Harno noorteinfo peaekspert Hannaliisa Rebane lõpetas sel kevadel Tallinna Ülikoolis noorsootöö eriala ja jätkab õpinguid magistriõppes. Tema jaoks on noorsootöö päris amet, mida tuleb õppida, ja teadlik valik. Selle valikuni jõudmine võttis aega.
Gümnaasiumi lõpus seisis Hannaliisa sama küsimuse ees nagu paljud noored: mida edasi teha ja kelle nõu selles otsuses kuulata. Sõbrad, tuttavad ja pere ütlesid, et tal on hea jutuvool ja ta seisab alati õigete asjade eest. Nende meelest pidi ta õppima õigusteadust.
Õigusteadus teda ei kõnetanud ja ta läks õppima hoopis riigiteadust. Gümnaasiumis oli talle küll öeldud, et see ei pruugi olla tema teema, kuid tol hetkel ta sellega ei nõustunud. Peagi hakkas ta mõtlema, mida ta elult tegelikult tahab ja kelle järgi ta oma valikuid teeb. Ta küsis endalt, millega ta on terve elu tegelenud.
Vastus oli selge. Põhikoolis oli ta aktiivne õpilasesindaja ja gümnaasiumis tegeles osaluskogudega. „Noorsootöö on ju see, mida ma olen terve elu teinud, see, milles ma olen terve elu olnud ja mida ma olen terve elu armastanud,“ ütleb Hannaliisa. Nii otsustas ta minna Tallinna Ülikooli noorsootööd õppima. Hiljem mõistis ta, et need, kes kahtlesid tema riigiteaduste eriala valikus, nägid temas juba siis noorsootöötajat.
Amet, mida ta noorena ei tundnud
Noorena ei seostanud Hannaliisa oma kogemusi noorsootööga. Tema kõrval olid toredad täiskasvanud, kes innustasid ja motiveerisid, kuid ta ei mõelnud nende tegevusest kui tööst.
Suurim eeskuju oli tema põhikooli huvijuht. Hannaliisa vaatas tema poole alt üles ja rääkis kodus vanematele suure kirega, kuidas huvijuht oma tööd teeb. „Ma ei suutnud põhikooli tüdrukuna kuidagi mõista, et see on päriselt amet. Et see, mida ta teeb, on päriselt töö ja see on miski, millega sa võidki elada,“ meenutab ta.
Mis tegi neist täiskasvanutest olulised isikud tema elus? Hannaliisa sõnul see, et nad olid tema kõrval omal valikul ja toetasid tema arengut. Nende juurde sai ta pöörduda ja olla just see, kes ta on. Rolli mängisid märkamine, kuulamine ja pikaajaline olemasolu.
Mis vahe on toredal täiskasvanul ja noorsootöötajal
„Tore täiskasvanu võin ma niisama olla,“ ütleb Hannaliisa. „Professionaalset noorsootöötajat eristab aga see, et ta on päriselt omandanud need pädevused ja ta teab, kuidas noort täisväärtuslikult toetada.“
Noorsootöötaja oskab noort esmasel tasandil nõustada ja suunata sobivate infoallikate juurde. Tal on olemas tugivõrgustik ja ressursid, mille abil noort toetada. Hannaliisa sõnul võib tore täiskasvanu olla igaüks ja see võiks olla iga täiskasvanu eesmärk. Toredal täiskasvanul võib aga olla küljes ka teisi silte, näiteks lähedane, pereliige või ülemus.
„Noorsootöötaja on spetsialist, ekspert, professionaal, kes ongi selle jaoks, et noort toetada. Ja see silt annab noorele juba teadmise, et tema on minu jaoks olemas.“
Hannaliisa sõnul peab noorel olema võimalus saada tuge professionaalilt, kes on omandanud vastava väljaõppe ja teab, kuidas oma tööd teha. Seepärast tasub lapsevanematel ja otsustajatel näiteks huvitegevust planeerides mõelda, kellele nad oma noore usaldavad.
Teadmised ja hea tahe käivad käsikäes
Õpingud ei anna Hannaliisa sõnul tulevasele noorsootöötajale valmis vastust, et kui noorel on mingi mure, tuleb teha just nii. Väljaõpe annab tööriistad ja õpetab märkama, kui noore käitumises on midagi muutunud või kui noortegrupis on midagi viltu, näiteks keegi on grupist välja tõrjutud.
