Tartu kannab 2026. aastal Eesti noortepealinna tiitlit ning see on tunnustus, mille üle on põhjust rõõmu tunda. Noortesõbraliku linna kujundamine ei alanud aga tiitli saamisega ega lõppe ka uue kalendriaasta alguses. Pigem on noortepealinna aasta andnud hea põhjuse vaadata senisest tähelepanelikumalt, milline koht Tartu oma noortele on ja kui palju saavad nad ise selle kujundamisel kaasa rääkida.
Mis teeb Tartust noortesõbraliku linna?
Tartus elab üle 23 000 noore ehk sellesse vanuserühma kuulub ligi iga neljas tartlane. Seetõttu ei saa noortevaldkond olla üksnes noortekeskuse, huvikooli või linnavalitsuse ühe osakonna südameasi. Noore elutee ei kulge mööda asutuste ja osakondade piire, vaid põimub nende kõigiga. Ta käib koolis, liigub linnas, osaleb huvitegevuses, otsib töökogemust, kasutab ühistransporti ning tahab vahel ka mõne linnaotsuse kohta öelda, et seda saaks teha teisiti.
Noortesõbralik linn tähendab enamat kui rohket tegevuste valikut. Oluline on, et noor tunneks end Tartus hästi, leiaks võimalusi oma huvidega tegeleda ja julgeks ka ise midagi algatada. Ühe jaoks tähendab see kohta, kus pärast kooli sõpradega aega veeta, teise jaoks võimalust korraldada oma esimene üritus või linna tuleviku üle kaasa rääkida. Kõik noored ei taha ega peagi osalema samades tegevustes. Küll aga võiks igaüks teada, kust oma mõttega alustada ja kelle poole vajadusel pöörduda. Siin on oluline roll noortevaldkonna töötajatel, kes oskavad noori kuulata, nende ideid edasi arendada, aidata ja julgustada esimest sammu tegema.
Kuidas noored Tartus linna otsuseid mõjutavad
Tartu tugevus on koostöö. Kõige nähtavamad noorte osalusvormid linnas on juba üle 20 aasta tegutsenud Tartu Linna Noortevolikogu ning kultuurikorralduse poolelt viieaastane Tartu 2024 Extended osaluskogu. Nende kõrval tegutsevad koolide õpilasesindused ning noori kaasatakse töögruppidesse, arengudokumentide koostamisse ja linnaruumi puudutavatesse aruteludesse.
Kõige paremini näitab kaasamise väärtust aga see, kui noorte ettepanekutest sünnib päris muutus. Tänavu sai Tartu Linna Noortevolikogu õiguse oma seisukohtade eraldi kajastamiseks linnavolikogu komisjonide protokollides. Nii jääb noorte arvamus otsustusprotsessides selgemalt nähtavaks. Ka varasemad noortevolikogu ettepanekud on viinud konkreetsete tulemusteni. Näiteks langetati kaasava eelarve hääletamise vanusepiir 16 eluaastalt 14-le ning käivitati noorte jaoks oluline ööbussiliin. Need on näited sellest, et noorte osalemine ei piirdu üksnes arvamuse avaldamisega.
Noorte omaalgatus ja uued ettevõtmised noortepealinna aastal
Kaasamine ei pea aga alati tähendama linnale ettepanekute tegemist. Sageli sünnivad kõige põnevamad ideed noortel endil. Tartu noorte omaalgatusprojektide fond ja Loomehüppe stipendiumid on andnud tänavu noortele rohkem võimalusi oma ideid ellu viia, tegevusi kavandada ning nende eest vastutada. Noortepealinna aastal on suurenenud mainitud algatuste rahastus, tänu millele on mitukümmend noort saanud oma mõtted teoks teha. Oluline on, et noored saaksid ise tegutseda, aga ka see, et täiskasvanud oleksid neile vajadusel toeks.
