Rajaleidja kriisimeeskond aitab koolidel ja lasteaedadel keerulises olukorras taastada turvatunnet ja leida järgmised sammud.
Koolipäev võib alata täiesti tavaliselt. Ja siis tuleb telefonikõne või teade või juhtub midagi, mis muudab hetkega kõik.
Raske õnnetus, ootamatu surm, enesevigastamine, vägivaldne sündmus või muu traumeeriv olukord võib puudutada üht last või töötajat, aga ka tervet klassi, kooliperet või kogukonda. Ühtäkki tuleb tavapärase õppetöö kõrval otsustada, mida teha kohe, mida ja kuidas lastele öelda, kuidas toetada õpetajaid ning kellele võib olla vaja pikemaajalist abi.
Sellistes olukordades ei pea kool või lasteaed jääma üksi. Appi saab kutsuda Harno Rajaleidja kriisimeeskonna.
15 Rajaleidjat üle Eesti
Rajaleidja kriisimeeskonda kuulub 15 kriisitöö väljaõppega spetsialisti üle Eesti. Kriisitööd koordineerivad neli piirkonna juhti – Elo Palmiste, Iiris Tagen, Lea Mardik ja Pille Korsten – ning kogu meeskonna tööd juhib Tiina Talussaar.
Kriisimeeskonna ülesanne ei ole võtta kriisi lahendamist haridusasutuselt üle. Meeskond tuleb kooli või lasteaia kõrvale professionaalseks toeks ehk aitab olukorda mõtestada, järgmisi samme läbi mõelda ja taastada turvatunnet.
Sageli piisabki esimeses etapis telefonikõnest. Haridusasutuse kriisimeeskonna juht saab Rajaleidja piirkonna juhiga läbi rääkida oma tegevusplaani, küsida tagasisidet ja saada kindlust, et liigutakse õiges suunas. Vajadusel jätkub koostöö veebis või läheb Rajaleidja kriisimeeskond kooli või lasteaeda kohapeale.
Kriisis pole ühte õiget reaktsiooni
Sama sündmus võib inimestele mõjuda väga erinevalt. Üks laps muutub ärevaks või kurvaks, teine tõmbub endasse ja kolmas jätkab esmapilgul täiesti tavapäraselt. Ka täiskasvanud reageerivad erinevalt.
Seetõttu ei lähtuta kriisitöös ainult sellest, mis juhtus, vaid ka sellest, kuidas juhtunu inimesi ja haridusasutust mõjutab ning millist tuge konkreetselt vajatakse.
Oluline on võimalikult kiiresti taastada turvaline ja toetav keskkond, anda eakohast ja usaldusväärset infot ning säilitada nii palju kui võimalik tavapärast elurütmi.
Mida Rajaleidja kriisimeeskond päriselt teeb?
Ühte valmis kriisitöö retsepti ei ole, sest iga olukord on erinev.
Rajaleidja kriisimeeskond võib aidata juhtkonnal koostada kriisisekkumise tegevuskava, toetada õpetajaid klassi- või rühmavestluste läbiviimisel ning läbi mõelda, kuidas juhtunust rääkida laste, vanemate ja töötajatega.
Samuti aitab meeskond märgata lapsi ja täiskasvanuid, kes võivad vajada täiendavat või pikemaajalist abi, planeerida järeltuge ning vajadusel pakkuda nõustamist individuaalselt või grupis.
Ja vahel on kriisitöö kõige olulisem osa lihtsalt see, et keerulisel hetkel on olemas keegi, kellega oma järgmine samm läbi mõelda.
Abi küsimine ei tähenda, et kool või lasteaed ei saa hakkama
Kriisi olemus ongi see, et tavapärased lahendused ei pruugi enam töötada. Seetõttu ei tähenda Rajaleidja kriisimeeskonna kaasamine, et kool või lasteaed ei tuleks ise toime.
Õigel ajal abi küsimine on osa professionaalsest kriisijuhtimisest.
Kriisiks ei saa kunagi täielikult valmis olla. Küll aga saab olla valmis tegutsema – teada, mida teha, kelle poole pöörduda ja kuidas hoida lapsi ning täiskasvanuid olukorras, kus tavapärane kooli- või lasteaiapäev on ootamatult muutunud.
Rajaleidja kriisimeeskonna ülesanne on olla sel hetkel haridusasutuse kõrval seni, kuni esimesest teadmatusest hakkavad jälle kujunema järgmised sammud.
Tutvu! Allpool leiad juhised kriisiplaani/sekkumiskava psühhosotsiaalse toetuse osa koostamiseks
Juhendid haridusasutustele – RAJALEIDJA
