Stipendiaat: Mihhail Kremez, Tartu Ülikooli 3. õppeaasta doktorant (meedia ja kommunikatsioon)
Ülikool: Nikosia Ülikool
Stipendium: Kristjan Jaagu vahetusõpingud
Sihtkoht: Küpros
Lähetuse pikkus: 1 õppeaasta
Olen enam kui kindel, et välismaal teadustöö tegemine on doktorandile hädavajalik, mis võimaldab koguda uut väärtuslikku uurimismaterjali oma doktoritöö arendamiseks, saada pikaajalisi rahvusvahelisi kogemusi ning uusi teadmisi teise riigi kultuuriruumist. Ülikooli sisseastumisel teadsin kindlalt, et lähen välismaale vähemalt pooleks aastaks.
Minu plaane segas koroonaviiruse pandeemia 2020/2021. õppeaastal, mistõttu kolmas õppeaasta oli sisuliselt ainuvõimalik periood välislähetuseks, sest järgmine on juba peamiselt doktoritöö kirjutamise õppeaasta. Võtsin ühendust kolleegidega erinevatest ülikoolidest, et uurida, kust saada soovitud uut uurimismaterjali ning sain positiivse vastukaja Nikosia Ülikoolist Küproselt. Kuna Küpros asub Eestist päris kaugel ja seal elamine on üpris kallis, vajasin majanduslikku tuge, et tagada endale rohkem aega just teadustööks.
Minu ainsaks võimaluseks oli taotleda Kristjan Jaagu stipendiumi, kuna soovisin minna Küprosele terveks akadeemiliseks õppeaastaks. Siinkohal tänan väga oma juhendajat Ragne Kõuts-Klemmi (Tartu Ülikool) tema suurepärase üksikasjaliku soovituse ja väga heade nõuannete eest ning samuti Mike Hajimichael’i (Nikosia Ülikool) temapoolse toetuse eest!
Nikosia Ülikooli näol on tegemist Küprose suurima ja väga maineka ülikooliga, õppetöö käib peamiselt inglise ja kreeka keeles. Küprose ülikoolid on üsna noored võrreldes Tartu Ülikooliga – vanemad ülikoolid on asutatud alles eelmise sajandi teisel poolel. Nikosia Ülikool (asutatud 1980) on kaasaegne, suurepäraste auditooriumide ja raamatukoguga. Kommunikatsioonide õppetooli, mille juures teen oma teadustööd, kolleegid on väga heatahtlikud ja abivalmid. Üldse on Küprose inimesed väga sõbralikud ja viisakad. Enamik räägib ka (üsna ladusalt) inglise keelt.
Milliste kuludega tuleb arvestada?
Lend Küprosele on kallis, eriti kui võtta kaasa terve aasta jagu asju. Ostke piletid aegsasti nagu tegin ka mina, siis saab soodsamalt.
Eriti kallis on elamispinna üür, eriti kõrged on hinnad pealinnas Nikosias, mistõttu on soodsam üürida elukoht mõnes külas ja sõita pealinna bussi või autoga. Nõudlus hooajal, mil ma lendasin Küprosele, on väga suur ning sobiva elamispinna leidmine osutus üsna keeruliseks, sest omanike soovid ja nõudmised on väga erinevad. Maakleritest suurt kasu pole, pead tegutsema ise. Soovitan üürida ajutine pind umbes üheks kuuks ja siis käia edasi vaatamas kohapeal. Minul õnnestus leida suurepärane kõigi mugavuste ja varustusega elamine, mille omanikeks on väga vahvad inimesed Kesk-Euroopast. Esialgu elasin seal mõned nädalad, kuid peagi jõudsime juba pikaajalise kokkuleppeni. Minu CV, Eesti Haridus- ja Noorteameti, Tartu Ülikooli ning Nikosia Ülikooli väljastatud paberid veenisid neid, et tegemist on usaldusväärse üürnikuga. Jah, siin võib omanik küsida teie dokumente ning töölepingut ja pangakonto väljavõtet, mis tõestavad, et olete usaldusväärne ja maksevõimeline üürnik.
Auto rendihinnad on nii ja naa, tuleb kaubelda. Kuid auto oli mulle hädavajalik, sest pean intervjueerima ajakirjanikke ja auditooriumi esindajaid Küprose eri paikades. Bensiin on oluliselt soodsam, kohalikud soovitavadki osta bensiinimootoriga auto. Siin on vasakpoolne liiklus – sellega harjumine võtab aega. Õnneks on Küprosel ka korralik bussiliiklus.
Kõige rohkem kulus toidule, sest riided ja ka spordivarustuse (iga minu tööpäev algab treeninguhommikuga ja iga õhtu lõpeb treeninguõhtuga) tõin Eestist kaasa. Toidukaupade hinnad on liigiti kas odavamad või kallimad kui Eestis, aga toidu kvaliteet väga hea, eriti kui eelistate tervislikku toitumist. Eriti rõõmustasid mind värsked puu- ja juurviljad, väga kvaliteetne liha ja mereannid.
Miks on kasulik tunda kohalikku kultuuri ja ajalugu?
Kindlasti soovitan tutvuda Küprose kultuuri ja ajalooga, kasutades minu välisõpingute juhendaja sõnu: „Küprosel võtan maapinnalt suvalise kivi ja sellelgi on mitu tuhat aastat ajalugu.“ Ja ongi nii – üle saare on ajaloomälestised, millele annab lisaväärtust Küprose imeline loodus – sinine meri, iidsed mäed ja aastaringselt õitsvad taimed.
Olles ajaloo- ja kultuurihuviline, omandasin teadmisi ka enne saabumist, aga keerulisemates küsimustes aitasid mind Nikosia Ülikooli kolleegid, kelle käest võin alati kõike üle küsida. . Küprose ajalugu tuleb tunda, eriti, kui soovite elada siin kauem kui tavaline turist. See aitab mõista kohalikke inimesi, mis on eriti oluline mulle kui meedia ja kommunikatsiooni uurijale. Pidage meeles, et küproslased on väga tundlikud oma ajaloo suhtes.
Millest mitte rääkida?
Küproslastega ei ole soovitav rääkida kohalikust poliitikast ega jalgpallist! Olge ettevaatlikud ja pidage nõu enne Küprose kolleegidega! Iga päev kogen midagi uut ning tasapisi õpin kreeka keelt ja õpin kohalikke tavasid nii palju, kui vaba aega tekib.
Olen väga tänulik EV Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Haridus- ja Noorteametile Kristjan Jaagu stipendiumi eraldamise eest! See andis mulle võimaluse pühenduda täielikult teadustööle. Kui keegi lugejatest soovib minna välisõpingutele Küprosele ning vajab nõu kohaliku elu osas, siis kirjutage julgelt ja vastan esimesel võimalusel: mihhail.kremez@ut.ee
Magistrant ja doktorant – esita avaldus Kristjan Jaagu vahetusõpingute stipendiumile hiljemalt 1. mail! Rohkem infot stipendiumi kohta kodulehelt.