Kohe on käes kooliaeg! Iga vanem soovib, et tema lapse koolitee kulgeks rõõmsalt, rahulikult ja edukalt. Et see tõesti nii läheks, on lapsele kooliteel tähtis oma vanemate tugi ja abi.
Oskus koolis õppida ei ole kaasasündinud, vaid areneb elu jooksul. Ühest küljest tähendab see, et pole olemas «halbu õppijaid», sest igaüks meist saab oma õppimisoskust arendada, oma aju parimal võimalikul viisil kasutama õppida. Teisalt tähendab see ka, et me ei saa eeldada, et laps oma õppimise korraldamisega kodus kohe alguses üksi hakkama saaks.
Lapsevanema roll on last kodus õppimise juures toetada, talle kodus sobilik õpikeskkond luua, talle õppimisoskust õpetada, temasse enesekindlust ja turvatunnet süstida. Kuidas seda teha?
Lapsevanema suhtumine kooli ja õppimisse kandub ka lapsele
Seda, kuidas vanemad oma last kooliteel toetavad, võib oluliselt mõjutada ka lapsevanema enda kooli- ja õpikogemus. Näiteks võib lapsevanem, kellel omal ajal koolis halvasti läks, anda sama suhtumist kooli ja õppimisse tahtmatult edasi ka oma lapsele. Ning vanem, kes pidi lapsena oma kooliasjadega ise hakkama saama, võib sama oodata ka oma lapselt. Laps saab oma vanema hoiakutest aru ka sõnadeta – kehakeelest, hääletoonist.
Seega on lapse rõõmsa ja eduka koolitee toetamise juures tähtis:
- Ole ise õppimise suhtes positiivselt meelestatud – uued teadmised, oskused ja avastamine on nii põnevad!
- Ära kanna oma kogemust koolist ja õppimisest lapsele üle. Kool ei ole täna enam selline nagu kunagi, palju on muutunud ning nii olukord kui ka laps on erinevad.
- Hinda ja tunnusta lapse jõupingutusi, mitte ainult häid hindeid. Ära võrdle last klassikaaslastega. Eksimused on lubatud. Ära sunni last täiuslikkusele, kuid innusta teda jõukohaselt pingutama ja mitte kohe loobuma.
- Õpeta lapsele, kuidas tulla toime tugevate tunnetega ja kaotusega (nt spordis).
Eduka õppimise eeldus on sobiv keskkond
Ka kodus on oluline luua lapsele õppimiseks vajalikud ja sobivad tingimused. Kindlasti vajavad nooremate klasside lapsed vanema suunamist nii oma õppekoha korraldamisel kui ka koduse õppetöö planeerimisel:
- Jälgi, et lapse põhivajadused (meelerahu, turvatunne, söök, jook, uni) oleks enne koolitöö kallale asumist rahuldatud. Siis on töövõime suurem ja õpitu kinnistub paremini. Näljane või väsinud aju ei tööta – just samamoodi, nagu ei tööta auto, milles pole kütust.
- Loo õppimiseks sobiv keskkond (laud, tool, valgus, aga ka ühine aeg lapsega koos koolitööde vaatamiseks). Lepi lapsega kokku, et õppimist ei segaks nutiseadmed, televiisor, väiksemad õed-vennad.
- Koosta koos lapsega tema päevakava (nt visuaalne ajaplaan), kuhu planeerige sisse ka kodus õppimise aeg ja puhkepausid. Maksimaalne efektiivne õppimise aeg on korraga 20-25 minutit, siis on vajalik puhkepaus, soovitavalt koos liikumisega. Õppimisele ei aita kaasa tundide viisi laua taga istumine. Lepi lapsega kokku, et päevakavast tuleb kinni pidada ja ole selles lapsele eeskujuks.
- Õpeta laps koolikotti pakkima. Vajadusel tee seda esialgu koos lapsega. Sammhaaval suurenda lapse iseseisvust. Kõike, mida laps oskab ise teha, peaks ta tegema ise.
