistrikraadiga inimesi. Programmi eesmärk oli julgustada ja toetada inimesi, kes soovivad teha karjääripöörde ja asuda õpetajaametisse. Kokku osales programmis aastate jooksul kolm lendu ja 44 inimest. Kolmas programm “Hariduse tulevikutegija” oli mõeldud kõikide erialade bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe üliõpilastele, kes ei ole õpetajakoolituse tudengid, kuid kes on valmis kaaluma õpetajaametit kui üht võimalikku karjäärivalikut. Programmiga pakuti tudengitele võimalust avastada õpetajaameti põnevamaid külgi. Kokku osales programmis nelja lennuga 41 inimest.
Lisaks korraldati erinevatele sihtrühmadele suunatud inspiratsiooniseminare ning koostöös Töötukassa karjäärikeskusega ka kaks koolitust karjäärinõustajatele, et nad oskaksid paremini õpetajaametist huvitatud inimesi toetada ja suunata. Õpetajaameti olemuse avamiseks jõudis koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga ETV eetrisse saatesari “Mina, õpetaja”, mis portreteeris Eestis töötavaid õpetajaid ja pakkus sissevaadet elukutse esindajate argipäeva.
Tunnustamaks koole, kus valitsevad mõnusad ja koostöised suhted erinevate poolte vahel, korraldati alates 2018. aastast aasta kooli konkurssi. See andis võimaluse tuua esile Eesti koolide positiivseid omadusi – õppimist toetavat õpikeskkonda, suurepäraseid õpetajaid, aktiivseid õpilasi, avatud ja sooja suhtluskeskkonda ning kõike muud, mida koolipere ise oluliseks pidas. Siingi tehti koostööd Eesti Rahvusringhäälinguga ning suuri vaatajanumbreid kogusid igakevadised ETV hommikuprogrammi “Terevisiooni” saated, kus aasta kool pidulikult välja kuulutati.
Õppijate ja õpetajate digipädevuse arendamiseks ja koolide valmisoleku tõstmiseks digitehnoloogiat õppetöös rakendada korraldati regulaarselt erinevaid koolitusi. Programmiperioodi jooksul osales koolitustel ligikaudu 13 000 haridustöötajat nii alus-, üld- kui ka kutseharidusest ning COVID-19 pandeemia ajal olid veebikoolitused õpetajatele asendamatuks toeks. Digikoolituste kaudu toetati tehnoloogia kasutamist klassitunnis ning arendati iga haridustaseme õpetaja digipädevusi. Digikiirendi programm pakkus kooli juhtkonnale ja õpetajatele teadmisi digiarengu juhtimiseks ning haridustehnoloogilist nõustamist.
Valmis ka tõhusa õppeprotsessi toetamise raamistik ehk ÕPIRAAM. Õpetajale mõeldud tööriist aitab luua mitmekesist õppijakeskset õpikeskkonda, keskendudes viiele teemale: tõhus õppimine ja motivatsioon, vaimne tervis, füüsiline tervis, digipädevus ning autoriõiguse seadus ja GDPR.
Tänaseks on programmi teekond läbi saanud. Programm lõpetati pidulikult õpetajate ja haridusjuhtide arengukonverentsiga “Õppides tulevikku“, mis tõi kokku rohkem kui 200 õpetajat, koolijuhti ja haridusvaldkonna eksperti üle Eesti. Ühiselt arutleti juhtimiskompetentside, digipädevuste ja õpetaja maine teemadel.
Haridus- ja Noorteameti innovatsiooni- ja koostööosakonna juhi Elo Allemanni sõnul on kaheksa-aastase programmiperioodi jooksul saanud oma oskuseid ja teadmisi väga erisugustel teemadel täiendada tuhanded haridustöötajad ning tegevuste elluviimisesse panustanud kümned koolituskeskuse töötajad. “Ikka selleks, et meie lastel oleks kõik võimalused maailma parima hariduse omandamiseks. Ja kuigi programmi teekond on olnud täis väljakutseid, on see sisaldanud samapalju või isegi rohkem ka saavutusi ja kasvamist. Täname kõiki, kes on olnud meiega kaasas, osalenud meie koolitustel ja ka neid, kes on aidanud meil erinevaid tegevusi ellu viia,” lisas Allemann.
