Kuidas jõuab üks mõte noore peas päris teose, leiutise või algatuseni? Tartu Loomehüpe annab ülikoolilinna noortele võimaluse oma idee läbi katsetada ja ellu viia, pakkudes selleks nii rahalist tuge, juhendamist kui ka julgustavat kogukonda.
Tänavu valmib Loomehüppe toel 15 väga erinevat projekti: noored arendavad küberturbe tööriista ja isekastvat lillepotti, loovad tantsufilmi, muusikat, moekollektsiooni, koomiksiraamatut ja debüütluulekogu ning ehitavad isegi kergmaastikusõiduki. Tartu linnaruumis saab koha ka noorte endi loodud mosaiikidega kaunistatud istumisala. Neid projekte ühendab noorte võimalus süvitsi tegeleda teemaga, mis neid kõnetab, omandada uusi oskusi ning kogeda, et nende ideedel on väärtus.
Tartu kannab 2026. aastal Eesti noortepealinna tiitlit. See on võimalus näidata, kuidas noorte ideed, algatused ja teod kujundavad kohalikku elu koolis, kultuuris, avalikus ruumis ja kogukonnas. Haridus- ja Noorteamet on Noortepealinna formaadi ellukutsuja, et tõsta esile omavalitsusi, kus noorte hääl jõuab päriselt otsustesse, algatustesse ja muutustesse.
Harno blogi Noortepealinna eriseerias tutvustame aasta jooksul Tartu noorte ettevõtmisi ja kogemusi, millest saavad inspiratsiooni ammutada ka teised omavalitsused. Alustame Loomehüppe projektidest ja noortest, kes on otsustanud oma mõtte päriselt teoks teha.
Markus Erkmann – küberturbe ründe-kaitsevõistluse juhtimistööriista arendamine
Markus tahab lahendada probleemi, mida Eesti küberturbe võistlejad teavad hästi: võistluse ajal on oluline info laiali mitme platvormi vahel ja otsuseid tuleb teha kiiresti. Tema projektina valmib veebipõhine tööriist, mis koondab ründe-kaitsevõistlustel kogu vajaliku teabe ühte reaalajas uuenevasse vaadet – rünnete teavitused, teenuste seis, tiimiliikmete vastutusalad ja monitoorijate tähelepanekud. Suuremate riikide tiimidel on sellised sisemised lahendused juba olemas, kuid Eesti noortele sobivat avalikku tööriista seni pole. Markuse eesmärk on see lünk täita.
Lille Riin Kask – moekollektsiooni loomine vanadest teksapükstest
Lille Riini loomeprojekti käigus valmib moekollektsioon vanadest teksapükstest ja muudest taaskasutatud kangastest, mille disainis rakendab ta väärtustava taaskasutuse ja nullkulu põhimõtteid. Kõik tööprotsessis tekkinud jäägid suunatakse tagasi loomingusse. Lisaks plaanib Lille Riin proovida valminud esemete müüki Yaga platvormil, et koguda esimest ärilist kogemust.
Uku Mardiste – lindude teemalise fotonäituse loomine
Uku tahab tuua Eesti linnud inimestele lähemale oma fotoaparaadi abil.. Tema projekti käigus valmib fotonäitus vähemalt 20 Eestis elavast linnuliigist, pildistatud looduskeskkonnas. Näitus rändaks 2026. aasta suvest kuni 2027. aasta suveni mööda Eesti raamatukogusid ja seltsimaju. Projekti ettevalmistusse kuulub töövarjuks olemine loodusfotograaf Tarmo Mikusaare juures ning koostöö ornitoloog Leho Luigujõega. Uku soovib samal ajal arendada oma digifototöötluse oskusi ja luua alus enesepresentatsioonile fotograafina.
Eliisabet Judin – 3D-prinditud, päikesepaneeliga toidetud isekastva lillepoti arendamine
Eliisabeti idee kasutab päikeseenergiat, et aidata potitaimel täiesti iseseisvalt kasvada. Tema projekti käigus valmib 3D-prinditud lillepott, mis toitub päikesepaneelist, salvestab ülejäägi akusse ja kastab taime iseseisvalt niiskusanduri näitude põhjal. Potti saab juhtida bluetoothi kaudu ning see annab märku, kui veepaak on tühjaks saamas. Eliisabeti sõnul on projekti suurim sõnum, et inseneeria võib olla loov, praktiline ja keskkonnasõbralik ning et see valdkond on avatud kõigile noortele, kes julgevad proovida.
Aurora Mikk – interaktiivse installatsioon-istumisala loomine Tartu Ülejõe parki
Aurora unistab Tartu linnasuvest, kus noored saavad koos istuda, ilma et peaksid selleks kohvikusse minema. Tema projekti käigus valmib Tartu Ülejõe pargis interaktiivne istumisala, mille lauad ja toolid on kaunistatud noorte endi loodud mosaiikidega. Iga ese jutustab lugu – nende inimeste lugusid, kes selle linna oma koduks peavad. Aurora soovib luua avaliku ruumi, mis kutsub inimesi kokku ja annab Tartu noortele koha, mida nad päriselt omaks tunnevad.
Sandra-Merys Tasa – muusikavideo loomine enda kirjutatud laulule
Sandra-Merys on kaks aastat töötanud laulu kallal, millele nüüd valmib muusikavideo. Loo sõnum on selge: ükski noor ei ole üksinda. Muusikavideo käsitleb perekonnasiseseid konflikte, mida avalikkuses sageli maha vaikitakse, ja näitab, kuidas need mõjutavad lapsi ja noori.