Noortepealinna aasta on avardanud linnas võimalusi katsetada ka tavapärasest erinevaid tegevusi. Augustis toimunud noortepäeval osales varasemaga võrreldes ligi seitse korda rohkem noori. Kaarsillal sai suvel kahe kuu jooksul tutvuda Tartu noorte lugudega ning Kõrgema Kunstikooli Pallase tudeng Andi Poolak püstitas Ropka parki liikumisele pühendatud skulptuuri. Lisaks eelnevale, osalesid noored aktiivselt ka Tartu Linna Noortevolikogu korraldatud Tartu-teemalisel esseevõistlusel ja suvistel kalastusretkedel, mille käigus pöörati tähelepanu vaimsele tervisele ja heaolule. Need on vaid mõned näited erinevatest ideedest, mida noored on 2026. aastal Tartus esmakordselt teinud. Sügisel ja talvel on võimalus tutvuda ka Tartu Lastekunstikooli õpilaste valgusinstallatsiooniga “Putukate org”, mis on ligi 500 noorele võimaldanud luua midagi täiesti uut.
Mis jääb alles pärast noortepealinna aastat?
Sündmuste rohkusest olulisem on aga see, mis jääb alles pärast noortepealinna aastat. Edasisteks valikuteks annab hea aluse mõttekoja Praxis koostatud värske Tartu noorte vaba aja uuring, mida tutvustatakse 29. oktoobril kell 11 Tartu Loodusmajas. Uuring koondab tuhandete Tartu noorte ja lapsevanemate arvamused vaba aja veetmise võimalustest, huvitegevuses osalemisest, seda takistavatest teguritest, ootustest noortevaldkonna edasisele arengule ning aitab linnal tegeleda noortevaldkonna strateegia elluviimisega.
Uuringu väärtus ei seisne üksnes teadmises, kui paljud noored mõnes tegevuses osalevad. Sama tähtis on mõista, miks osa noori olemasolevaid võimalusi ei kasuta või mida nad oma vaba ajaga tegelikult teha tahaksid. Takistuseks võib olla vähene info, sobimatu aeg või asukoht, aga ka tunne, et pakutavate tegevuste seas pole midagi päris enda jaoks. Neid põhjuseid mõistmata on keeruline ka paremaid lahendusi leida. Seepärast ei tohiks uuring jääda lihtsalt üheks aruandeks. Selle tulemused annavad võimaluse koos noorte, lapsevanemate, koolide ja noortevaldkonna tegijatega arutada, mida tasub hoida, mida muuta ja milliseid uusi võimalusi luua. Tartus on juba palju häid algatusi ning uuring aitab edasisi otsuseid teha noorte tegelikest vajadustest lähtudes.
Noortepealinna aasta saab peagi läbi, kuid selle mõju võiks ulatuda ühest aastast kaugemale. Tartu kogemus kinnitab, et noorte kaasamiseks ei piisa ainult nende arvamuse küsimisest. Noored peavad ka nägema, et nende ettepanekuid võetakse tõsiselt ning neil on võimalus oma ideid ise ellu viia. Tartus on selleks loodud tugev alus. Kõige väärtuslikum pärand oleks aga harjumus küsida enne otsustamist noorte arvamust, anda nende ideele võimalus ning usaldada neid ka ise tegutsema. Sest noortesõbralik linn ei sünni üksnes tunnustustest ja ettevõtmistest. See sünnib otsus otsuse haaval.
Autor: Mari-Ann Saluste, Tartu linna noortevaldkonna juht
Kaanefoto: Eva Maria Tartu, Noortepäev Sumina vanalinna festivalil (12.08)
Mis on aasta noortepealinn?
Harno ellukutsutud Aasta noortepealinna tiitliga tunnustatakse omavalitsust, mis on loonud noortesõbraliku keskkonna, kus noored saavad osaleda otsuste tegemisel, arendada oma oskusi ja panustada kogukonna arengusse. Tiitli annavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Haridus- ja Noorteamet välja noortevaldkonna tunnustuskonkursi „Noorte heaks tänu“ raames. Noortepealinn saab tegevuste elluviimiseks 30 000 eurot. 2026. aastal kannab tiitlit esimesena Tartu.