Programmi juhtnõukogu liige Toomas Kruusimägi tõi välja, et kõik programmi tegevused olid suunatud õpetajate ja koolijuhtide professionaalse kapitali arendamisele, toetamaks õppekava rakendamist, uueneva õpikäsituse õppeprotsessi juurutamist ning haridusühenduste tegevusvõimekust. “Mitmekesised täiendusõppe ja arendustegevused õpetajatele ning muudatuste juhtimise programmid kooli meeskondadele tõstsid õppekava arendustegevusi ja tänapäevase õpikäsituse juurutamist kooli tasandil. Koostöövõimaluste loomine haridusühendustele, arenguprogrammid juhtidele, näiteks mentorprogramm, kogenud õpetajate ja/või koolijuhtide kaasamine koolitajatena, sisutegevuste nõustajatena, väga arvukalt ja väga suure valikuga digikoolitusi ning juhtimisalase kirjanduste kättesaadavaks tegemine riigikeeles – kõik see muudab haridusjuhtimise kultuuri erinevates Eestimaa piirkondades,” on Kruusimägi veendunud. “ÕKPATi programmi raames loodi elujõulisi programme, mis võiksid arenguvõimalusi pakkuda ka järgmistel aastatel nii koolides juba töötavatele kui alles alustavatele haridustöötajatele,” lisas ta.
Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajapoliitika valdkonna nõunik Eneken Juurmann kinnitab, et uut haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise programmi valmistatakse ette. “ESF perioodi 2023–2029 tegevuste kavandamisel lähtume haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 ja noortevaldkonna arengukavas 2021–2035 seatud pikaajalistest sihtidest ning eelneva perioodi tegevuste mõju analüüsist. Eesmärgiks on nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest lähtumine kõigil haridustasemetel ja -liikides,” rääkis ta.
Uuel perioodil keskendutakse tegevustele, mis aitavad tagada haridus- ja noortevaldkonna kvalifitseeritud töötajate järelkasvu ning toetavad süsteemselt ja mõjusalt nende professionaalset arengut kogu karjääri vältel. Peamisteks koostööpartneriteks on kaks õpetajakoolituse eest vastutavat ülikooli, kellega koostöös ning teisi olulisi partnereid kaasates, jätkatakse täiendusõppe pakkumist ja süsteemi arendamist.
Juurmann täpsustas, et keskselt pakutavad professionaalset arengut toetavad tegevused peavad moodustama sidusa terviku esmaõppega, olema teadus- ja/või tõenduspõhised, asjakohased, tõhusad ning toetama õpitu rakendamist praktikas. “Õpetajaametisse jõuab üha enam inimesi, kellel on vajalik tööks nõutud kvalifikatsioon omandada töötamise ajal. Koostöös kahe peamise õpetajakoolituse eest vastutava ülikooliga – Tartu ja Tallinna Ülikooliga – käivitame Õpetajate Akadeemia, mis loob neljas fookusvaldkonnas õpetajatele paindlikud võimalused kvalifikatsiooni omandamiseks. Kvalifitseeritud õpetajatele pakume võimalust lihvida oma oskusi ja teadmisi meisterõpetajate programmis ning panustada mentori või õppejõuna oma kolleegide professionaalsesse arengusse,” lisas ta.
Asutuste tõenduspõhiseks ja tulemuslikuks juhtimiseks ning nüüdisaegset õpikäsitust toetava organisatsioonikultuuri juurutamiseks toetatakse uuendatud haridusjuhi kompetentsimudeli ja karjäärimudeli kasutuselevõttu ning võimestatakse õppeasutuse pidajaid.
Uuel perioodil on laienenud toetuse sihtgrupp. Professionaalset arengut toetavaid tegevusi korraldatakse lisaks õpetajatele ja juhtidele ka tugispetsialistidele ning noortevaldkonna töötajatele ning luuakse võimalusi koos õppimiseks. Haridus- ja noortevaldkonna töötajatele koos õppimine toetab formaalse ja mitteformaalse hariduses sidusust.