Eesti on taas haridusmaailma tähelepanu keskmes. Peagi avaldatavad PISA 2025 tulemused näitavad, kuidas läheb Eesti 15-aastastel rahvusvahelises võrdluses ning kas meie haridussüsteem on suutnud kiirete ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutuste ajal oma tugevust hoida.
2025. aasta kevadel tegi PISA testi 6304 noort enam kui 200 Eesti koolist. Neist 75% õppis 9. klassis, ülejäänud peamiselt 8. klassis.
PISA 2025 uuringus osalenud Eesti noored on sündinud 2009. aastal. Nad alustasid kooliteed 2016. aasta sügisel, mil maailmas toimusid mitmed märgilised sündmused: Brexiti referendum, Donald Trumpi valimine USA presidendiks, Pariisi kliimaleppe jõustumine ja üle maailma kogus populaarsust Pokémon GO. Samal ajal jõudis turule iPhone 7 ning Instagramist kujunes noorte igapäevane suhtluskanal; hiljem lisandus nende digimaailma ka TikTok. Eestis toimus 2017. aastal haldusreform, mille tulemusel vähenes omavalitsuste arv 213-lt 79-le. See mõjutas eelkõige koolide juhtimist ja rahastamist, kuid õpilaste igapäevaelus ei pruukinud muutus selgelt tajutav olla. Samal ajal jätkus ka rahvastiku koondumine Tallinna ja Tartu piirkonda ning paljudes kaugemates paikades jäi inimesi vähemaks.
Hetkel, mil käesoleva PISA uuringu lapsed alustasid kooliteed, peeti Eesti haridussüsteemi juba üheks maailma edukamaks. Eesti õpilased olid PISA uuringutes korduvalt näidanud kõrget taset ning haridusedust oli saanud osa riigi rahvusvahelisest kuvandist.
Samas muutus ka Eesti kool. PISA 2015 tulemused kinnitasid õpilaste tugevat taset, kuid üha rohkem arutleti selle üle, milliseid oskusi vajavad tuleviku õppijad.
Alates 2014. aastast jõudis koolidesse uus nüüdisaegne õpikäsitus, mis väljendas Eesti hariduspoliitika ametlikke eesmärke. Selle keskmes oli arusaam, et õppimine ei tähenda üksnes teadmiste omandamist, vaid ka nende rakendamist, seoste loomist, arutlemist ja probleemide lahendamist.
Sageli kõlas mõte, et „Google teab kõike“, mistõttu ei peaks kool keskenduma üksnes faktiteadmistele. Rohkem hakati väärtustama info leidmise, analüüsimise ja kasutamise oskust.
Selle põlvkonna koolikogemust kujundasid üldpädevused, ainete lõimimine, kujundav hindamine ja õppija aktiivsem roll. Üha enam väärtustati koostööd, suhtlemist, enesejuhtimist ja oma õppimise mõtestamist. Õpetaja roll nihkus järk-järgult teadmiste edasiandjalt õppimise suunaja ja toetaja poole.
Teine oluline muutus oli digipööre. Tänaste PISA õpilaste jaoks muutusid digitaalsed õppematerjalid, veebikeskkonnad, arvutipõhised ülesanded ja e-tasemetööd tavapäraseks koolielu osaks. Arvuti või tahvelarvuti ei olnud enam erandlik õppevahend, vaid üha sagedamini igapäevase töö loomulik osa.
Kõige tugevama jälje jättis sellele põlvkonnale siiski COVID-19 pandeemia. Olles 4.-5. klassis, kolis kool ootamatult veebi ning õppetöö jätkus Teamsi, Zoomi ja teiste digikeskkondade kaudu. Õpilased pidid rohkem oma aega planeerima, juhiseid mõistma, ülesandeid iseseisvalt täitma ja vajadusel abi otsima. See pani proovile nende digioskused, püsivuse ja enesejuhtimise. Tagantjärele on sageli märgitud, et tugevamad õpilased tulid paremini toime, kuid nõrgemateni kool alati ei jõudnud.
Samal ajal muutus tavalisemaks õppimise toetamine sõnalise tagasiside, õpieesmärkide ja enesehindamise kaudu. Avalikkuses arutleti palju hindamise rolli üle ning vaieldi, kui palju peaks kool toetuma numbrilistele hinnetele. Tähelepanu nihkus lisaks teadmistele ka sellele, kuidas õpilane õpib, oma arengut mõtestab ja vastutust võtab.
PISA testi tegid need noored 2025. aasta kevadel. Uuring toimus esimest korda kevadisel perioodil, mil põhikooli lõpueksamite ajakava oli varasemaks toodud ning paljudes koolides valitses ebakindlus selle suhtes, kuidas kõik õppetööga seotud kohustused korraldada. Siiras tänu koolidele nende pingutuse eest!
Seetõttu ei näita PISA 2025 tulemused üksnes Eesti kohta rahvusvahelises edetabelis. Need annavad võimaluse hinnata, millise jälje on viimase kümnendi haridusmuutused jätnud noortele, kes on kasvanud digipöörde, uue õpikäsituse ja pandeemiaaegse distantsõppe mõjul.
Kas Eesti õpilased oskavad teadmisi kasutada, probleeme lahendada ja oma õppimist juhtida nii hästi, nagu haridusmuutuste kujundajad lootsid? Kas muutunud õpikäsitus on kaasa toonud tugevamad oskused või ka uusi väljakutseid?
Vastused selguvad 8. septembril, mil avalikustatakse PISA 2025 tulemused. Uuringus osales 91 riiki ja majanduspiirkonda. Eesti jaoks on see võimalus vaadata peeglisse ning hinnata, mida meie kool on suutnud hoida, mida arendada ja mida tuleks järgmiste põlvkondade jaoks paremini teha.
Autor: Gunda Tire, rahvusvaheliste uuringute juht, Haridus- ja Noorteamet