Olen Märjamaa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, õpetan sel õppeaastal vaid gümnaasiumiastmes, 11. ja 12. klassis, aga tavaliselt nii põhikoolis kui gümnaasiumis.
Nagu igal kirjanikul on piltlikult öeldes oma käekiri, on see ka igal õpetajal. Samamoodi on ka iga klass omanäoline: mõnikord pigistab king vasakus, teinekord paremas, mõnikord mõlemas jalas korraga. Sellest sünnibki vajadus luua oma õppematerjale, eriti praktilist harjutusmaterjali, mida kipub nappima. Sageli võtab õpilastele sobiva materjali leidmine nii palju aega, et mõistlikum on see ise valmis teha. Vahel tekib ka olemasolevast tüdimus ja teen seepärast midagi vana ümber või sootuks uut. Maailm muutub nii kiiresti, et eilne uus on juba homme vana, nii et näiteks meediaõpetuse tundideks tuleb kogu aeg uut infot otsida ja see õppematerjaliks vormida, olgu siis arutelu all sõnavabadus ja propaganda ning selle teemaga seotud süvavõltsingud või miski muu päevakohane.
Eesti keele ja kirjanduse õpetajatele napib ühtseid tasuta digitaalseid õppematerjale ja see sunnibki ise tegutsema.
Digikeskkondade muutuvas maailmas ei hakka igav ei õpetajal ega õpilasel
Olen E-koolikotis kolleegidega jaganud mahukaid veebilehti „Lonks luulet. Ports proosat. Poeetika” ja „Teksti mustrid. Stilistika”, kus on palju eri liiki materjale luuleteemade ja stiili õpetamiseks nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Selliste materjalimahukate veebilehtede koostamine on mitmes mõttes väljakutseid pakkuv: põhjendatud sisuvaliku, ülesehituse ja metoodika kõrval on oluline roll ka selle kujundusel ja kasutusmugavusel, see on ajamahukas ja samas ka vastutusrikas töö. Õppematerjalide loomine annab võimaluse ühendada eesti keele õpetamise reeglipärasust ja ratsionaalsust ning kirjandusõpetuse tõlgendusvabadust ja loomingulisust. See on protsess, kus ma õpetajana saan pidevalt õppida, end vaimselt mõnusalt pingutada, see on põnev ja tore. Seda enam, et eri digikeskkonnad pakuvad tohutult huvitavaid väljakutseid – niisuguses muutuvas maailmas ei hakka kunagi igav. Olen aru saanud, et ka mu õpilastel mitte.
Viimaste aastate lemmik keskkonnaks on kujunenud paljude võimalustega Sisuloome, mille eri liiki ülesandemallid annavad õpilastele vaheldusrikkaid võimalusi harjutada ja teadmisi kinnistada. Kasutan tundides mitmeid erinevaid koostöiseid veebikeskkondi, nt teevad õpilased Google´i veebilehti, loovad digitaalseid mõistekaarte, esitlusi, ristsõnu, tahvleid, sõnapilvi jm. Kasutan Quizizzt ja Wizerit, aga oleme katsetanud ka keerulisemaid keskkondi, nt põgenemistoa tegemist genial.ly keskkonnas. Mida põnevat internetist õppeprotsessi rikastamiseks leida on? Väga palju. Näiteks Tartu Ülikooli semiootikute loodud õppeplatvorm “Haridus ekraanil”, videosari “Tähtteose kiirkursus”, “Eesti Noorsooteatri raamaturiiul”, EKI keeletestid jm materjalid, Digiõpilood, ERRi rikkalik arhiiv jne.
Õppematerjali loomine on mõnus loominguline tegevus, digitaalsete lahenduste otsimine paneb ennast pidevalt katsetama ja õppima. Nagu Digiterades kirjas: iga nädal terake targemaks. Tõsi, kodune kaugõpe muutis vahepeal digivaimustuse digiväsimuseks ja pani hindama otsest inimlikku kontakti ilma ekraani, mikrofoni ja kaamerata. Digiõppevara loon ja kasutan eelkõige siis, kui see annab lisandväärtust, muudab õppimise ja õpetamise tõhusamaks.
Õppematerjalide jagamine on tänuväärne, sest rikastab õppeprotsessi, aga hoiab ka kokku õpetajate aega. Olen tänulik neile kolleegidele, kelle materjale ma E-koolikotist ja mujalt internetist leian ja kasutada saan, seepärast jagan hea meelega oma loodut vastu. On tänuväärne, et E-koolikott on portaal, kus seda teha saab.