Varane töökogemus on noorele rohkem kui lihtsalt esimene palk – see on võimalus õppida vastutust, iseseisvust ja koostööd. Töö kaudu avardub arusaam enda võimetest ja tulevikuvalikutest. Just esimesed töökogemused kujundavad noore suhtumise tööellu ja annavad kindluse astuda järgmisi samme. Värskelt ilmunud uuring annab ülevaate, kuidas siis teha nii, et noorte tööturule suundumine oleks võimalikult toetatud ja teadlik.
Kuidas märgata ja ennetada noore kalduvust äärmuslikele vaadetele?
Viimasel ajal on ühiskonnas sagenenud arutelud noorte radikaliseerumise ja äärmuslike hoiakute leviku üle. Lapsevanemana võib olla murettekitav märgata, kui teismeline väljendab maailmast rääkides mustvalgeid või vastandavaid seisukohti ning usaldab sotsiaalmeediast leitud infot ilma seda kriitiliselt hindamata. Kuigi selline endale kohta otsiv mõtteviis võib kuuluda teismeea juurde, on oluline osata ära tunda, millal võib tegu olla millegi tähendusrikkamaga.
Julged katsetajad: kuidas õpetajad said sõbraks AI-ga
Tehisintellekti tulekul paar aastat tagasi saime kohe aru, et see on midagi, mis jääb. Lisaks erinevatele veebiseminaridele lõi grupp haridustehnolooge Õpiraami ehk õhusa õppeprotsessi toetamise raamistikule eraldi AI-mooduli. Selle õppeaasta alguses jõudis see koolituse baas eTwinningu programmi, kohandatuna vastavalt rahvusvahelisusele ja koostööle.
Interaktiivne juhtimislaud annab ülevaate koolikeskkonnaga rahulolust Eestis
Äsja interaktiivse juhtimislaua kujul avalikustatud riiklikud rahuloluküsitluste tulemused annavad põhjaliku ülevaate erinevate sihtrühmade rahulolust koolikeskkonnaga. Tulemused on avalikult kättesaadavad kõigile huvilistele.
Õpetajad peale tunde? Ja nii juba viis aastat!
Viis aastat õpiampse – distantsõppest vaimse terviseni, muudatuste juhtimisest rahvusvahelise koostööni, tehisintellektist lõiminguni. Mida kõike me pole käsitlenud! Distantsilt targemaks veebiseminarid algasid täpselt siis, kui pandeemia algas – viis aastat tagasi, märtsis. Tegemist oli hädaolukorraga: koolid suleti ootamatult ja HITSA-l oli suurepärane haridustehnoloogide võrgustik, kes mobiliseerus mõne päevaga.
Kuidas jõuab Euroopa Liidu noordelegaadi sisend Euroopa Komisjoni?
Euroopa Liidu otsustusprotsessides osalemine on mitmekihtne ja keeruline, kuid võimalus mõjutada noortepoliitikat paneb olulise vastutuse noordelegaatide õlule. Noordelegaadi sisend ei ole pelgalt sõnavõtt kohtumistel – see on hääl, mis aitab suunata Euroopa tulevikku ja kujundada poliitikaid, mis vastavad noorte vajadustele ja ootustele. Kuid kas ja kuidas jõuab see sisend Euroopa Komisjoni tasandile? Vaatame seda protsessi lähemalt.
Märtsis stardib PISA 2025 – Eesti õpilased osalevad taas rahvusvahelises haridusuuringus
Ajavahemikul 31. märtsist kuni 9. maini toimub Eesti koolides PISA 2025 uuring, milles osaleb 206 kooli ja ligikaudu 7600 õpilast. PISA on maailma suurim haridusuuring, mis võimaldab saada põhjaliku ülevaate Eesti hariduse hetkeseisust ja arengusuundadest.
Digiloovtöö: nutikas viis digiuuendusteks koolis
Kas mäletate aega, kui kalkulaatorite kasutamine koolis tundus radikaalne mõte? Või aega, mil interneti kasutamine tunnis oli pigem erand kui reegel? Nüüd on digitehnoloogia muutunud hariduse lahutamatuks osaks. Mullu kehtima hakanud uus põhikooli riiklik õppekava sisaldab soovitust viia III kooliastmes kohustuslik loovtöö läbi uuenduslikus digiloovtöö formaadis – see ei ole revolutsioon, vaid asjade loomulik areng meid ümbritseval digiajastul.
Leila Lehtmets: õpilased on endiselt väga loovad ja andekad!
Et saada aimu, mis motiveerib õpetajad ja õpilasi erinevatel konkursitel osalema ja kuidas nendel osalemine arendab nii õpilaste loovust kui ka digioskusi, küsisid teema kohta ProgeTiigrid Kirke Kasari ja Mariell Miilvee Kose Gümnaasiumi õpetajalt Leila Lehtmetsalt. Leila õpetab Kose Gümnaasiumi algklassides informaatikat ja on algklasside maja haridustehnoloog. Ta on karjääripööraja, kes töötas varem riigiametnikuna, kuid…
Aasta kool 2024: Ida-Virumaalt saab väga kvaliteetse hariduse
Juuni alguses möödub aasta päevast, mil Jõhvi Gümnaasium valiti aasta kooliks 2024. Võiduemotsioonid on kooliperel endiselt eredalt meeles ning võidu toonud väärtuseid on järjekindlalt ja tugevalt edasi kantud.