- Õpeta lapsele vastuse võtmist, kaasa teda otsustamisprotsessi (nt kas võtta kooli kaasa sinine või roheline spordipluus).
Nipid, mille abil last õppetöös aidata
Õppida võib mitut moodi. Mõned nipid ja võtted sobivad paljudele, kuid alati tuleb lähtuda just oma lapsest ja talle sobivast. Iga laps on kordumatu ja just vanem tunneb oma last kõige paremini.
- Proovi koos lapsega, mis järjekorras on tal efektiivne erinevaid aineid õppida. Enamasti tuleb kasuks, kui erinevaid ülesandeid (nt lugemist ja kirjutamist) teha vaheldumisi.
- Paljusid lapsi toetab seoste loomisel ja meelde jätmisel visualiseerimine – õpitava kohta skeemi, joonise, mõistekaardi, pildi tegemine jne.
- Innusta last kasutama õppimisprotsessis erinevaid meeli: kuulmine, nägemine, kompimine, liikumine, haistmine, maitsmine. Näiteks võib luuletuse pähe õppimisel kasu olla rütmilisest liikumisest. Uuri, mis lapsele kõige paremini sobib, missugused meeled just temal kõige paremini õppida aitavad. Ka ühe pere lapsed võivad olla selles erinevad.
- Suuna last olulistele kohtadele õpitavas (rasvane kiri, tekstikastid jne).
- Lase lapsel tööjuhised ise ümber sõnastada, et veenduda, kas ta sai ülesandest aru ( nt «Loe, tõmba joon alla, kirjuta tabelisse» – kas laps saab aru, millised kolm ülesannet ja millises järjekorras ta sooritama peaks?). Vajadusel selgita lapsele mõisteid, sõnade tähendusi.
- Õpeta last ise kontrollima oma ülesande õigsust (nt ärakirja puhul võrdlema oma kirjutatut näidisega).
- Aita lapsel teha õpitust kokkuvõte, üldistada õpitut, luua seoseid varasema ja äsja õpitu vahel. Aita õpitut seostada igapäevaeluga ja võimalusel lapse enda kogemusega.
- Lase lapsel esitada sinule küsimusi õpitu kohta. Parim viis õppimiseks on seda teisele õpetada, selgitada!
- Lase lapsel anda hinnang oma kodusele õppimisele (nt läks liiga kaua aega, oli äge koos õppida). Uuri lapselt, mida uut ta täna õppis, proovi välja selgitada, mis oli arusaadav , mis oli keeruline. Innusta ja õhuta last avastama ja õppima.
Laps ei ole vanema, vaid oma enda unistuste elluviija
Koolirõõmu üks oluline allikas on lapse isikupäraste tugevuste ja arendamist vajavate külgedega arvestamine. Püüa mõista ja arvestada, et ükski laps ei ole oma vanema täitumata jäänud unistuste elluviija või vanema soovidele ja unistustele vastava tee käija. Iga lapsel on oma tee ja oma unistused. Toeta ja aita last tema oma teel!
Kiida last selle eest, milles ta on hea, milles ta pingutab. Lapsevanema siiras tunnustus ja hea sõna toetab lapse enesehinnangu ja seeläbi ka enesetõhususe arengut, toetab uskumust: ma saan hakkama! Iga laps on milleski tubli.
Ole kannatlik, kui uued teadmised ja oskused ei kujune hetkega. Anna lapsele aega õppida temale omases tempos.
Püsivate raskuste korral õppimisel pöördu lapse õpetaja või kooli tugispetsialisti poole, et leida võimalusi õppetöö lapsele sobivamaks korraldamiseks kodus ja koolis. Kui vanemad või koolipere vajavad lapsele sobiva õppetöö korraldamiseks edasisi nõuandeid või erapooletut hinnangut, siis saab järgmiseks pöörduda Rajaleidja keskustesse.
Autorid: Saima Salomon ja Tiina Talusaar, Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskuse teadmustiimi peaspetsialist