Välisüliõpilased ei ole Eesti jaoks kulu, vaid üks kiiremini tasuvaid haridusinvesteeringuid. Välisüliõpilaste panus Eesti majandusse on enam kui sada miljonit eurot aastas, kirjutab Harno kõrghariduse turunduse valdkonna juht Eero Loonurm ERR-i arvamusküljel.
Eesti kõrghariduse aruteludes kerkib regulaarselt küsimus, et millist rolli mängivad välisüliõpilased meie kõrgkoolides ja ühiskonnas laiemalt. Selle teema käsitlus on mitmetahuline. On neid, kes näevad välisüliõpilasi lahendusena näiteks rahvastikuprobleemidele või tööjõupuudusele ja rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisele. Teised tõstatavad küsimuse nende otsesest panusest: kas ja kui palju välisüliõpilased annavad aasta jooksul tagasi Eesti majandusse?
Kui vaadata välisüliõpilasi mitte üksnes õppekulude kaudu, vaid tervikliku investeeringuna, avaneb ootamatult intrigeeriv pilt. Avalik sektor panustab nende õpetamisse, kuid suur osa sellest investeeringust tuleb otse majandusse tagasi nii õpingute ajal kui ka pärast lõpetamist.
Avalik panus kõrgharidusse
Haridus- ja teadusministeeriumi haridusstatistika portaali Haridussilm andmetel oli 2023. aastal riigi poolt toetatud tegevuskulu ühe kõrgharidust omandava üliõpilase kohta ligikaudu 8 175 eurot aastas.
Kui vaadata üksnes avalik-õiguslikke ülikoole, on keskmiseks jooksevkuluks ühe üliõpilase kohta hinnatud umbes 12 800 eurot. Kõrgkoolide esindajad teinud arvutusi, mille järgi on üliõpilaste õpetamiseks mõeldud tegevustoetuse suuruseks umbes 6200 eurot ja rakenduskõrgkoolides õpetamise tegevustoetuseks umbes 5200 eurot aastas.
Välisüliõpilased ei õpi Eestis tasuta. Ingliskeelsetel õppekavadel õppivad välisüliõpilased maksavad õppemaksu ning juba ainuüksi kuues Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis ulatus õppemaksude kogusumma 2023. aastal ligikaudu kümne miljoni euroni.
Olulise panuse meie kõrgharidusse annavad enam kui 350 õppemaksu maksva välisüliõpilasega ka teised kõrgkoolid, kellest suurimad välisüliõpilaste õpetajad on Estonian Business School ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Õppemaksu maksavad ka Eesti Lennuakadeemias, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õppivad välisüliõpilased. Nii lisandub mainitud kümnele miljonile veel umbes 1,4 miljonit eurot.
Kui vaadata välisüliõpilasi mitte kuluna, vaid investeeringuna, siis selgub, et iga riigi panustatud euro toob majandusse tagasi mitu korda rohkem.
Välisüliõpilaste tarbimine ja kulutused liiguvad otse majandusse
Välisüliõpilaste majanduslik mõju ei piirdu õppemaksudega. Nad elavad Eestis, üürivad eluasemeid, tarbivad teenuseid ja kaupu ning kasutavad kohalikku taristut. Varasemad uuringud näitavad, et Eestis õppiv välistudeng kulutab igakuiselt sadu eurosid eluasemele ja igapäevastele kulutustele.
2020. aastal avaldatud uuringus “International Student Barometer 2019. Välisüliõpilased Eestis ja maailmas” selgub, et keskmiselt kulutas tollal Eestis õppiv välistudeng eluasemele umbes 250 eurot kuus ja elamiskuludele umbes 300 eurot kuus. Võttes arvesse 11 peamist õppetegevusega ja õppetegevuseks valmistumisega seotud kuud, oleksid tollaste andmete järgi välisüliõpilase kulutused 2023. aastal meie majandusse olnud umbes 26 miljonit eurot.
Elukallidus on viie aastaga tõusnud ning ka siseministri määrusena välja antud pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord eeldab, et igakuised väljaminekud on välismaalasel tunduvalt suuremad.
Nimelt ütleb määrus, et kui välismaalane taotleb või omab viisat õppimiseks, on piisavate rahaliste vahendite määr neljakordne sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta. Siia saabunud välisüliõpilasele tähendaks see seda, et viimastel aastatel on ta pidanud arvestama toimetulekuks 800 euroga kuus.