„Ükski noortevaldkonna koolitusprogramm ei anna sulle terviklikku paketti. Need annavad justkui õnge ja sina oled see kalamees, kes läheb kala püüdma.“
Hea tahe on tema sõnul oluline, kuid sellest üksi ei piisa. Noortelaagri korraldamine võib tunduda tore mõte, kuid sellega kaasneb palju riske ja see nõuab põhjalikku riskianalüüsi. Noorte turvalisus ja eetika on see, millele tuleks rohkem mõelda. „Praktika ei saa toimuda ilma teooriata. Need käivad käsikäes,“ ütleb Hannaliisa. Teadmisi on vaja, et noorsootöötaja aitaks noore potentsiaali avardada ega kahjustaks teda oma tegevusega.
Ennetustöös on tema sõnul väga oluline koostöö. „Professionaalne noorsootöötaja teab, kus on tema pädevused ja kus on nende pädevuste piir.“ See tähendab teadmist, millal kaasata kohaliku omavalitsuse noorte heaolu spetsialisti või mõne teise eriala spetsialisti.
Mida noortekeskuses alati ei nähta
Õpetaja käest ei küsi keegi, millega ta tegeleb, kuid noorsootöö mõiste paneb Hannaliisa sõnul paljud kulmu kerkima. Kõige sagedamini nähakse noorsootööd noortekeskustes. Sinna astudes näeb valdkonnavõõras inimene lauamänge või piljarditurniiri. „Mida inimene ei näe, on see usalduslik kontakt, mille noorsootöötaja tegelikult noorega loob läbi nende tegevuste.“
Klassis, kus on üle kolmekümne õpilase, on õpetajal keeruline igaühele eraldi keskenduda. Noortekeskus ja noorsootöö võimaldavad Hannaliisa sõnul noorele individuaalsemalt läheneda ja otsida lahendusi, mis just teda kõige enam toetavad.
Noorsootöö on järjepidev mitteformaalne ja informaalne õppimine. Õigeid ja valesid vastuseid ei ole. Noorsootöötaja aitab noorel ise jõuda selleni, mis on tema jaoks sel hetkel kõige väärtuslikum, ja mõtestada, mida ta näiteks kokandusringis või lauamänguõhtul õpib.
Hannaliisa soovitab noortekeskust külastades vaadata lisaks tegevustele ka seda, kuidas noored eri olukordades käituvad ja millega noorsootöötaja seal tegeleb. Tema sõnul pole ta sellist tähenduslikku suhtlust näinud üheski teises valdkonnas.
Iga noor on väärtuslik
Noore kõrval päriselt olemine tähendab Hannaliisa jaoks olla noore jaoks olemas nii, nagu noor seda vajab, ja leida selleks parim viis, hoides samal ajal ka iseennast. See kehtib sõltumata noore taustast ja kodust ning sellest, kas noor on varem noortekeskuses pahandusi teinud või on ta iga päev naerusuine. „Iga noor on väärtuslik ja iga noort tuleb võtta võrdsena.“
Intervjuu lõpus palusime Hannaliisal lõpetada lause „Noorel on vaja vähemalt ühte täiskasvanut, kes …“. Hannaliisa vastas: „Noorel on vaja vähemalt ühte täiskasvanut, kes on tema kõrval, ükskõik mis tema maailmas tegelikult toimub. Tal on vaja täiskasvanut, kes on tema kõrval päriselt.“
Vaata täispikka vestlust Youtubest
Harno Teeviida korraldatud noorsootöö nädalat tähistatakse Eestis igal aastal novembris, tänavu 9.-15. november. Eesmärk on tuua esile noorsootöötajate panus ja see, mida noored noorsootööst kaasa saavad. Noortega töötajad korraldavad sel ajal üle Eesti sündmusi, mille leiad https://noorsootoonadal.ee/. Enne noorsootöö nädalat avame artiklitega valdkonda lähemalt: räägime inimestega, kelle tööpäev möödub noorte keskel, ja uurime, mida nende töö noortele annab.
Blogiartikkel on valminud 2026. aasta üle-eestilise noorsootöö nädala “Noore kõrval. Päriselt.” raames
Toimetas Kristjan Heinmets
Kaanefoto: Goal Media, galerii fotod: erakogu