Mida peaks tänapäeva laps koolist kaasa saama, et julgelt ja targalt kiiresti muutuvas maailmas hakkama saada? Just sellele küsimusele otsiti vastuseid 18.–19. augustil Pärnus toimunud 19. eTwinningu suvekoolis „Oskused, mis ei jää klassiruumi“. Kahe päeva jooksul said haridusvaldkonna sädeinimesed vahetada kogemusi, leida uusi koostööpartnereid ning mõelda koos, kuidas muuta õpiprojektid selliseks, et need annaksid lastele oskusi, mida läheb vaja ka väljaspool klassiruumi.
Selle aasta suvekool oli inspireeritud eTwinningu 2025/2026 õppeaasta teemast “Eluks vajalikud oskused”.
Esimene päev näitas, et digipädevus ei ole enam lihtsalt oskus kasutada mõnda programmi või nutiseadet. Linda Helene Sillat avas ettekandes „Digipädevus tehisintellekti ajastul“ uut DigComp 3.0 mudelit ning rõhutas, et järjest olulisemaks muutuvad kriitiline hindamine, eetika ja turvalisus. Teisisõnu: digimaailmas tuleb osata mitte ainult tegutseda, vaid ka küsida, kas saadud tulemus on usaldusväärne, õiglane ja turvaline. Rühmatöös „Eluks vajalikud oskused“ said osalejad selle mõtte kohe praktiliselt läbi proovida, kui pidid lahendama ülesandeid, mis koosnesid info leidmisest, kirjutamisest ja funktsionaalsest lugemisest. Päev lõppes eTwinningu miniprojektide loomisega kolmeliikmelistes meeskondades.
Teisel päeval keskenduti sellele, mis teeb ühest õpiprojektist päriselt kvaliteetse ja laste jaoks tähendusliku projekti. eTwinningu ekspert Mari Tõnisson rõhutas projektide kvaliteedile keskenduvas ettekandes, et hea projekt ei ole lihtsalt lisategevus, vaid võib rikastada õppimist nii lasteaias kui ka kõigis kooliastmetes. Selleks on vaja selget eesmärki, läbimõeldud ajakava, eri õppeainete lõimimist ja usaldusväärseid partnereid. Sama oluline on hoida õpilaste motivatsiooni, märgata nende panust ning julgeda tunnistada, et ka õpetaja ei pea kõike ette teadma. Raskused on projekti loomulik osa, kuid need ei tohiks saada takistuseks hea idee elluviimisel.
Kvaliteetse projekti alustaladest laiema valdkonna tundmiseni
Tõnisson rõhutas ettekandes ka seda, et kvaliteedimärgile kandideerides peab projekt olema TwinSpace’is selgelt ja arusaadavalt dokumenteeritud. Hindajatele peaks sealt nähtuma, millised tegevused projektis kavandati, kuidas need ellu viidi ning milleni lõpuks jõuti. Samuti on oluline, et olemas oleksid kokkuvõte ja refleksioon, projektikava ning selgelt kirjas iga õpetaja roll ja vastutus. Kuna hindajad vaatavad eelkõige taotluse esitanud õpetaja isiklikku panust, aitab põhjalik dokumenteerimine seda paremini esile tuua. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata ka laste turvalisusele: piltidel ei tohiks lapsed olla äratuntavad ning kellegi andmeid ei tohi avalikult jagada. eTwinningu keskmes on koostöö, mistõttu võiks projekti tegevused olla üles ehitatud nii, et eri koolide või riikide õpilased ei tegutseks üksnes paralleelselt, vaid suhtleksid, arutleksid, teeksid kompromisse ja liiguksid koos ühise eesmärgi poole.
Seejärel viisid Kerli Požogina (Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht) ja Otto Jõeleht (Kutsekoja digiarenduste analüütik) osalejad tuleviku tööelu radadele, tutvustades Oskuste Kompassi. Juttu ei olnud ainult ametitest, vaid sellest, milliseid oskusi inimesed vajavad maailmas, kus töö muutub kiiresti ja õppimine ei lõpe koolipingis. OSKA raporti abil vaadati aastasse 2035 ning arutleti, millised oskused aitavad inimestel muutustega kaasas käia. Tutvustati ka keskkonda oskused.ee, kus igaüks saab luua oma oskuste profiili, koostada CV-d ning märgata, millised oskused on juba olemas ja mida oleks vaja juurde õppida, et liikuda soovitud töö või rolli poole.
Rahvusvahelise koostöö retsept
Kvaliteedile tasub mõelda juba projekti kavandades, sest hästi läbi viidud eTwinningu projekti eest saab taotleda riiklikku kvaliteedimärki (National Quality Label). See on tunnustus projektile, kus õppetegevused on sisukad, koostöö partneritega läbimõeldud ja õpilaste roll selgelt nähtav. Sel sügisel on riikliku kvaliteedimärgi taotluste esitamise tähtaeg 24.09.2025 ning lisainfo leiad Harno eTwinningu koduleheküljelt.
Suvekooli lõpetuseks tutvustasid osalejad kolmeliikmelistes tiimides sündinud projektiideid ning hääletuse tulemusel valiti välja kolm parimat. Nii sai kahe päeva jooksul kogetud, et rahvusvaheline koostöö ei pea algama suurest ja keerulisest plaanist – vahel piisab heast mõttest, avatud meelest ja partneritest, kellega koos esimesed sammud teha. Kohtumiseni järgmises suvekoolis! Seni aga meenutame 2026. aasta suvekooli piltides, mille leiad SIIT.
Autor Laura Köidam on Harno projektijuht, kes viib eTwinningu rahvusvahelist projektimaailma laiema publikuni, et Eesti noorte haridustee oleks huvitavam ja mitmekesisem. Lisaks aitab ta esile tuua haridus- ja noortevaldkonna töötajaskonna väärtust ühiskonnas, et ka tulevikus oleks noorte kujunemise juures toeks professionaalsed tegijad.
Fotod: Riti Voll
eTwinning on lasteaia-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele mõeldud virtuaalne platvorm ning koostöövõrgustik. See võimaldab õppida nii Eesti kui ka välismaa kolleegidelt, jagada häid kogemusi ning osaleda koos lastega rahvusvahelistes õpiprojektides. Koostööd saab teha üle 40 riigi kooli või lasteaiaga üle Euroopa. Twinningu programmi elluviimist kaasrahastab Euroopa Liit. Rohkem infot eTwinningu kohta saab lugeda Harno koduleheküljelt. Selleks, et olla kursis kõige värskemate uudistega rahvusvahelise koostöö maailmast liitu eTwinningu Facebooki grupiga ning hakka eTwinningEestis Instagrami konto jälgijaks. Kuni neli korda aastas ilmub ka eTwinningu uudiskiri, mille jälgijaks saab hakata SIIN.