Hanna Talving – tantsufilmi loomine Tartumaa looduses
Hanna soovib jäädvustada tunde, mida annab tantsida sõpradega vabas looduses. Tema tantsufilm filmitakse suvel Tartumaa erinevates looduspaikades ning ühendab tantsijate improvisatsiooni, muusika ja looduskeskkonna tervikuks. Filmi südameks on vabadustunne, kooslooming ja sõprus ning soov näidata, et lähedased inimesed on alati sinu kõrval. Hanna loodab, et film ajendab vaatajaid rohkem õues olema ja Tartumaa looduse ilu avastama.
Harli Oliver Vaher – rollimäng noortele
Harli tahab luua mängu, mis paneb noored muutma oma tavapäraseid käitumismustreid. Tema rollimäng asetab osalejad erinevatesse rollidesse, ajastutesse ja olukordadesse, arendades loovust, suhtlemisoskust, kohanemisvõimet ja kiiret reageerimist. Harli näeb mängu kui vahendit, mis aitab noortel paremini sotsialiseeruda nii uute tutvuste kui ka olemasolevate sõpradega ja avardab arusaama sellest, kuidas inimesed eri aegadel ja keskkondades mõtlevad.
Taniel Tamm – lahtise kergmaastikusõiduki ehitamine
Taniel ehitab omal käel lahtise kergmaastikusõiduki – nn bagi. Projekt on praktiline väljakutse, kus noore insenerihuviga mõistus pannakse proovile päris materjalide, konstruktsioonilahenduste ja tehniliste otsustega.
Maaria Õun – lühialbum „SussaVussa”
Maaria soovib tuua Eesti muusikamaastikule tagasi emotsionaalselt sügava eestikeelse rokk-muusika. Tema lühialbumil „SussaVussa” on kolm laulu, mis on kirjutatud eesti keeles ja lähtuvad roki traditsioonist.
Helari Tehver – klassikalises stiilis muusikateose ehk helimaastiku loomine audiovisuaalseks esituseks või iseseisva teosena
Helari tahab luua pala fantaasia-stiilis, loodud mitmele pillile (ja häälele) ning koosnedes erinevatest meloodiatest ja nende töötlustest. Esmases kontseptsioonis kasutab teos minimalistlikke võtteid, ent samal ajal andes edasi justkui “merelist lainetust” ning progresseerudes võimsatesse, kuid kalkidesse lõikudesse, mis on inspireeritud impressionistlikest heliloojatest.
Juliana Klement – isikunäituse „Vaikus pärast tormi” loomine
Juliana tahab kujutada tunde, mida ei saa hästi sõnadesse panna: hetk pärast suurt elumuutust, kus eelnev on läbi, aga uus pole veel alanud. Tema segameedia isikunäitus „Vaikus pärast tormi” kasutab õlimaale, akrüülmaale, fotograafiat, joonistust ja skulptuuri, et anda edasi psühholoogilist vahel olekut – ootusärevust, segadust ja tundmatust. Näitus pöördub kõigi poole, kes on kogenud koolilõppu, elukohavahetust või mõnda muud murdepunkti ja teavad, et see vaikus pole tingimata rahulik.
Piibe Jagomägi – oma koomiksiraamatu loomine
Piibe on koomiksit teinud põhikoolist saati, aga nüüd tahab teha uue ja parema. Tema koomiksiraamatu peategelane on Kuu – olend, kes elab Kuu peal ja armastab ristsõnu. Kui ristsõnad saavad otsa, laskub ta Maa peale, kuid leiab, et Maa pole enam selline, nagu ta seda mäletas. Rahvasummas kaotab Kuu oma ainsa sõbra Tähe ja mõistab esimest korda, mida sõprus tähendab.
Hanna Stiina Kangur – debüütluulekogu käsikirja kirjutamine
Hanna Stiina on luuletaja, kes lõpetab sel kevadel klassikalise filoloogia magistrantuuri, ja tema debüütluulekogu käsikiri kasvab välja Kreeka mütoloogiast. Lähtepunktiks on Lykaioni mägi Arkaadias, kust avastati 2016. aastal inimohverduse jäänused, ja müüdid libahundiks muutumisest ning kannibalismist, millest rääkisid juba Platon ja Pausanias. Hanna Stiina kirjutab luulekogu ohverdatud noore vaatepunktist, rekonstrueerides ilukirjanduslikult sündmused, mis viisid tema surmani. Luulekogu on nii arkeoloogiline luup kui ka inimlik küsimus: mis tundis see noor?
Adeele Mikelsaar – uurimistöö kvantarvutite mõjust andmekaitsele
Adeele uurimistöö keskmes on „Harvest Now, Decrypt Later” rünnakumudel: idee, et krüpteeritud andmeid kogutakse juba praegu, et need tulevikus kvantarvutite abil dekrüpteerida. Adeele analüüsib, millistes valdkondades on see risk kõige tõsisem ja mida see tähendab andmete pikaajalise turvalisuse planeerimisel.
Kõikide Loomehüppe raames toimunud tegevustega on võimalik tutvuda avalikul esitlusel 12. augustil 2026 Tartu Noortepäeval, Tartu Sumina raames. Konkursist veel Tartu Postimehe artiklis.
Kaanefoto: Unsplash, Jonny Gios