Eesti koolides tehakse karjääriõppes juba palju vajalikku. Järgmine samm on muuta head näited nähtavaks ja siduda need tervikuks, kus karjääriõpe ei jää ühe spetsialisti ülesandeks, vaid igal koolipere liikmel on selles oma roll. Kuidas seda teha, kirjutavad Harno eksperdid 20. oktoobril ilmunud Õpetajate lehe karjäärieris, mis on loetav ka veebis.
Karjääriõpe ei tähenda ainult vastuse otsimist küsimusele „Kelleks sa tahad saada?“. Sama oluline on, et noor õpiks märkama, milles ta on hea, mis on talle tähtis, mida tal tuleb juurde õppida ja kuidas edasi liikuda, kui esialgne plaan muutub. Alates 2023. aasta õppekavamuudatustest peab iga kool pakkuma süsteemseid karjääriteenuseid kõigile õpilastele, sõltumata kooli suurusest või asukohast. Rahvusvahelised uuringud näitavad aga, et teenuseid kasutatakse sageli vähem, kui neid vaja oleks.
Harno Euroguidance Eesti ja Karjäär+ programmijuht Margit Rammo kirjutab, et karjääripädevuste arendamiseks ei piisa heast tahtest, vaid vaja on süsteemi. See ei tähenda, et igast õpetajast peaks saama karjäärinõustaja. Aineõpetaja saab siduda õpitava töömaailmaga, klassijuhataja aidata õpilasel kogemusi mõtestada ja koolijuht luua tingimused, et koostöö toimiks. Mõnikord piisab pärast õppekäiku või töövarjupäeva kolmest küsimusest: mida ma kogesin, mida sain enda kohta teada ja mida see tähendab minu järgmiste valikute jaoks.
Koolid ei pea kõike ise välja mõtlema
Margit Rammo ja Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Helen Köhler selgitavad, kuidas HTM ja Harno toetavad koole karjääriteenuste arendamisel juhendmaterjalide, enesehindamise tööriistade ja arendusseminaridega. Mullu osales 15 seminaril üle 400 koolijuhi, õpetaja ja omavalitsuse esindaja. Sel õppeaastal katsetab Karjäär+ programm piirkondlikke karjääriteenuste mudeleid Elva, Hiiumaa, Pärnu, Rae, Rõuge, Saku, Tapa, Tartu, Valga ja Võru omavalitsuses. Eesmärk on, et karjääriteenuste kvaliteet ei sõltuks õpilase elukohast.
Uusi ideid saavad ka karjäärispetsialistid
Harno eksperdid Birgit Peterson, Liis Süsmalainen ja Margit Rammo kirjutavad, kuidas rahvusvaheline õpiränne toetab karjäärispetsialisti arengut. Erasmus+ haridustöötajate õpirände mõju uuringu järgi on karjäärispetsialistidele rändest eriti palju kasu. Välismaal käinud spetsialistid on toonud koju näiteks virtuaaltuurid, VR-lahendused ja mängulised meetodid, aga eelkõige julguse proovida midagi uut. Ka keelehirm on osutunud sageli suuremaks kui tegelik takistus. Loost leiad nõuanded, kuidas õpirändeks valmistuda.
Kust leida lisainfot ja tuge?
- Karjääriõppe juhendmaterjalid ja tööriistad koolidele leiad harno.ee/karjaariope.
- Loe Harno blogist, kuidas Harno toetab koole karjääriteenuste arendamisel.
- Õpirännet saab taotleda organisatsioon, mille töötajaid õpirändele saadetakse. Loe lähemalt üldharidustöötajate õpirände kohta.
- Eesti Töötukassa pakub õpilastele tasuta karjäärinõustamist. Ajakohase karjääriinfo leiab portaalist minukarjäär.ee.
Kaanefoto: unsplash