Arvestades viimaste aastate elukalliduse kasvu ja kehtivaid nõudeid õppimiseks vajaliku raha kohta, võib eeldada, et ligikaudu 4 000 Eestis tasemeõppes õppiva välisüliõpilase kulutused eluasemele ja igapäevasele tarbimisele ulatuvad ühe õppeaasta jooksul ligikaudu 35 miljoni euroni. See on raha, mis liigub otse Eesti kohalikku teenusmajandusse.
Maksud ja tööjõuturg
Oluline osa välisüliõpilaste panusest tuleb ka tööturult. Õpingute ajal töötavad välisüliõpilased maksavad Eestis tulumaksu ja sotsiaalmaksu. 2023/2024. õppeaastal ulatus nende maksupanus kokku ligikaudu 15,7 miljoni euroni.
Veelgi suurem on mõju pärast lõpetamist. Eestisse tööle jäänud välisüliõpilastest vilistlased (vahemikus 2018–2023 õpingud lõpetanud välistudengid) tasusid samal perioodil tööjõumaksudena ligikaudu 35,5 miljonit eurot. Tegemist on inimestega, kes on saanud hariduse Eestis, tunnevad kohalikku töökultuuri ning panustavad otseselt Eesti majandusse ja maksusüsteemi.
Tõenäoliselt oleks varasemate andmete kättesaadavuse korral tänu veelgi varasemalt õpingud lõpetanud vilistlastele see summa suuremgi, kuna statistikaameti andmed puudutavad viimast kuut aastat.
Üle saja miljoni euro aastas
Kui liita kokku õppemaksud, igapäevane tarbimine ning õpingute ajal ja pärast lõpetamist makstud tööjõumaksud, ulatub välisüliõpilaste otsene majanduslik mõju Eestile ligikaudu 97 miljoni euroni aastas. Kui arvestada juurde ka varasemate aastate vilistlaste jätkuvat töötamist ning kaudseid mõjusid, nagu välisüliõpilaste külaliste ja lähedaste külastused, ületab välisüliõpilaste panus Eesti majandusse selgelt saja miljoni euro piiri. Tõsi on see, et otse ülikoolide pangakontole jõuavad sellest summast vaid õppemaksud.
Riigi otsene panus välisüliõpilaste õpetamisse jääb sõltuvalt arvestusmetoodikast vahemikku 22–45 miljonit eurot aastas. See tähendab, et iga välisüliõpilaste õpetamisse investeeritud euro toob Eesti majandusse tagasi vähemalt kaks kuni neli eurot.
Lühikese tasuvusajaga ja pika mõjuga investeering
Välisüliõpilaste mõju ei piirdu ainult arvudega. Nende hulgas on tulevasi spetsialiste, ettevõtjaid ja tööandjaid, kes loovad Eestis uusi töökohti ja väärtust. Hea näide on Eestis hariduse omandanud vilistlased, kes on rajanud edukaid ettevõtteid ning toonud siia investeeringuid ja rahvusvahelisi võrgustikke.
Küsimus ei ole seega selles, kas Eestil on välisüliõpilasi vaja, vaid kuidas neid teadlikult siduda rände- ja majanduspoliitikaga. Välisüliõpilased on oluline osa Eesti kõrghariduse kestlikkusest ja rahvusvahelisest konkurentsivõimest, kuid lisaks sellele ka tõelised majandusmootorid.
Välisüliõpilased on haruldane näide avalikust investeeringust, mille tasuvusaeg on lühike, kuid mõju pikaajaline; nii majandusele, ühiskonnale kui ka Eesti nähtavusele maailmas. Lisaks otsesele majanduslikule mõjule on nad ka need, kes viivad laia maailma sõnumi Eesti kvaliteetsest haridusest ja teadusest ning kujundavad arusaama Eestist kui teadmistepõhisest ja avatud riigist.
2026. aastal valmivas Eesti inimarengu aruandes võetakse luubi alla haridus ja selle laiapindne mõju ühiskonna arengule. Harno kõrghariduse turunduse valdkonna juht Eero Loonurm on aruande üks autoritest.
Foto: erakogu